KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-16164 Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi XX avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes YY suhtes ning ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmiseks ning isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.05.2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad XX määruskaebus Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak Puudutatud isik 1: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 2: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik Eestkosteasutused: Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu) ja Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu CC 13.06.2019 esitatud tõend (X lasteaia 07.06.2019 vastus järelepärimisele). 2. Jätta Harju Maakohtu 20.05.2019 määrus muutmata. 1
(8)- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Y-le riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, millised jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Avaldus ja asjaolud
- XX (avaldaja, ema) esitas 27.10.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada täielikult või alternatiivselt osaliselt (lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes) tema ja CC (puudutatud isik 1, isa) ühine hooldusõigus nende alaealise lapse Y (puudutatud isik 2, laps) suhtes ja anda ainuhooldusõigus lapse emale ning määrata kindlaks isa ja lapse suhtluskord. Menetluse käigus loobus avaldaja hooldusõiguse täieliku lõpetamise nõudest.
- Avalduse kohaselt elab laps alaliselt ema juures, kuid suhtleb ka isaga ning vanemad vaidlevad selle üle kui palju võiks ja peaks laps isa juures olema. Ühine lapse hooldusõiguse teostamine ei ole lapse huvides, lapse isa on ettearvamatu ja agressiivne ning avaldaja vastu vaenulikult meelestatud, ta sõimab ja ähvardab avaldajat lapse juuresolekul ning halvustab avaldajat, kui laps on isaga kahekesi.
- Kohus reguleeris esialgse õiguskaitse korras isa ja lapse suhtlemise menetluse ajaks nii, et isa võtab lapse iga kuu teisel reedel lasteaiast vahemikus 16.00 kuni 19.00 enda juurde, veedab nädalavahetuse lapsega enda valitud kohas Eesti piires ja tagastab lapse, viies ta järgneval esmaspäeval hommikul lasteaeda.
- Kohtus ärakuulamisel selgitas avaldaja, et vaatamata esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusele on vanemad kokku leppinud, et laps on isa juures kaks korda kuus neljapäevast esmaspäevani ning nendel nädalalõppudel, kui laps isa juures ei ole, on laps isaga teisipäeva õhtust neljapäeva hommikuni, mil isa viib lapse lasteaeda. Puudub vaidlus, et isa armastab oma tütart ja tütar armastab oma isa, kuid avaldaja sõnul manipuleerib isa lapsega, jättes lapse koju toomata lapse väidetava haiguse korral. Puudutatud isiku 1 seisukoht
- Isa hinnangul kehtiv suhtluskord töötab, kuid lapse isa soov on, et laps elaks pool aega tema juures ja pool aega ema juures. Puudutatud isiku sõnul on tal tütrega väga head suhted, mistõttu ei ole põhjendatud piirata tema suhtlust lapsega. Lapse emal seevastu on olnud mitmeid uusi elukaaslasi, mis on mõjunud ka ema ja lapse suhetele.
- Isa sõnul ei ole vanemad vaielnud kunagi avaldajaga lapse tervise ja hariduse osas tekkinud küsimustes ning tema sooviks oleks need lahendada kompromissiga. 2
(8)Puudutatud isikule 2 määratud esindaja seisukoht
- Lapse vahelduv elukoht vanemate juures võrdses ulatuses on lapse jaoks liigselt koormav, arvestades vanemate elukohtade kaugeid vahemaid, lapse vanust ning ka seda, et laps jääb lasteaiast ja huviringidest kõrvale ajal, mil ta on isa juures. Hooldusõiguse osas on põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise küsimuses, kuid mitte tervist ja haridust puudutavates küsimustes. Isa ja lapse suhtluskord tuleb kindlaks määrata viisil, mis mõlema vanema poolt pakutut võimalikult palju arvestaks. Eestkosteasutuste seisukohad
- Kose vald leidis, et vanematel peaks säilima ühine hooldusõigus lapse suhtes ja kindlaks tuleks määrata isa ja lapse suhtluskord, et välistada vanematevahelised vaidlused selles.
