KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- juuni 2019 (kirjalik menetlus) 1-19-2412 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Mart Saar (isikukood 36605145719) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- mai
- a määrus Mart Saar ja tema kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- mai
- a määrus muutmata.
- Määruskaebused jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Mart Saar tunnistati Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu
- juuni
- a otsusega. Ta tunnistati süüdi neljas raskendatud asjaoludel toime pandud narkokuriteos ning karistati 12aastase vangistusega.
- märtsil
- a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid M. Saare tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta M. Saare vabastamist elektroonilise valvega.
- Tartu Maakohtu
- mai
- a määrusega jäeti M. Saar karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Formaalsed M. Saare tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on täidetud (KarS § 76 lg 2 p 1). Täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus pidas positiivseks, et M. Saarel on vabanemise korral kindel elukoht, töökoht ja toetavad lähedased. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning vangistuse jooksul on ta tegelenud rehabiliteerivate tegevustega. Eeltoodu ei tähenda siiski, et risk uute kuritegude toimepanemiseks oleks madal ning M. Saare vabastamine elektroonilise valvega põhjendatud.
- Kinnipeetav kannab kolmandat reaalset vangistust, mis viitab isikus juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ja käitumismallidele. Lähedased ja toetav sotsiaalvõrgustik olid M. Saarel ka enne vangistust, ent ta jätkas uute kuritegude toimepanemisega. Viimati töötas M. Saar küll
- a, ent materjalidest nähtuvalt elas pere elukaaslase sissetulekust ning majanduslikult saadi hakkama. Seega puudus vajadus kuritegelikul teel sissetuleku hankimiseks. Kuritegude toimepanemine näitab, et garanteeritud töökoht ja sissetulek ei pruugi M. Saart uute kuritegude toimepanemisest eemale hoida.
- Kohus tõi välja iseloomustuses märgitu, mille kohaselt kaldub isik fakte ilustama, oma süüd ei tunnista ning muutusteks valmis ei ole. M. Saar väidab, et sai karistuse selle eest, et ei rääkinud, mida ta teab. Pigem aimas ta, et midagi toimub, kuid teiste vastu tunnistamine oleks läinud vastuollu tema väärtustega. Kohus pidas mõeldamatuks, et isikule mõistetaks 12 aasta pikkune vangistus selle eest, et ta ei räägi kohtus seda, mida ta teab või aimab. Otsust tehes juhindub kohus tõenditest ja seaduses sätestatust. Ka karistust ei mõisteta suvaliselt, vaid seaduses ette nähtud kriteeriumitest lähtuvalt.
- Ka kuriteo toimepanemise ajal olid kinnipeetaval lapsed ja eluliselt on usutav, et perest ja lastest hooliv inimene, teeks kõik endast oleneva, mis vähendaks raske kuriteo eest mõistetavat karistust, sh annaks ütlusi, mitte ei viitaks sellele, et ei soovi teiste peale kaevata. Seega kinnipeetava selgitused jaanuaris, veebruaris 2019 läbi viidud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ raames viitavad püüdlusele enda vastutust vähendada ning toimepandut pisendada. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav küll ametnikega suheldes kontrollitult viisakas, kuid tajutav on manipulatsioon. Kuriteo mittetunnistamise peegeldab seda, et isik ei teadvusta tehtud vigu ega saa olla nendest ka õppinud. Kohus leidis, et M. Saare puhul eksisteerib arvestatav uute kuritegude toimepanemise risk.
- Kuigi esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, ei ole M. Saare vabastamine tema varasemat elukäiku, hoiakuid ja suhtumist toimepandusse ning pidades silmas kardetavate uute kuritegude toimepanemise laadi, ei ole tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kohus ei olnud praegusel ajal kindel, et süüdlasele elektroonilise valve ning lisakohustuste määramine oleks uute kuritegude ärahoidmise seisukohalt piisav. Samas kui jätkates positiivsete tegevustega vanglas oleks kinnipeetaval võimalik näidata üles tahet edaspidi jätkata kuritegusid toime panemata. MÄÄRUSKAEBUSED
- Määruskaebustes taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja M. Saare tingimisi vabastamist elektroonilise valvega. Kaitsja määruskaebus
- Maakohus on vaatamata positiivsetele asjaoludele leidnud, et kinnipeetava vabastamine ei ole piisavalt kõrge retsidiivsusohu tõttu põhjendatud. Kohus on käsitlenud tõendeid valikuliselt.
