lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Eriasjade prokurör Jüri Kasesalu Süüdistatav URMAS PIHT, isikukood: 37301140337, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, kesk-eriharidus, töötab XXX, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistamata, oli kahtlustatavana kinni peetud 09.05.2013.a, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 10.05.2013.a Eriasjade prokurör Jüri Kasesalu, süüdistatav Urmas Piht, kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar 29.11.2013.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud istungil osalesid Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, § 175 RESOLUTSIOON lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada URMAS PIHT
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 250 päevamäära (arvestades päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära 3,20 eurot) so summas 800 (kaheksasada) eurot. 2.
lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks Urmas Piht poolt eelvangistuses viibitud aeg 09.-10.05.2013.a so kaks päeva vangistust, mis vastab rahalise karistuse kuuele päevamäärale, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest Urmas Piht tingimisi vabastatakse, on rahaline karistus 244 päevamäära so summas 780, 80 (seitsesada kaheksakümmend eurot ja 80 senti) eurot. 3.
lg 1, 3 kohaldamisel määrata, et Urmas Piht´ile mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa ei pöörata täielikult täitmisele kui Urmas Piht ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Nimetatud elektridetonaatorit hoidis U.Piht vastuolus LMS § 34 , mille lg 1 ja 2 kohaselt lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele, lõhkematerjali ei tohi jätta valveta, lõhkematerjali võib hoida ainult lõhkematerjalilaos, kõigepealt oma endises elukohas XXX kuni aastani 1995, seejärel elukoha vahetamise tulemusena kuni 09.05.2013 oma elukohas aadressil XXX, kust see kaitsepolitseiametnike poolt toimetud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Samuti tema, jätkuvalt omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi ka LMS) § 14 lg 1 p-dele1’, 2, 3, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, soetamiseks ja võõrandamiseks, soetas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 2012.a kaks
MENETLUS KOHTUS Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 29.11.2013.a toimunud istungil Urmas Piht end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis ütlusi selles, et kaks 20 mm väikesekaliibrilist mürsku sai ta 2013.a maikuu esimeselt pühapäeval Kurtna laadalt. Ostis sealt muid militaaresemeid oma kollektsiooni jaoks ning müüja andis talle need kaks mürsku pealekauba. Kodus pani need ise tal juba varem olemas olnud hülsside otsa, sellisel kujul need läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Oli veendunud, et tegemist on ohutute esemetega, seda ütlesid talle müüjad, et need on leiud veneaegse õppepolügooni territooriumilt, samuti ta ise kohapeal vaatas neid esemeid. 100%-liselt on raske öelda, kuid kõrvutades müüja poolt saadud andmeid leidis, et info on piisav, et olla kindel nende mürskude ohutuses. Detonaator sattus tema valdusesse 80-ndate aastate keskpaiku, aastat täpselt ei mäleta. Oli tegemist ehitusobjektilt leitud esemega XXX või XXX, tema elukoha lähedal. Et tegemist võib olla elektridetonaatoriga, sai ta teada alles läbiotsimisel. Ei teadnud täpselt millega tegemist on, hoidis seda oma elukohas sahtlis koos teiste esemetega. Kohtuliku uurimise käigus esitati prokuratuuri poolt kohtule ja uuriti kohtuistungil alljärgnevaid tõendeid: 09.05.2013.a läbiotsimisprotokoll Urmas Piht´i elukohas XXX toimunud läbiotsimise protokoll koos lisadega (I kd tl 34-55) mille käigus leiti ja võeti ära muuhulgas üks elektridetonaator esiku kapi sahtlist ja muid võimalikke ohtlikke esemeid, sh kaks vene päritolu 20 mm unitaarlasukomplekti kild-süütemürsku. Põhja- Eesti Pommigrupi 09.05.2013 väljasõiduaruannet nr 116 (I kd tl 56-60). Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakt nr 13E-PL0013 - 12.07.2013 (I kd tl 63-78), millest nähtub, et ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisi esitati ED tüüpi elektridetonaator ja kaks vene päritolu kaliiber 20 mm unitaarlasukomplekti tõenäoliselt trasseerivad kildsüütemürsud OZT, sisaldasid igaüks 4, 13 g brisantlõhkeaine pentriidi ja alumiiniumpulbri segu. ED tüüpi elektridetonaator sisaldas kokku 1,3-1, 6 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet. Kahe kaliiber 20 mm unitaarlasukomplekti kild-süütemürske ja ED tüüpi elektridetonaatorit saab kasutada lõhkeseadeldis(t)e plahvatusvõimeliste osadena ning et nendes sisalduv lõhkeaine oli kasutuskõlblik, (plahvatusvõimeline). Tehnilise Järelevalve Ameti 08.08.2012 vastus järelepärimisele nr 6.6-1/13-1574-002 (I kd tl 79-80), mille kohaselt ei ole Urmas Piht’ile väljastatud lõhkaja, lõhkemeistri, lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkematerjali käitlemisluba. XXX OÜ 15.08.2013 vastus päringule. (I kd tl 81-83) milles nähtuvad osta.ee internetikeskkonnas kasutaja XXX 2012 detsembrikuu tehingud ja konto omaniku andmed, kelleks on Urmas Piht. Urmas Piht’i kahtlustavana kinnipidamise protokolli 09.05.2013 (I kd tl 89-92), millest nähtub tema kinnipidamise aeg, koht ja asjaolud. Täiendavalt kuulati kohtuistungil menetlusosaliste taotlusel üle lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi teostanud ekspert YY, kes kinnitas, et jääb ekspertiisiaktis nr 13E-PL0013 12.07.2013 antud eksperdiarvamuse juurde. Selgitas, et elektridetonaatoris ja 20 mm kildsüütemürskudes sisaldunud lõhkeaine plahvatusvõimelisus selgus katsetuste käigus. Nimetatud esemeid oleks olnud võimalik kasutada lõhkeseadeldise plahvatusvõimeliste osadena, kuid küsimus sellest, kas tegemist on lõhkeseadeldise oluliste osadega