- Pirita Linnaosa Valitsus leidis, et põhjendatud ei ole määrata suhtluskorda, kus laps viibib nädala ühe ja nädala teise lapsevanema juures, sest lapsele on vaja ühte kindlat elukohta ja suhtluskorda lahuselava lapsevanemaga kohtumiseks. Olukorras, kus vanemate vahelised suhted on konfliktsed ning üksteisesse suhtumine olulisel määral negatiivne ja süüdistatav, ei ole lapse parimaks huviks olukord, kus lapse elukoht on mõlema vanema juures ning mõlemad vanemad korraldavad lapse elu n-ö vaheldumisi. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Maakohus lõpetas 20.05.2019 määrusega menetluse avaldaja avalduses vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks lapse suhtes seoses avaldusest loobumisega ja jättis rahuldamata avalduse lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt nende alaealise lapse suhtes ja anda lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise, tervise ja hariduse küsimustes ainuhooldusõigus lapse emale. Maakohus määras kindlaks isa ja lapse suhtlemiskorra järgmiselt: a. Laps veedab isaga iga kuu paaris (
- ja 4.) nädala alates neljapäeval kell 19.00-st, mil isa võtab lapse lauluringist Pirita Vaba Aja Keskuses, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti, kuni viib lapse järgneval esmaspäeva hommikul lasteaeda/kooli; b. Laps veedab isaga lisaks punktis a märgitule ka iga kuu paaritu (
- ja 3.) nädala alates teisipäeval kell 19.00-st, mil isa võtab lapse lauluringist XXX, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti, kuni viib lapse neljapäeva hommikul lasteaeda; c. Pühad veedab laps järgmiselt: - paaris aasta jõulud (24.12-26.12) isaga; - paaritu aasta jõulud (24.12-26.12) emaga; - paaris aasta aastavahetuse (31.12-2.01) isaga; - paaritu aasta aastavahetuse (3.12-2.01) emaga; - isadepäeva alati isaga; - emadepäeva alati emaga. Kui isadepäev või emadepäev langeb teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse ema juurest või ema lapse isa juurest vastaval päeval kell 12.00 ja viib lapse järgmisel hommikul kas lasteaeda või kooli; d. Suvepuhkusest (juuni – august) veedab laps koos isaga 2 korda 2 järjestikust nädalat. Nendel kuudel, kui laps on isa juures 2 järjestikust nädalat, tavapärane (p-des a-b 3
(8)märgitud) suhtluskord ei kehti. Täpsed puhkuste veetmise kuud koos lapsega kooskõlastavad vanemad iga aasta
- maiks. e. Punktides a-c märgitud suhtluskord jääb kehtima ka laps kooli minekul. f. Lapse sünnipäeval on mõlemal vanematel õigus kontakteeruda lapsega. Mõlemal vanemal on õigus osaleda lapse sünnipäevapeol, mis on korraldatud laste sõpradele, olgu see siis korraldatud lapse ema või isa poolt või vanemate kokkuleppel nende poolt ühiselt. g. Vanemad võivad viia lapse puhkusereisile (sh välisriiki) kokku kuni kolmeks nädalaks aastas, kui kokku ei lepita teisiti. Vanemad teavitavad teineteist reisi toimumise kuupäevadest ja sihtkohast vähemalt kolm nädalat enne reisile minekut. Reisi ajal ära jäänud kohtumised asendatakse kohe pärast reisilt tagasi tulemist, kuid asendatavate kohtumiste ajad lepivad vanemad kokku enne reisile minekut. h. Lapse haigestumisel jääb laps vanema juurde, kelle juures ta haigeks jäi, ja viibib seal kuni tervenemiseni. Kui suhtluskorrajärgne lapse ja isa suhtlemine jääb haiguse tõttu ära, asendatakse see vanemate kokkuleppel esimesel võimalusel. i. Mõlemad vanemad võimaldavad lapsel suhelda eemal viibiva vanemaga telefoni, skype’i, e-posti, Face Time, Imessage vmt teel; j. Vanem, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt viibib, tagab lapse koduse õppetöö tegemise ja koolikohustuse täitmise ning lapse koolivälisest tegevusest, sh huviringidest või treeningutest, osavõtmise. k. Vanematel on õigus osa võtta lapse üritustest lasteaias, koolis, treeningutel jne. l. Lapsesse puutuvates küsimustes suhtlevad vanemad kas e-posti teel või SMS-ide saatmise kaudu.