- Kohus viitas, et M. Saar kannab kolmandat vangistust, ent jätnud tähelepanuta, et esimene vangistus mõisteti peaaegu 35 aastat tagasi, mil ta oli äsja saanud 18-aastaseks. Teist korda karistati teda Soomes
- aprillil
- a, mil varasem karistus oli kustunud. Seega 2
(8)maakohtu väide, et isik, keda on 35 aasta jooksul kolm korda karistatud, on kuritegeliku mõtteviisiga, vajaks pikemat põhjendamist, kui pelgalt viiteid kohtuotsustele.
- Vangla on tõepoolest iseloomustuses märkinud, et M. Saar kaldub fakte ilustama, oma süüd ei tunnista ja muutusteks valmis ei ole. Samas ei ole maakohus selgitanud, milles seisneb faktide ilustamine ja millisteks muutusteks peaks M. Saar valmis olema. Kui isikul on enda arvamus, mis teiste omaga kokku ei lange, ei viita see kuritegelikule mõtteviisile. M. Saare valmisolekut muutusteks näitab eeskujulik käitumine ja sotsiaalprogrammide läbimine. Administratsioon on lubanud ta tööle, mis eeldab liikumist kogu vangla territooriumil ja suhtlemist paljude kinnipeetavatega. See näitab vangla usaldust kinnipeetava suhtes, mida ta ei ole ka kuritarvitanud.
- M. Saar kannab karistust Soome Vabariigi kohtuotsuse alusel. Kaitsja on veendunud, et karistust mõistes arvestas kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Karistustest tingimisi vabastamisest ei saa keelduda asjaoludega, mida juba arvestati karistuse mõistmisel. Õigus ennast mitte süüdi tunnistada on tagatud nii Eestis kui Soomes ning selle õiguse kasutamine ei saa hilisemat ennetähtaegset vabastamist välistada.
- M. Saar kannab karistust Soome kohtuotsuse alusel Soomes toime pandud kuritegude eest. Soome võimude teatisest nähtub, kuidas toimunuks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise lahendamine ja katseaja arvutamine juhul, kui M. Saar oleks jäänud Soome karistust kandma. Eestis lähtutakse küll siinsest seadusest, ent maakohus oleks siiski pidanud seda küsimust käsitlema ning põhjendama, miks tingib M. Saare teistsuguse kohtlemise tema karistuse kandmine Eestis. Nimetatud teema on eriti oluline seetõttu, et M. Saar on vanglas käitunud eeskujulikult.
- Maakohus on küll leidnud, et M. Saart iseloomustavad arvukad positiivsed asjaolud, ent teda ei ole võimalik tingimisi vabastada. Oma seisukohta on kohus põhjendanud valdavalt subjektiivsete hinnangutega, mille paikapidavust on raske kontrollida. Hindamata on jäetud ka maakohtule esitatud dokumendid, mis käsitlevad karistusest ennetähtaegse vabastamise seisukohalt olulisi küsimusi. Seega on maakohtu määrus olulistes küsimustes põhistamata. M. Saare määruskaebus
- Kohus ei ole hinnanud kaitsja esitatud dokumente. Soome Vabariigi Kriminaalsanktsioonide ameti kahest dokumendist nähtub, et M. Saar vabastataks Soomes
- märtsil 2019 ning tema karistusaeg lõpeks
- märtsil
- veebruaril
- a edastatud dokument kinnitab veelkord, et M. Saar peab vabanema
- märtsil
- Soome seadusandluse alusel on tal täiel määral karistus kantud
- märtsil
- Justiitsministeeriumi vastusest selgub, et ministeeriumil ei ole nende dokumentide kohta tõlget, ehkki need on edastatud ühelt pädevalt asutuselt teisele. M. Saar peeti Eesti Vabariigis kinni Euroopa vahistamismääruse alusel, mille andis välja Soome Vabariik. Pärast karistuse määramist saadeti M. Saar karistust kandma Eestisse. Euroopa nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK eesmärgiks on kehtestada eeskirjad, mille kohaselt liikmesriigil selleks, et hõlbustada süüdimõistetud isiku sotsiaalset rehabilitatsiooni, tuleb tunnistada kohtuotsust ja viia mõistetud vahistus täide. Seega on raamotsuse eesmärk hõlbustada süüdimõistetu sotsiaalset rehabilitatsiooni. Maakohtu määrusest ei selgu, millised rehabiliteerivad tegevused peaksid seda tegema. M. Saarel ei ole planeeritud ühtegi rehabiliteerivat programmi (vt lisa lk 1-2). 3
(8)- juunil 2011 vastu võetud COM 2011/327 (Roheline raamat) kohaselt peaks kinnipeetava üleandmine raamotsuse alusel hõlbustama kinnipeetava sotsiaalset rehabiliteerimist, tagades talle karistuse kandmise koduriigis. Rohelise raamatu p 3.2 kohaselt on aga oht, et täidesaatva riigi ennetähtaegse vabastamise süsteem on karistuse määranud riigi omast karmim. EIK määras, et ilmselt pikem faktiline vangistusaeg täidesaatvas riigis võib põhjustada vastuolu Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 5 ja tuua kaasa väljaandva riigi vastutuse nimetatud artikli alusel. Jääb arusaamatuks, miks võib süüdimõistetut hoida kauem vangistuses täidesaatvas riigis, kui väljaandvas riigis hõlbustab kinnipeetava sotsiaalset rehabilitatsiooni. Momendil on M. Saarel pere ja suhted ning võimalus asuda tööle, ent iga vanglas viibitud päevaga see võimalus väheneb.