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud süüdistatava Urmas Piht ütlused ja ekspert YY selgitused ekspertiisiakti juurde, tutvunud esitatud kirjalike tõenditega, jõudis alljärgnevatele järeldustele. Urmas Piht´i süüdistatakse lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises ehk käitlemises. Kohtule esitatud läbiotsimisprotokollist (I kd tl 34-55) nähtub, et 09.05.2013 teostati läbiotsimine Urmas Piht´i elukohas XXX, millise käigus leiti ja võeti ära muuhulgas üks elektridetonaator, mis leiti esiku kapi alumisest parempoolsest sahtlist (vt tl 36 p 7.1 ja foto nr 26 tl 51) ning kaks vene päritolu 20 mm kild-süütemürskudega unitaarlasukomplekti (vt tl 36 p.p 7.11 ja foto nr 22 tl 49). Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktis antud eksperdi arvamuse kohaselt (I kd tl 67 p 12) sisaldab ekspertiisiks esitatud ED tüüpi elektridetonaator kokku 1,3-1,6 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet. Polügoonikatsetusel ühendati elektridetonaator magistraalliini abil lõhkemasinaga. Ohutult kauguselt antud vooluimpulsi tulemusel rakendus detonaator esimesel katsel, seega oli kasutuskõlblik. Elektridetonaatoreid kasutatakse detonatsiooni esilekutsumiseks brisantlõhkeainetes elektrisüütega lõhkamisel, seega saab esitatud elektridetonaatorit kasutada lõhkeseadeldise osana või iseseisva väikelaenguna. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et ekspertiisiks esitati muuhulgas kaks Vene päritolu kaliiber 20 mm kildsüütemürskudega ja paiskelaenguteta unitaarlasukomplekti (vt tl 66-67 punkt 10 c ja foto 19). Objektide hülsid olid seest tühjad (paiskelaenguid ei sisaldanud) ning hülsi põhjade keskel asunud süütekapslid olid löögijälgedega. Mõlema lasukomplekti mürskude juhtvööd olid relvarauast väljatulistamise jälgedeta. Röntgenülesvõttel selgus, et mürsud olid ainega täidetud ning sütikute detonaatorid säilinud. Polügoonikatsetusel mürsud detoneerusid, seega sisaldasid kasutuskõlblikku lõhkeainet. Eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud nimetatud unitaarlasukomplektid tulirelva laskemoonana kasutuskõlblikud, kuid nende lõhkeainega täidetud mürske on võimalik kasutada lõhkeseadeldiste osadena (metallkestas lõhkeainelaengutena); kumbki mürskudest sisaldas 4, 13 grammi brisantlõhkeaine pentriidi ja alumiiniumpulbri segu. Kohtule esitatud tõenditest, eelkõige Tehnilise Järelevalve Ameti 08.08.2012 vastusest järelepärimisele nr 6.6-1/13-1574-002 (I kd tl 79-80) nähtub, et Urmas Piht’ile ei ole väljastatud lõhkaja, lõhkemeistri, lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkematerjali käitlemisluba, milline on nõutav vastavalt lõhkematerjaliseaduse §-le 14 lg 1 pdele 1’, 2, 3, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, soetamiseks ja võõrandamiseks. Sama seaduse § 15 lg 2 kohaselt esitatakse avaldus lõhkematerjali käitlemise loa saamiseks esitata avaldus Tehnilise Järelevalve Ametile. Seega on kohtu hinnangul nende tõenditega tõendamist leidnud, et Urmas Piht omamata lõhkematerjali käitlemise luba vastavalt lõhkematerjaliseaduse (edaspidi ka LõhkmS) § 14 lg 1 p-dele 1’, 2, 3, mille kohaselt lõhkematerjali käitlemise luba annab nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali hoidmiseks, soetamiseks ja võõrandamiseks, omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 1980-ndatel aastatel ja täpselt tuvastamata viisil ühe ED tüüpi elektridetonaatori, mis sisaldas 1,3-1,6 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet, samuti soetas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 2012.a kaks Vene päritolu kaliiber 20 mm trasseerivate kildsüütemürskudega OZT ja paiskelaenguteta unitaarlasukomplekti, milliste koosseisu kuuluvad mürsud sisaldasid igaüks 4,13 g brisantlõhkeaine pentriidi ja alumiiniumpulbri segu, seega sisaldasid LõhkmS § 3 lg 1 p 2 mõistes lõhkeainet ning hoidis lõhkeaineid sisaldavaid esemeid oma kodus XXX vastuolus LõhkmS § 34 , mille lg 1 ja 2 kohaselt lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele, lõhkematerjali ei tohi jätta valveta, lõhkematerjali võib hoida ainult lõhkematerjalilaos. Nimetatud esemeid hoidis ta oma elukohas kuni 09.05.2013, kust need kaitsepolitseiametnike poolt toimetud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Samas ei nõustu kohus süüdistusega selles, et Urmas Piht´i selline tegevus tuleks kvalifitseerida
lg 1 järgi lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku käitlemisena.