- Maakohus asus seisukohale, et ei ole põhjendatud lõpetada vanemate hooldusõigust lapse suhtes, sest vaidlust vanemate vahel on võimalik reguleerida üksnes isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise kaudu. Kohtu hinnangul leidis asja arutamise käigus tuvastamist, et lapse mõlemad vanemad on lapsega hingeliselt seotud ja lapsel on nii ema kui isaga usalduslikud ja head suhted ning oma vanema kohustusi täidavad mõlemad vanemad kohusetundlikult, kui laps nende juures on. Asjaolu, et vanemate omavahelised suhted on konfliktsed ja nende läbisaamine on halb nende endi isiklike suhete pinnalt, ei anna kohtule alust lõpetada ühist hooldusõigust nende alaealise lapse suhtes, mis ei oleks ka lapse huvides. Küll aga kinnitab eeltoodu seda, et lapse elukoha määramine mõlema vanema juurde võrdselt, nagu isa seda soovib, ei ole põhjendatud, sest lapsel peavad olema kehtestatud vanemate poolt sarnased reeglid ja kodukord, mis eeldab eelkõige vanemate häid suhteid ja läbirääkimisvõimet, mida käesoleval ajal vanemate vahel ei ole. Lisaks nimetatule on vahelduv elukoht vanemate juures võrdses määras kohtu hinnangul koolieelse lapse jaoks ka liigselt koormav.
- Arvestades asjaolu, et vanemad elavad üksteisest üsna kaugel, pidas kohus põhjendatuks määrata isa ja lapse suhtluskord kindlaks viisil nagu see on käesolevaks ajaks välja kujunenud, sest siiani on see sobinud nii vanematele kui ka lapsele, kui välja arvata lapse haiguseaegsed lapse üleandmised. Nimetatust tulenevalt pidas kohus põhjendatuks kohtumäärusega reguleerida ka selle, et kui laps haigestub, jääb ta kuni tervenemiseni selle vanema juurde, kus ta haigeks jäi. Kohus määras isa ja lapse suhtluskorra kindlaks, arvestades eelkõige lapse huve, sealhulgas seda, et laps saaks käia huviringides. 4
(8)Võimaluse piires arvestas kohus ka vanemate huve isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramisel, kuid kohus asus seisukohale, et kohtumäärusega ei saa reguleerida vanemate vastastikust viisakat käitumist ja üksteise suhtes lugupidavat suhtumist, sest see kuulub eetika valdkonda ning selles osas kohtumäärust täita ei ole võimalik. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Ema esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada suhtluskorra alapunkti h osas ning teha uus määrus, millega määrata, et lapse sellisel haigestumisel, kui tal on palavik vähemalt 37,5 kraadi kaenla alt mõõdetuna, jääb laps vanema juurde, kelle juures ta haigeks jäi, ja viibib seal kuni tervenemiseni, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Nimetatust kergema haigestumise korral on lubatud teha muudatusi suhtluskorrajärgsetes kohtumistes ainult vanemate kokkuleppel. Kui suhtluskorrajärgne lapse ja isa või lapse ja ema koosveedetav aeg jääb haiguse tõttu ära, asendatakse see vanemate kokkuleppel esimesel võimalusel. Määruskaebemenetluse kulud palus ema jätta isa kanda.