- Kaitsja esitatud dokumendist nähtub, et vangla toetab kinnipeetava vabastamist, kui tema riskiprotsent vägivaldsete kuritegude puhul langeb alla
- Kohtus selgus, et protsendid arvutatakse ka kustunud karistusi arvesse võttes. See on vastuolus KarS § 5 lg-tega 1 ja
- Seda fakti kinnitab ka selgitustaotlusele vastus (lisa 3). Seega on maakohus läinud vastuollu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- märtsi
- a määruse nr 1-09-14104 p-des 26 ja 27 sedastatuga, sest nagu nähtub, on vangla toetus otseselt seotud uue kuriteo riski hindamisega. Kohus riskihindamismetoodikat ei kontrollinud. Ka riskihindamise dünaamikast (lisa 4) selgub, et risk ajas tõuseb, mitte ei lange.
- Kohus pidas M. Saare retsidiivsusriski jätkuvalt piisavalt kõrgeks. Selline seisukoht on vastuolus kustunud karistuste hindamise keeluga. M. Saar käitus 10 aastat seaduskuulekalt, ent seda ei ole maakohus arvesse võtnud.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Sellise hindamise teostamisel on maakohus olnud pealiskaudne ja paljasõnaline. Kohus ei ole jõudnud järeldusele, et elutingimused ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad tagajärjed oleksid resotsialiseerumise mõttes negatiivsed. Maakohus on vangla iseloomustusest välja rebinud väljendeid, mis on vastuolus faktiliste asjaoludega. M. Saar töötab vangla raamatukogus ning vähimgi manipulatsioon ametnikega välistaks sellisel töökohalt töötamise. Arvatavasti pidas iseloomustuse koostaja silmas hoopis seda, et M. Saar ei soostunud teatud isiklikke teemasid vestlusel käsitlema. Arusaamatu on ka kohtu põhjendustes välja toodud „pidades silmas isiku poolt korduvate kuritegude toimepanemise laadi“, sest milliseid konkreetseid kuritegusid maakohus selle väljendiga prognoosib. Kuna antud teemat ka istungil ei käsitletud, ei saa M. Saar ka vastuväiteid esitada.
- Kohus pööras tähelepanu M. Saare süüküsimusele, mille arutelu toimus Soome Vabariigi Helsingi apellatsioonikohtus ning mida võeti arvesse M. Saarele karistuse mõistmisel. Kohtus seda teemat ei uuritudki ning M. Saar selgitusi jagada ei saanud.
- Hindamata on jäetud ITK täitmine ja resotsialiseerumise võimalused. Esitatud ITKst nähtuvalt ei ole näha, et sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ osalemine oleks ebapiisav ja et planeeritud oleks uusi programme.
- Arusaamatuks jääb, miks kohus ei pea kriminaalhooldust piisavaks uute kuritegude riski maandajaks. Hooldussüsteemi eesmärgiks on aidata kaasa resotsialiseerumisele ja vältida uusi kuritegusid. Millised on vangistuse jooksul ilmnenud ohuprognoosid, mis takistaksid kriminaalhoolduse edukat läbiviimist, määrusest ei selgu. M. Saar läbis 20 aastat tagasi edukalt kriminaalhoolduse 2-aastase perioodi (kui juba arvestada kustunud karistusi). 4
(8)- M. Saarel on kodus kaks 13-aastaseks saavat poega, kellele põhjustasid kuus isata veedetud aastat üleelamisi. M. Saare vabastamisel saaks ta aidata laste emal kasvatamise koormat kanda ja nende heaolu tagada. Oma lähendaste tõttu on M. Saare motivatsioon elada õiguskuulekalt väga tugev. Tööl käies ja teenides saab ta oluliselt pere majanduslikku olukorda kergendada, sest vangla palk on 80 eurot kuus.
