Obsah (13)

§ 415§ 444§ 468§ 317§ 407§ 173§ 163§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2019.a, Tallinna kohtumaja

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

1. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
2. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. 2 2-18-7036
3. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
4. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3), pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

6. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud

§ 317

lg 5 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Hagimaterjalid olid kostjale avaldatud 08.04.2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a sissenõutavaks muutunud viivise nõue. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

1. Asja materjalidest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist graafikujärgse makse järgnevast päevast kuni laenulepingu ülesütlemiseni ning edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni intressimääras 46,8% aastas ja sellest tulenevas viivisemääras, s.o 0,13% päevas. Tulenevalt E C AS ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu punktist 6 arvestatakse viivist 0,13% iga laenu tagastamise viivitatud päeva eest ja viivise aastamäär on 46,8% (vt tl 7 ja 13). Hageja arvestatud viivisemäär ületab seega vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära üle 5 korra. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 921,99 eurot, intressi 261,51 eurot ja seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivise 53,12 eurot järgnevalt: 1) graafikumakselt 2,82 eurot perioodil 09.02.2017 kuni 06.09.2017 (2,82*8%/365*210 päeva) summas 0,13 eurot; 2) graafikumakselt 29,07 eurot perioodil 09.03.2017 kuni 06.09.2017 (29,07*8%/365*182 päeva) summas 1,16 eurot; 3) graafikumakselt 30,21 eurot perioodil 09.04.2017 kuni 06.09.2017 (30,21*8%/365*151 päeva) summas 1 euro; 4) graafikumakselt 31,38 eurot perioodil 09.05.2017 kuni 06.09.2017 (31,38*8%/365*121päeva) summas 0,83 eurot; 5) graafikumakselt 32,61 eurot perioodil 09.06.2017 kuni 06.09.2017 (32,61*8%/365*90 päeva) summas 0,64 eurot; 6) graafikumakselt 33,88 eurot perioodil 09.07.2017 kuni 06.09.2017 (33,88*8%/365*60 päeva) summas 0,44 eurot; 3 2-18-7036 7) graafikumakselt 35,20 eurot perioodil 09.08.2017 kuni 06.09.2017 (35,20*8%/365*29 päeva) summas 0,22 eurot 8) võlgnevuselt 921,99 eurot perioodil 07.09.2017 kuni 05.05.2018 (921,99*8%/365*241 päeva) summas 48,70 eurot.
5. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 68% ulatuses, peab kohus juhindudes

§ 163

lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 32% ulatuses hageja ja 68% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulu 600 eurot, kokku 825 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 10.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses. Kostja ei ole kohustatud hüvitama hagejale toiminguid mis on seotud hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot/h (ilma käibemaksuta), mida kohus antud juhul mõistlikuks ei pea. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot (käbemaksuta). Hageja ei ole kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 240 eurot (3 x 80 eurot). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu (225+240) 465 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 292,95 eurot (s.o 465-st eurost 63%). Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (292,95 eurot) tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 12. Kostja aadressi ja toimivate sidevahendite puudumise tõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale

§ 317lg 1 p 1 alusel kätte avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4