KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 140tähenduses.

Taotlus hüvitise vähendamiseks jääb rahuldamata. Kahjuhüvitise määr tuleneb seadusest ja kohtul puudub alus selle vähendamiseks. Pesapuud ümbritseva kaitsevööndi kehtestamisel on arvesse võetud maaomaniku õigusi, majanduslikku huvi, kaitsealuse liigi käitumisharjumusi ja minimaalseid vajadusi. Nende piirangute mistahes tahtlik rikkumine ei ole olemuselt väheoluline, kuna võib sõltumata intensiivsusest kaasa tuua pesitsuspaiga hävimise. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Maakohus jättis hindamata, kas keskkonnakahju tekitati kostja poolt. Ükski tõend seda ei tõenda. Isiku ebaseadusliku raie teostamises süüdistamiseks ei ole piisav, et ta teostas metsateatise alusel seaduslikku raiet.
3. Kohus jättis hindamata tunnistaja MS ülekuulamise protokolli, milles ta kinnitas, et teadis sihtkaitsevööndist ja et kostja sinna raiega sisse ei läinud.
4. Kohus omistas kostjale seisukohti, mida ta ei ole esitanud. Kostja ei väitnud, et ta ei mõõtnud eraldist välja ja lähtus raie teostamisel omaniku märgitust ning kõrvalkinnistul tehtud raie piiridest, et ta ei teadnud piire ega sihtkaitsevööndit ja eksis piiride märkimisel. Kostja on läbivalt märkinud vastupidist. Samuti ei ole kostja väitnud, et tegemist on ebaolulise kahjuga VÕS §

§ 140tähenduses.

1. Kohus tegi otsuse asjasse mittepuutuvate asjaolude pinnalt, mida ei ole menetluses esitatud. Kohus ajas segamini menetlusosalised ja olulised faktilised asjaolud, sh raie aja, katastrinumbri ja kostja juhatuse liikme nime. Kohus tsiteeris naaberkinnisasjal teostatud raie osas tehtud otsust, jättes tähelepanuta, et menetlusosaliste seisukohad on erinevad.
2. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et kostja sisenes raie käigus sihtkaitsevööndisse. Kohus tuvastas pesapuu asukoha, et pesapuust 100 m raadiuses on langetatud puid, kusjuures erinevatel aegadel ja erineva tehnikaga, kuid tõenditest ei tulene, et ebaseaduslikku raie teostas kostja. Tähtsust ei oma see, kas mõõtmisviga tekkis või kui suur see on. Oluline on see, kes püsielupaiga piiridesse sisenes.
3. Kohtu põhjendused põhjusliku seose olemasolu kohta on tunnetuslikud, ebaühtlased ja ei tugine faktilistele asjaoludele ega tõendite analüüsile. Ainuüksi see, et raiet teostati erinevatel aegadel, tekitab põhjendatud kahtluse, et kahju võis tekitada kolmas isik. Tuvastatud ei ole erinevate kändude vanust, lõikeid ega kändude tekkeperioodi. Tõendeid oleks saanud koguda ja süülisuse tuvastada väärteomenetluses. 4
4. Kostja on korduvalt märkinud, et ta sai konnakotka pesapuust teada maaomanikult ja jättis seetõttu ka puhvri raieala ja sihtkaitsevööndi vahele, et sihtkaitsevööndisse ei sisenetaks. Väide, et raie teostamisel lähtuti kõrvalkinnistul tehtud raie piiridest, on ilmselt vale. Kostja ei ole möönnud ega väitnud, et võis raie ala määramisel eksida, nagu väidab kohus. Väide, et sihtkaitsevööndisse mindi sisse mahus umbes 0,11 ha on arusaamatu, kuna kostjale heidetakse ette sihtkaitsevööndisse sisenemist 0,06 ha ulatuses.
5. Kohus leidis ebaõigesti, et tähtsust ei oma, mitu erinevat raiet on sihtkaitsevööndis tehtud ja jättis tähelepanuta kostja väite, et sinna võib olla raiega sisenenud kolmas isik. Kohus hindas ebaõigesti ortofotosid. Kuna 2015.a ortofotot ei ole, st aasta kohta pärast kostja teostatud raiet, ei tõenda fotod, et sihtkaitsevööndisse sisenes kostja. Kuna naaberkinnisasjal teostati raiet 2015.a, ei ole välistatud, et sihtkaitsevööndisse siseneti selle raie käigus.
6. Asjasse puutumatu ja ilmselt tsiviilasjaga nr 2-18-6090 seonduv on kohtu arutlus metsa ülestöötaja hoolsuskohustuse täitmise kohta. Sellist küsimust ei ole käesolevas asjas tõstatatud. Kostja ei ole arvanud, et see on vaidluse peamine küsimus, nagu märgib kohus. Kostja väitis, et ta on hoolsuskohustust täitnud. Vastus apellatsioonkaebusele
7. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9. Maakohtus ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: 14.11.2014 väljastati Raplamaal Kehtna vallas Lellapere külas Taganurme kinnistu eraldistele 6 ja 7 omaniku Kehtna Mõis OÜ taotlusel lubava märkega metsateatis nr 4311001070; raiet teostas eelnimetatud metsateatise alusel 2014.a lõpus kostja; 17.03.2017 ja 23.03.2017 läbi viidud kontrolli käigus tuvastati, et raie käigus raiuti ka Soo-aluste väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis; väike-konnakotkas on Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 § 4 lg 2 p-ga 7 võetud I kaitsekategooria loomana kaitse alla; väike-konnakotka püsielupaik on tema pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 m raadiuses; Taganurme kinnistul teostatud raieala algus oli 75 m pesapuust. Vaidlus on selle üle, kas kostja teostas raiet ka sihtkaitsevööndis ja tekitas sellega keskkonnale kahju.
10. Põhjendatud on kostja väited selle kohta, et maakohtu otsuse p-s 1 on märgitud ebaõiged andmed kostja poolt teostatud raie aja (õige aeg on november ja detsember 2014), kostja juhatuse liikme nime (õige nimi on AM) ja Taganurme kinnistu katastritunnuse kohta (õige on 29202:001:0272). Samuti märkis maakohus otsuse p-s 11.3 ebaõigesti, et vaidlusalust raiet tehti väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis 0,11 ha ulatuses. Hagiavalduse ja asjas esitatud tõendite kohaselt tehti sihtkaitsevööndis raiet 0,06 ha ulatuses. Ka ei esitanud kostja väidet, et tegemist on ebaolulise kahjuga VÕS §