- Kohus andis hinnangu küll Soome kohtus toimunud menetlusele jättes aga hindamata Soome riigi seisukoha ennetähtaegse vabastamise küsimuses. Kuigi raamotsuse art 17 p 1 kohaselt reguleeritakse karistuse täideviimist täidesaatva riigi õigusega, annab sama artikli p 4 liikmesriikidele õiguse võtta arvesse ka väljaandva riigi siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal.
- M. Saar esitas lisaks dokumendi, et talle on väljastatud isikut tõendav dokument. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohus taotlusi maakohtu määruse tühistamiseks ei rahulda ja seda järgmistel põhjustel.
- Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et kriminaalmenetluse olulise rikkumisena tuleb käsitleda olukorda, kus vaatamata kinnipeetava kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. M. Saare puhul ei saa kohtukolleegiumi hinnangul rääkida rohketest positiivsetest asjaoludest, mis kaaluksid üles kuriteo toimepanemise asjaolud. M. Saare puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud neljas hinnatavas valdkonnas (töö- ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud).
- Isiku ennetähtaegse vabastamise peamiseks eelduseks on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Maakohus on välja toonud M. Saare iseloomustusest jooned, nagu manipulatiivsus ja vigade mitteteadvustamine. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et süüdlane räägib oma süütegudest enesekeskselt, oma probleeme teadvustamata ja tagajärgedele mõtlemata. Samuti on välja toodud, et M. Saar kaldub fakte ilustama, ei tunnista oma süüd ega ole valmis muutusteks (KoTo tl 5). Kõik see ei kinnista ringkonnakohtus usku, et M. Saare karistus oleks oma eesmärgi täitnud ning et ta käituks edaspidi õiguskuulekalt.
- Kassatsioonikohtu praktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamiseks sisuliseks eelduseks isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle juures hinnatakse kahte aspekti: 1) kuidas isik on end karistuse kandmise ajal ülal pidanud; 2) kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. M. Saare puhul on maakohus nende neid kahte aspekti hinnanud. Hea käitumine vangistuses ei ole kohut aga veennud, et M. Saare karistuse eesmärgid on täidetud. Nimelt on maakohus leidnud, et ka 5
(8)süüdlase selgitused sotsiaalprogrammi raames viitavad püüdlusele oma süüd vähendada ning toimepandut pisendada. Kohus on muuhulgas ka põhjendanud, miks nõustub vangla arvamusega, et M. Saar ilustab tegelikke fakte, ei tunnista oma süüd ning ei ole muutusteks valmis. Nimelt pidas I astme kohus eluliselt mitteusutavaks, et isik mõistetakse süüdi vaid selle eest, et ta ei räägi kohtus seda, mida teab või aimab.
- Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohtu kaalutlustest nähtub, et ka seda on kohus hinnanud: M. Saarel on pere ning kindel elu- ja töökoht. Samas aga tõi kohus välja, et kuriteo pani M. Saar samuti toime ajal, mil tal oli perekond. Ning ka kuritegelikul teel sissetuleku hankimise ajal sai pere majanduslikult hakkama. Ringkonnakohus peab maakohtu kaalutlusi piisavaks, ning leiab, et määruskaebuste väited neid ümber ei lükka. Inimlikult on küll arusaadav M. Saare soov olla laste kasvatamisel abiks ja aidata kaasa pere majandusliku olukorra kergendamisele. Samas näitab raskete rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise ajal, mil M. Saare lapsed olid väiksed, et eetilised põhjused ei vähenda ohtu majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panna.
- Edasi tuleb kohtul hinnata, kas isiku saab siiski vabastada, või annavad kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos siiski küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
- M. Saare isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud on sellised, et annavad käesoleval ajal piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Nimelt tunnistati M. Saar Soome Vabariigis süüdi neljas raskendatud asjaoludel toime pandud narkokuriteos. Esimene kuritegu (
- maist 2012 kuni
- juulini 2012) seisnes ligikaudu 90 000 ecstasy tableti ebaseaduslikus Soome Vabariigi riiki vedamises, müümises, kauplemises, üle andmises või muul viisil omandamises koos teiste inimestega. Teine kuritegu (
- juunist 2012 kuni
- augustini 2012) Soome vähemalt 20 kg hašiši käitlemises. Kolmas kuritegu (
- augustist 2012 kuni
- novembrini 2012) 40 kg amfetamiini käitlemises. Neljas kuritegu (
- detsembrist 2012 kuni
- märtsini 2013) ligikaudu 82 000 ecstasy tableti ebaseaduslikus käitlemises. M. Saar oli seotud narkootikumide transportimiseks mõeldud sõiduki hankimisega, narkootikumide peitmisega sõidukisse ning toomisega Belgiast Soome.
