Tühistada Keskkonnainspektsiooni 17.04.2019 otsus väärteoasjas nr 940019000215.
lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Serafino Pasta suhtes Veeseaduse § 2614 lg 2 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu.
MS § 183 lg 1 kohaselt jäävad kohtuvälise menetluse kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama kirjalikult Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kui vähemalt üks kohtumenetluse pooltest on teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, on mõlemal kohtumenetluse poolel õigus esitada Riigikohtule kassatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. 1 4-19-2571 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik Keskkonnainspektsiooni 17.04.2019 üldmenetluse otsuse nr 940019000215 kohaselt karistati Serafino Pastat veeseaduse § 3810 lg 1 järgi selle eest, et 17.03.2019 Sillamäe sadamas kai nr 4 ääres heitis kemikaalitanker SMERALDO (IMO 9148570), mille merekeskkonna eest vastutav isik on kapten Serafino Pasta, laevalt sadama akvatooriumisse ballastvett, mis sisaldas saasteaineid, rikkudes sellega Veeseaduse § 2614 lg 2, mille kohaselt saasteainete merreheitmine laevalt on keelatud. Ülaltoodud väärteo pani Serafino Pasta toime KarS § 18 lg 3 mõistes vähemalt ettevaatamatusega hooletuse vormis. Tuginedes analüüside vastustele ja väärteoprotokollile, karistas Keskkonnainspektsioon Serafino Pastat VeeS § 3810 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ehk 800 euroga. 03.05.2019 esitas Serafino Pasta eelmainitud otsuse peale kaebuse, milles taotles Keskkonnainspektsiooni 17.04.2019 üldmenetluse otsuse tühistamist ja väärteoasjas nr 940019000215 menetluse lõpetamist. Kaebuse kohaselt ei ole ei väärteoprotokollis ega üldmenetluse otsuses mainitud, millise VeeS §-s 2614 lg 1 toodud Marpol I või II lisas nimetatud ainete alla merre sattunud õli kuulub. Lisaks on kaebaja seisukohal, et merre sattunud õli ei olnud keskkonnaohtlik ning määratlus „määrdeõli“, mis leiti analüüside tulemusena, on ebatäpne. Seega leiab kaebaja, et Keskkonnainspektsioon on jätnud otsuses väärteokoosseisu korrektselt sisustamata. Alternatiivselt taotles Serafino Pasta Keskkonnainspektsiooni 17.04.2019 tehtud üldmenetluse otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega vähendada tegelikku saasteainete kogust ning sellest tulenevalt vähendada määratud rahatrahvi. Serafino Pasta taotles määrata rahatrahviks kuni 100 trahviühikut (400 eurot). Kaebaja märgib, et Keskkonnainspektsioon on otsuses jätnud arvesse võtmata asjaolu, kas saastanud ainet oli 8 liitrit või 258 tonni – tegemist on kaebaja hinnangul olulise asjaoluga. Kaheksa liitrit palju väiksem kogus kui 258 tonni. Kuna õli ei olnud keskkonnaohtlik ja tegemist oli väikse kogusega, esinevad kaebaja arvates kergendavad asjaolud Veeseaduse § 3810 lg 1 sätestatud väärteo osas. 14.06.2019 esitatud kirjalikus seisukohas leidis Keskkonnainspektsioon, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on vaidlustatud otsuses väärteokoosseisu sisustatud piisava täpsusega, tuues etteheites selgelt välja toime pandud keelatud tegevuse, milleks oli akvatooriumisse saasteainete sisaldusega ballastvee heite ja rikutud õigusnormi VeeS § 2614 lg 2, mis keelab saasteainete merre heitmise laevalt. Lisaks on vastuses kirjeldatud milliste Marpol I või II lisas nimetatud ainete alla merre sattunud õli kuulub. Kohtu seisukoht ja põhjendused Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes
lg-st 1 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses.
