← Eesti

2-18-10078/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10078 Tsiviilasi Osaühingu Denabus kaebus Tallinna kohtutäituri Kristiina Feinmani
  2. juuni 2018 otsusele täiteasjas nr 034/2009/
  3. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu
  4. mai 2019 määrus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu Denabus
  5. juuni 2019 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Denabus, seaduslik esindaja juhatuse liige SH Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Harju Maakohtu
  7. mai 2019 määrus tühistada ja saata asi
  8. aprilli 2019 määruse peale esitatud Osaühingu Denabus määruskaebuse menetlemiseks maakohtule.
  9. Rahuldada Osaühingu Denabus
  10. juunil 2019 esitatud ja
  11. juuli 2019 allkirjaga
  12. juulil 2019 uuesti esitatud määruskaebus. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK
  13. Osaühing Denabus (avaldaja) esitas
  14. juulil 2018 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Kristiina Feinmani (kohtutäitur)
  15. juuni 2018 otsusele täiteasjas nr 034/2009/
  16. Maakohus keeldus
  17. juuli 2018 määrusega kaebust menetlusse võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Avaldaja kaebus on perspektiivitu, kuna ta sai soovitud andmed kohtutäiturilt juba
  18. juunil
  19. Keeldumise määruse järgselt esitatud määruskaebuste menetluse käik oli järgmine: - - avaldaja esitas
  20. juuli 2018 määruse peale
  21. augustil 2018 määruskaebuse, mille maakohus jättis
  22. augustil 2018 käiguta ja kohustas avaldajat tasuma riigilõivu 50 eurot. Avaldaja tasus 3.oktoobril 2018 riigilõivu 15 eurot; maakohus keeldus
  23. oktoobri 2018 määrusega avaldaja
  24. augusti 2018 kaebust menetlusse võtmast, kuna avaldaja ei tasunud tähtaegselt piisavalt riigilõivu; - - - - avaldaja esitas maakohtu
  25. oktoobri 2018 määruse peale
  26. novembril 2018 määruskaebuse, mis jäi
  27. novembril 2018 samuti käiguta riigilõivu tõttu; avaldaja esitas
  28. detsembril 2018 nõutud riigilõivu suuruse osas vastuväite, mille maakohus jättis
  29. jaanuaril 2019 rahuldamata ja kohustas avaldajat tasuma puuduoleva riigilõivu; maakohus keeldus
  30. veebruari 2019 määrusega avaldaja
  31. novembri 2018 määruskaebust menetlusse võtmast, kuna avaldaja ei tasunud nõutud riigilõivu; avaldaja esitas
  32. veebruari 2019 määruse peale
  33. märtsil 2019 määruskaebuse, mille maakohus jättis
  34. märtsil 2019 käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama puudused, sh tasuma 50 eurot riigilõivu. Maakohus märkis, et kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt oli avaldaja
  35. märtsiks 2019 tasunud riigilõivu 30 eurot; maakohus keeldus
  36. aprilli 2019 määrusega avaldaja
  37. märtsi 2019 määruskaebust menetlusse võtmast, kuna avaldaja ei tasunud piisavalt riigilõivu; avaldaja esitas
  38. aprillil 2019 määruskaebuse
  39. aprilli 2019 määruse peale. Ühtlasi tasus avaldaja riigilõivu 15 eurot. Maakohus jättis
  40. aprillil 2019 määruskaebuse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama määruskaebuse puudus, st tasuma täiendavalt 35 eurot riigilõivu; maakohus keeldus
  41. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja
  42. aprilli 2019 määruskaebust menetlusse võtmast, kuna avaldaja ei tasunud kaebuselt piisavalt riigilõivu. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSE EDASINE KÄIK
  43. Avaldaja esitas
  44. juunil 209 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule
  45. aprilli 2019 määruskaebuse menetlusse võtmise lahendamiseks. Vastavalt maakohtu juhistele allkirjastas avaldaja määruskaebuse
  46. juulil 2019 ja esitas selle uuesti kohtule
  47. juulil
  48. Avaldaja märgib, et vaidlustatud määruses puuduvad põhjendused, miks kohus leiab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 10 ja 15 alusel tasutud riigilõiv 15 eurot ei olnud piisav.
  49. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, märkides, et kokku on avaldaja tasunud riigilõivu 50 eurot.
  50. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  51. augustil
  52. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  53. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Asi tuleb saata
  54. aprilli 2019 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemiseks samale maakohtule. Avaldaja
  55. juuni 2019 määruskaebus rahuldatakse.
  56. Õige on avaldaja väide, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses kohaselt põhjendanud
  57. aprillil 2019 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumist. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses ei ole piisav viidata TsMS § 340¹ lg-le 2 ja teistele menetlusõiguse normidele, vaid määrus peab TsMS § 465 lg 2 p 8 järgi sisaldama ka põhjendust, millise sisulise või vormilise puuduse tõttu ei saa kaebust menetlusse võtta. Kui menetlemist takistab riigilõivu tasumata jätmine või vähene tasumine, siis tuleb põhjendustes märkida normid ja arvutused, mille põhjal kohus tuvastab tasumisele kuuluva riigilõivu summa. Sarnaselt hagi või muu avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega on kohtutel ka kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamiskohustus.
  58. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on käesolevas asjas sisuliselt vääralt kohaldanud RLS § 59 lg 14 ja jätnud kohaldamata sama paragrahvi lg
  59. Menetlusosalist ei saa kohtumääruse peale kaebuse esitamisel panna halvemasse olukorda kui kaebuse või avalduse esitamisel 2

(3)kohtusse. Riigikohus on asunud seisukohale, et RLS, mis paneb isikule teatavate lõivustatavate toimingute tegemise korral peale avalik-õigusliku rahalise kohustuse, tuleb kahtluse korral tõlgendada kohustatud isiku kasuks (vt
  1. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-07, p 9 teine lõik). Eelnevast tuleneb, et kui RLS näeb kohtusse pöördumisel ette madalama riigilõivumäära (käesoleval juhul kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel RLS § 59 lg 10 alusel 15 eurot), ei saa menetlust lõpetava kohtulahendi peale edasikaebamisel nõuda suuremat riigilõivu, vaatamata sellele, kas asi lahendati sisuliselt või mitte. Kuigi RLS § 59 lg 15 kasutab sõnastust „hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel“, ei nähtu sellest ega teistest RLS normidest või sama seaduse seletuskirjast seadusandja tahet kohustada avaldajat tasuma tema avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale kaebuse esitamisel suuremat lõivu kui avalduse esitamisel. Sama põhimõtte järgi tuleb käsitleda riigilõivu suurust määruskaebuse esitamisel määruse peale, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast algse keeldumise määruse peale esitatud määruskaebust. Järelikult on maakohus asjatult nõudnud avaldajalt määruskaebuse esitamisel 50 euro suuruse riigilõivu tasumist ja vaidlustatud määrus tuleb tühistada.
  2. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kui maakohus ei jäta korduvate määruskaebuste esitamise kulusid mõne teise menetlusosalise kanda, siis on avaldajal õigus TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda rahuldatud kaebustelt tasutud lõivu tagastamist.
  3. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale ei saa TsMS § 663 lg 2 teise lause alusel kaebust esitada. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.