- Ringkonnakohus leiab, et kuriteo asjaolud on rasked nii ründeobjekti kui tehiolusid arvestades. Kuritegusid pani M. Saar toime pikema aja vältel ning käideldud narkootiliste ainete kogused olid suured. Oma süüd M. Saar eitas ja eitab praegugi. Kaitsja on õigesti märkinud, et isikul on õigus jääda oma süüd eitavale positsioonile. Õigus on aga maakohtulgi, et kohtud lähtuvad otsust langetades esitatud tõenditest ning seaduses sätestatust.
- M. Saar kannab karistust Soome kohtuotsuse alusel. Kaitsja märgib, et M. Saarele karistust mõistes on kohus juba arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning ennetähtaegsest vabastamisest ei saa keelduda samadel argumentidel ning põhjusel, et isik 6
(8)end süüdi ei tunnista. Ringkonnakohtu hinnangul mängib ennetähtaegse vabastamise menetluses mängib olulist rolli, kas isik on oma tegudest ja karistuse mõttest aru saanud. Kui kinnipeetav ei näe oma tegevuses midagi halba ja ei mõista, mis tagajärjed tema tegudel on olnud (nagu selgub kinnipeetava iseloomustusest sotsiaalprogrammi läbimisel, KoTo tl 4 pöördel), siis ei saa väita, et karistuse eesmärk oleks täidetud.
- Kaitsja märgib, et ehkki M. Saar kannab kolmandat vangistust, on kohus jätnud tähelepanuta, et esimene vangistus mõisteti peaaegu 35 aastat tagasi, mil ta oli äsja saanud 18-aastaseks. Teist korda karistati teda Soomes
- aprillil
- a, mil varasem karistus oli kustunud. Seega maakohtu väide, et isik, keda on 35 aasta jooksul kolm korda karistatud, on kuritegeliku mõtteviisiga, vajaks pikemat põhjendamist, kui pelgalt viiteid kohtuotsustele.
- Asjaolu, et ta kannab vangistust kolmandat korda, avaldas M. Saar kohtule istungil. Ehkki, nagu M. Saar ise oma määruskaebuses märgib, on ta aastaid olnud seaduskuulekas, nähtub isiku viimasest kuriteost, et ta võib ka aastaid hiljem langeda samasse mustrisse ning majandusliku kasu saamise eesmärgil ja grupi mõjul panna toime uusi kuritegusid. Sel põhjusel tuleb nõustuda maakohtuga, et tegemist kahtlemata on kuritegeliku mõtteviisiga isikuga.
- Riskiprotsente, mille kujunemisele M. Saar samuti määruskaebuses omapoolse seisukoha annab, ei ole maakohus kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtnud.
- M. Saare määruskaebuses on veel väiteid, mis käsitlevad kriminaalhoolduse mõju. Ringkonnakohtu hinnangul peaks siiski kohtul enne kriminaalhoolduse ja selle nõuete rakendamist olema veendumus, et süüdlase uue kuriteo riske on võimalik hooldusega välistada.
- M. Saarele jääb arusaamatuks, miks kohus teda ei vabasta, ehkki Soomes seaduste kohaselt oleks ta juba käesoleva aasta märtsis vabanenud. Samuti heidavad määruskaebuste esitajad maakohtule ette antud küsimuses motiveerimiskohustuse rikkumist.
- Ringkonnakohus märgib, et kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 10 kohaselt peab elukohariik karistuse täideviimise jätkamisel pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Karistuse täideviimist reguleerib Konventsiooni artikli 9 lõige 3, mille kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus võtta vastu sellekohaseid otsuseid. Kooskõlas Konventsiooniga sätestab ka KrMS § 486 lg 1, et karistus täidetakse Eesti seadustes sätestatud korras. (Vt ka kriminaalkolleegiumi
- detsembri
- a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-138-05, p 13). Eelnevast tuleneb, et M. Saarele Soomes mõistetud, kuid Eestis täidetava karistuse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel, sh tema ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel, tuleb juhinduda Eestis kehtivatest regulatsioonidest (eeskätt KarS §-st 76). Kuivõrd Eesti seadused ennetähtaegset vabanemist ei garanteeri, ei saa ka ennetähtaegne vabastamine olla isiku õigustatud ootuseks.