- Määrus on resolutsiooni punkti 3 alapunkti h sõnastuse osas täielikult põhjendamata. Maakohus jättis arvestamata oluliste asjaoludega, millised ema tõi välja 18.03.2019 täpsustatud taotluses ja 19.03.2019 ärakuulamisel. Korduv probleem seisneb selles, et isa keeldub last emale tagastamast lapse haigestumisele tuginedes, kuigi objektiivselt ei ole lapsel olnud ühtki tervisehäda, mis takistab lapse koju tagastamist. Isa varasemat käitumist arvestades on ilmselge, et 20.05.2019 määruse jõustumisel olemasolevas sõnastuses probleem süveneks. Iga kergema köhimise ja nuuskamise korral saaks lapse isa keelduda last emaga koju lubamast, kuna saaks väita, et laps on haigestunud. Sisuline küsimus on selles, kas lapse tervislik seisund võimaldab temaga ühe vanema juurest teise juurde sõita, ilma lapsele ülemääraseid ebamugavusi põhjustamata. 19.03.2019 ärakuulamisel möönis ka kohus, et peaks olema mingi objektiivne kriteerium ja kohtunik pakkus välja, et kriteeriumiks võiks olla 37,5 kraadi. Kui kohus lõpplahendi üle otsustades siiski leidis, et suhtluskorras muudatusi tingivat haigestumist ei ole vaja ühegi konkreetse kriteeriumiga täpsustada, oleks pidanud määruses selgelt põhjendama, kuidas taolisele järeldusele jõuti.
- Suhtluskorra sõnastuse täiendavaks probleemiks on see, et ärajäänud kohtumiste asendamine on ettenähtud ainult isa ja lapse kohtumiste puhuks. Kui isa otsustab last pikemalt enda juures hoida, siis määrus ei anna emale mingit õigust nõuda, et tema võiks pärast selle võrra pikemalt lapsega koos olla. Menetluse edasine käik
- Isa palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
- Eestkosteasutused määruskaebust ei toeta.
- Lapsele määratud esindaja leiab, et lapse transportimine lapse haigestumise korral tuleb vanematel lahendada kokkuleppel. Lapse esindaja toetab ema taotlust osas, milles ema soovib, et kui lapse ja vanema koosveedetav aeg jääb lapse haiguse tõttu ära, siis asendatakse see vanemate kokkuleppel esimesel võimalusel.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 5
(8)Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määruskaebusmenetluses on vaidlus selle üle, kas on põhjendatud reguleerida suhtluskorraga täpsemalt, millise tervisliku seisundi halvenemise korral jääb laps vanema juurde, kelle juures ta haigestus, ning millises sõnastuses tuleb reguleerida haigestumise tõttu teisel vanemal ära jäänud lapse ja vanema koosolemise aja asendamine. Ema leiab määruskaebuses, et objektiivne kriteerium lapse tervisliku seisundi hindamiseks on 37,5-kraadine palavik ja vanemate võrdsuse põhimõttest tulenevalt on emal juhul, kui laps viibis haigestumise tõttu pikemalt isa juures, õigus lapsega seejärel pikemalt koos olla. Ema hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõigusnorme, jättes põhjendamata, miks eeltoodud osas täpsem suhtluskorra regulatsioon ei ole vajalik.
- Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme menetluses ega tehtud lahendis ei tuvastanud. Maakohus on isa ja lapse suhtluskorda määrates teinud perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud asja lahendamiseks vaidluse all olevad olulised asjaolud, juhindunud eelkõige lapse huvidest ja jõudnud suhtluskorra määramisel õigele järeldusele, et seni toimiv suhtluskord on põhjendatud ega vaja täpsemat reguleerimist. Lapse ema ei ole määruskaebuses toonud esile sedavõrd kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid lapse huvidest lähtuvalt maakohtust erineva lahendi tegemise. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
- Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Suhtlemiskorra määramise esmaseks eesmärgiks on tagada eelkõige lahus elavale vanemale ja lapsele võimalus säilitada lähedased suhted.