§ 140tähenduses, mida maakohus käsitles ebaõigesti otsuse p-s 18.

Maakohtu sellekohane põhjendus tuleb jätta otsusest välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei viinud aga eelnimetatud eksimused ebaõige otsuse tegemiseni. 5

1. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja on tekitanud keskkonnale kahju sellega, et teostas raiet sihtkaitsevööndis, st keelatud alal. Maakohus on oma järeldust piisavas ulatuses põhjendanud. Kohus tuvastas kostja vastutuse eeldused õigesti ja ei ole tõendite hindamise reeglite vastu eksinud. Samuti kohaldas maakohus õigesti materiaalõiguse norme. Kohus märkis, millistele tuvastatud asjaoludele ja tõenditele ta otsuse rajas. Ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.
2. Ebaõige ja kohut eksitav on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks MS ülekuulamisel kinnitanud, et kostja ei läinud raiega sihtkaitsevööndisse sisse. Sellist kinnitust MS ülekuulamise protokoll ei sisalda (tlk 36).
3. Samuti on ebaõige apellatsioonkaebuses märgitu, nagu ei oleks kostja väitnud, et ta ei mõõtnud eraldist välja ja lähtus raie teostamisel omaniku märgitust. Maakohtu 21.11.2018 istungil seletas kostja seaduslik esindaja, et piiri märkis maha omanik ja lubatud eraldiste ulatusi üle ei kontrollitud (tlk 110). Ka ei ole maakohus otsuses teinud järeldusi, et kostja ei teadnud piire ega sihtkaitsevööndit ning eksis piiride märkimisel, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Vastupidi, kohus märkis, et kostjale oli eraldise piir teada ja tal oli kohustus seda järgida. Kostja seaduslik esindaja seletas 21.11.2018 istungil, et sihtkaitsevööndi piire teab üksnes omanik, kellele antakse vastav teave ja seda, kus asuvad kotka püsielupaik ja sihtkaitsevöönd looduses, ta üle ei kontrollinud. Maakohus märkis põhjendatult, et juhul, kui sihtkaitsevööndi piir ei olnud teada ja kostja ei suutnud seda looduses tuvastada, oleks ta pidanud pöörduma selgituste saamiseks Keskkonnaameti poole. Nagu juba eelnevalt tuvastatud, märkis piiri maha omanik. Maakohus ei ole kostjale seda tegevust omistanud, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Samas on õige apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei tuginenud menetluses sellele, nagu oleks ta lähtunud raie teostamisel kõrvalkinnistul tehtud raie piiridest. Sellekohane maakohtu käsitlus on ebaõige, kuid see ei viinud ebaõige otsuse tegemiseni.
4. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja sisenes raie käigus sihtkaitsevööndisse 25 meetri ulatuses. Kohus põhjendas, milliste tõendite alusel ta selle järelduse tegi ja ka selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Muu hulgas hindas maakohus õigesti ortofotosid. Objekti kontrollimise protokollis on märgitud, et Taganurme kinnistul on eraldistel 6 ja 7 raiutud kahel erineval ajal, seda on tehtud nii mootorsae kui ka harvesteriga, kuid mõlema raiega on sisenetud väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Maakohus tuvastas õigesti, et vähemalt üks raie on sihtkaitsevööndis teostatud ajal, mil raiet teostas kostja. Kostja ei ole tõendanud, et nii varasemat kui ka hilisemat raiet tegi vaidlusalusel kinnisasjal kolmas isik, kuigi tal on TsMS § 230 lg 1 järgi selle asjaolu tõendamise kohustus. Samuti on tõendamata ja oletuslik kostja väide, et sihtkaitsevööndisse võidi siseneda naaberkinnisasjal teostatud raie käigus.
5. Kostja väidab apellatsioonkaebuses vastuoluliselt, et asjasse puutumatu on kohtu arutlus kostja hoolsuskohustuse täitmise üle, kuna sellist küsimust ei ole käesolevas asjas tõstatatud ja samas ka seda, et ta esitas väite hoolsuskohustuse täitmise kohta. Kui kostja tugines enda väitel hoolsuskohustuse täitmisele, pidi maakohus sellele ka hinnangu andma. Tähtsust ei ole sellel, kas hoolsuskohustuse täitmine oli kostja arvates käesolevas asjas pea- või kõrvalküsimus ja apellatsioonkaebuses esitatud sellekohased väited. Menetluskulud
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. 6
7. Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 7