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 4-19-2571 Olles tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kohtuvälise menetleja seisukohaga, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. 18.03.2019 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse kaebajat VeeS § 3810 lg 1 järgi selles, et 17.03.2019 Sillamäe sadamas kai nr 4 ääres heitis kemikaalitanker SMERALDO (IMO 9148570), mille merekeskkonna eest vastutav isik on kapten Serafino Pasta, laevalt Sillamäe sadama akvatooriumisse ballastvett, mis sisaldas saasteaineid, rikkudes sellega Veeseaduse § 2614 lg 2, mille kohaselt saasteainete merreheitmine laevalt on keelatud. Ülaltoodud väärteo pani Serafino Pasta toime KarS § 18 lg 3 mõistes vähemalt ettevaatamatusega hooletuse vormis. VeeS § 3810 lg 1 kohaselt on kuni 300 trahviühikuga karistatav laevalt saasteainete merre keelatud heitmine ning merealal süsinikdioksiidi keelatud säilitamine. Antud juhul heidetakse kaebajale ette esimest teo alternatiivi, so laevalt saasteainete merre heitmist. VeeS § 2614 lg 2 kohaselt on laevalt saasteainete merre heitmine keelatud. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et saasteainete merreheitmine on
See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Lisaks eelnevale peab tegutsemiskohustuse eiramist etteheites ära näitama, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. (vt Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-9-08, 3-11-7-06) Antud juhul kajastub süüdistuse tekstis asjaolu, et kaebaja heitis laevalt merre saasteainet, kuid samas ei ole märgitud millise konkreetse ainega oli tegemist. Viimane on kõnealuse süüdistuse kontekstis keskne küsimus. Kuivõrd keelatud ei ole mitte igasuguse aine merre heitmine, vaid üksnes VeeS § 2614 lg 1 tähenduses saasteaine merre heitmine, peab süüdistuses olema selgelt toodud välja, mis ainet merre heideti ning millisele normile tuginedes menetleja järeldab, et tegemist on saasteainega. Olukorras, kus aine täpse koostise tuvastamine võtab uuringute või ekspertiisi tõttu aega ning seetõttu ei ole vahetult pärast sündmust võimalik väärteoprotokollis täpset ainet määratleda, tuleb kohtuvälisel menetlejal teha vajadusel hiljem väärteoprotokolli parandus või täpsustus. Antud juhul seda ei tehtud. Isegi väärteootsuses kajastatud süüdistuses ei ole märgitud, millise aine merre heitmist ette heidetakse. Vastava arutluskäigu on kohtuväline menetleja esitanud alles kohtule 14.06.2019 saadetud vastuses. 3 4-19-2571 Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et süüdistuse kohaselt pandi tegu toime KarS § 18 lg 3 mõistes vähemalt ettevaatamatusega hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 kohaselt on tegu sooritatud hooletusest, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Sellest järelduvalt peaks süüdistuses olema märgitud, millist asjaolu isik ei teadnud, kuid pidanuks teadma ning millest tulenes tema kohustus seda asjaolud ette näha. Antud juhul vastav kirjeldus süüdistuses puudub. Süüdistusest ei ole võimalik välja lugeda, milliseid asjaolusid kaebaja ei teadnud, kuid pidanuks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Samuti ei kajastu süüdistuses asjaolusid, millest tulenes kaebaja kohustus näha ette asjaolusid, mida ta ei teadnud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et väärteoprotokollis oleva teokirjelduse pinnalt ei ole võimalik aru saada, milles konkreetses kaebajat süüdistatakse ning faktiline teokirjeldus ei vasta VeeS § 3810 lg 1 tunnustele. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud
lg 1 p-s 1 tulenevat kaebaja õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, st süüdistus on ebaselge. Kui väärteo kvalifikatsiooni osas on kohtul pädevus kohtuvälise menetleja otsust muuta, siis tulenevalt
§-st 87 on kohus seotud väärteoprotokollis oleva teokirjelduse piiridega ning kohtul puudub pädevus teokirjeldust täpsustada või muuta. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning kaebaja suhtes tuleb menetlus lõpetada, kuna kaebajale etteheidetava väärteo kirjelduse pinnalt ei ole üheselt tuvastatav, milles kaebajat süüdistatakse ning seega puuduvad väärteomenetluse alused. Kuivõrd kohus ei saa kaebuse arutamisel väljuda väärteoprotokolli piiridest ega hakata tuvastama uusi asjaolusid, tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada
Kõike eelnevat arvestades ja juhindudes
p-st 3 rahuldab kohus Serafino Pasta kaebuse ning tühistab Keskkonnainspektsiooni 17.04.2019 otsuse väärteoasjas nr 940019000215 ja lõpetab menetluse
Menetluskulud
MS § 183 lg 1 kohaselt jäävad kohtuvälise menetluse kulud riigi kanda. Kohtumenetluse kulude kohta ei ole kohtule andmeid esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.