- Riigikohus on
- veebruari
- a lahendis nr 3-1-1-6-12 p-s 11.2 märkinud, et Konventsiooni seletuskirja kohaselt tuleb karistuse täideviimise mõistet tõlgendada laiendavalt ning see hõlmab ka karistusest ennetähtaegset vabastamist (seletuskirja p 47). Seega karistuse täitmise ülevõtmisel järgitakse süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel 7
(8)Eesti õigusaktides ettenähtud reegleid, eelkõige KarS § 76 ja vangistusseaduse asjakohaseid sätteid. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) praktikas leitakse, et karistuse täitmise üleandmisel ei muuda riikidevahelised erinevused ennetähtaegse vabastamise tingimustes süüdimõistetult vabaduse võtmist reeglina meelevaldseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 5 tähenduses, kui kandmisele kuuluva karistuse pikkus ei ületa kriminaalmenetluses mõistetud karistust. Samas ei välista EIK võimalust, et juhul, kui de facto peab isik elukohariigis kandma oluliselt pikemat vangistust kui karistavas riigis, võib olla tegemist EIÕK artikli 5 rikkumisega. Asjas Szabó vs. Rootsi
- juunil 2006 tehtud otsuses (taotlus nr 28578/03) selgitas EIK, et EIÕK artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt peab vabaduse võtmise aluseks olema süüdimõistev kohtuotsus, milleks konkreetsel juhul oli Rootsi kohtuotsus, mida Ungaris tunnustati, hindamata ümber otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi asjaolusid. Seega ei katkenud side süüdimõistmise ja vabaduse võtmise vahel. Ennetähtaegse vabanemise võimalus oleks süüdimõistetul tekkinud elukohariigis (Ungaris) 16 kuud hiljem kui karistavas riigis (Rootsis). EIK leidis, et tegemist ei ole artikli 5 rikkumisega ehk „oluliselt pikema vangistusega“, mis annaks alust hinnata kinnipidamist meelevaldseks. (Vt samuti Veermäe vs. Soome, taotlus nr 38704/03,
- märts 2005 ja Vrancsik vs. Ungari ja Austria, taotlus nr 16770/07, 11 oktoober 2011).
- Praegusel juhul on M. Saare vabaduse võtmise aluseks Soome kohtu süüdimõistev otsus. Süüdimõistetul avanes seadusest tulenev ennetähtaegse vabanemise võimalus esmakordselt nagu Soomeski karistusajast poole möödumisel. Süüdimõistetul on järgnevalt võimalik taotleda karistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatud tähtaja saabumisel
- a märtsis pärast karistusest kahe kolmandiku ärakandmist. Võrreldes eeldatava ennetähtaegse vabanemise kuupäevaga Soomes, pikeneb M. Saare de facto karistuse kandmise aeg seega vähemalt 21 kuu võrra. Arvestades käesolevas asjas M. Saarele mõistetud karistuse kogupikkust ja EIK praktikas ning Riigikohtu seisukohti (vt ka osundatud Riigikohtu lahendi p 12), ei ole praegusel hetkel alust pidada M. Saare kinnipidamist meelevaldseks Eesti õigusaktide või EIÕK artikli 5 tähenduses.
- M. Saare kaebuses on suur rõhk pandud karistuse rehabiliteerivale mõjule ning leitud, et praegune karistus ja tema ületoomine Eestisse karistuse kandmiseks seda eesmärki ei täida. Kohtukolleegium märgib, et lisaks karistuse rehabiliteerivale eesmärgile, kätkeb karistus endast paratamatult ka muid eesmärke, näiteks ühiskonna kindlustamine, mille eesmärgiks on tagada ühiskonnaliikmete turvalisus. Karistus ei saa olla eesmärk omaette, vaid peab püüdma karistatavaid tegusid edaspidi ära hoida. Juhul, kui kohtul ei teki veendumust, et karistus on oma eesmärgi konkreetse kinnipeetava puhul täitnud, siis on tal õigus jätta süüdlane tingimisi enne tähtaega vabastamata. M. Saare puhul kohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei tekkinud ka ringkonnakohtul. Seetõttu tuleb juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 I astme lahendi muutmata ja määruskaebused rahuldamata jätta. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 8
(8)