- Määruskaebusmenetluses vaidluse all olev küsimus on seotud üksnes lapse tervise ja heaoluga. Määruskaebuses toob ema esile ühe konkreetse juhtumi, millal lapse tervisliku seisundi halvenemine määral, mis kahjustab lapse heaolu tema transportimisel, võis olla kaheldav. Paljasõnaline on ema väide, et isa on korduvalt keeldunud sel põhjusel lapse üleandmisest. Selline väidetav isapoolne korduv käitumine asja materjalidest ei nähtu. Ühise hooldusõiguse korral on mõlemal vanemal õigus ja kohustus panustada lapse 6
(8)kasvatamisse, lapse igakülgse arengu toetamisse ning tervise ja heaolu hoidmisesse. Lapsevanema roll on olla tähelepanelik ja hooliv ning kui vanema hinnangul on lapse enesetunne sedavõrd halb, et minna lasteaeda või sõita ühe vanema juurest teise juurde on lapsele raske, siis tuleb teisel vanemal sellist siseveendumust usaldada. Vanemad peavad igal juhul seadma esikohale lapse huvid ja seda on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul lapse isa teinud. Suhtluskorra senise täitmise pinnalt ei saa teha järeldust, et isa kuritarvitaks oma õigust viibida lapsega, arvestamata seejuures lapse vajadusi või tervislikku seisundit vms.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rohkem lapse huvides lahend, mis seab lapse üleandmise sõltuvusse üksnes kehatemperatuurist. Nii perekonnaseadus kui lastekaitseseadus kohustab vanemaid suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest. See tähendab, et mõlemad vanemad peavad igal juhul lähtuma lapse parimatest huvidest. Kõiki olukordi elus ei ole võimalik detailselt kohtumääruses ette näha ja ette ära reguleerida, mistõttu peavad iseenesestmõistetavalt lapse ema ja isa sõltumata nende omavahelisest läbisaamisest ka ise suutma sõlmida kokkuleppeid lähtudes lapse parimatest huvidest. Vanemate võrdse kohtlemise nõudmise juures ei tohi unustada, et esmatähtis on siiski lähtuda lapse huvidest. Ringkonnakohtul ei ole seni avaldatu pinnalt alust arvata, et lapse huvid kannatavad seetõttu, et ta jääb haigestumise korral ükskõik kumma vanema juurde pikemaks ajaks, kui suhtluskorras märgitud.
- Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta maakohtu lahendit ka suhtluskorra alapuntki h teise lause osas, mis reguleerib isa ja lapse ära jäänud kohtumiste asendamist. Suhtluskorra määramisel lähtutakse eeldusest, et laps elab ühe vanemaga, kes peab toetama lapse ja lahus elava vanema suhtlust ning erandolukorrad tuleb lahendada vanemate kokkuleppel. Ka selles osas oodatakse vanematelt mõistlikkust kokkulepete saavutamisel. Ringkonnakohus mõistab käesoleval juhul suhtluskorra määramise loogikat selliselt, et isale tuleb kokkuvõttes võimaldada kohtuda lapsega üle nädala teatud arv päevi (nn lühem ja pikem nädal) ja seega jääb lapsega koos elavale emale võimalus olla lapsega koos kogu ülejäänud aeg. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruse praegune sõnastus isale võimalust erandolukordi kasutada lapse ja ema suhtlusõigust rikkudes.
- Seoses isa määruskaebusmenetluses esitatud tõendiga, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus rahuldab isa taotluse võtta asja juurde 13.06.2019 seisukohale lisatud tõendi (Merivälja lasteaia 07.06.2019 vastus järelepärimisele), mis kinnitab, et nn tervise- või puhkepäevade lubamine on lapse meeleolule ja arengule hästi mõjunud.
- Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab lapsele riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda ning muud määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 7
(8)Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)