kohaselt loetakse lõhkeseadeldiseks karistusseadustiku mõistes lõhkeainet ja plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Seega defineerib see säte lõhkeseadeldise lõhkeaine ja plahvatust esile kutsuva mehhanismi ühenduse kaudu (vt
kommentaarid; 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne -2009: lk 1039). LõhkmS § 3 lg 1 p 2 kohaselt on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehhaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Plahvatust esile kutsuva mehhanismi all tuleb mõelda seadeldist, mille eesmärk on energia ülikiire vabanemise põhjustamine koos aine oleku muutuse, temperatuuri järsu tõusu ja lööklainetega. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud küll asjaolu, et Urmas Piht omandas ja hoidis ED tüüpi elektridetonaatorit ning kahte Vene päritolu kaliiber 20 mm trasseerivate kildsüütemürskudega OZT ja paiskelaenguteta unitaarlasukomplekti oma elukohas ning et eksperdi arvamuse ning kohtus üle kuulatud ekspert YY täiendavate selgituste kohaselt on neid esemeid võimalik kasutada lõhkeseadeldise osadena, kuid samas ei ole tõendamist leidnud, et Urmas Piht oleks tahtnud neid esemeid kasutada lõhkeseadeldise valmistamiseks või et ta oleks need esemed soetanud eesmärgiga kasutada neid lõhkeseadeldise valmistamisel. Läbiotsimisprotokollist ja selle lisadeks olevatest fototabelitest nähtub, et Urmas Piht hoidis nimetatud esemeid oma elukohas – detonaatorit esiku kapi sahtlis ning unitaarlasukomplekte koos teiste samasuguste, kuid mitteplahvatusvõimeliste unitaarlasukomplektidega köögis aknalaual karbi sees. Tema enda selgitusel tegeles ta ajaloolise väärtusega militaarsete esemete kollektsioneerimisega ning puuduvad igasugused tõendid, mis viitaksid, et Urmas Piht soetas need esemed lõhkeseadeldise valmistamise ettevalmistamise eesmärgil. Kogutud tõenditest nähtub, et nii elektridetonaator kui ka 2 kildsüütemürsku sisaldasid plahvatusvõimelist lõhkeainet, seega tuleb neid esemeid käsitleda hoopis
§-s 414 ette nähtud koosseisu vahetu objektina ning nende käitlemine ei ole subsumeeritav
järgi (vt
kommentaarid; 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne -2009: lk 1043 kommentaar 3.2)
Antud juhul on Urmas Piht ebaseaduslikult soetanud ja hoidnud oma elukohas elektridetonaatorit, mis ekspertiisiakti kohaselt sisaldas 1,3-1,6 g brisantlõhkeainet ning kahte kild-süütemürsku (eksperdiarvamuse kohaselt tõenäoliselt trasseerivad kild-süütemürsud OZT), millised sisaldasid igaüks 4,13 gr brisantlõhkeaine pentriidi ja alumiiniumpulbri segu, täites sellise tegevusega
Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab
süüteokoosseis tahtlust, kusjuures süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuistungil süüdistatavana ülekuulamisel on Urmas Piht väitnud, et ta ei teadnud, millise esemega on sahtlist leitud ja ära võetud detonaatori puhul tegemist ja seda, et tegemist on elektridetonaatoriga, sai ta teada alles läbiotsimise käigus. Kohtu hinnangul ei ole Urmas Piht´i sellekohased ütlused eluliselt usutavad. Nimelt nähtub läbiotsimise protokollist, et ED tüüpi elektridetonaator on leitud Urmas Piht´i elukohas toimunud läbiotsimisel esiku kapi sahtlist, kus ta on olnud muuhulgas koos alljärgnevate esemetega: kaks kapseldetonaatorit, neli võimalikku pürotehnilist laengut, üks ühelasuline löökmehhanism, viis signaalraketti, kolm jahipüssi padrunit. Süüdistatava Urmas Piht´i elukoha läbiotsimise protokolli ning toimunud kohtumenetluse pinnalt on kohtule jäänud süüdistatavast mulje, kui põhjalikust ja metoodilisest inimesest, kes on oma ajaloolise väärtusega militaaresemete kollektsiooni kogunud ja hoidnud väga süsteemselt ning täpselt. Nii on leitud ja äravõetud elektridetonaator olnud esiku kapi sahtlis koos kahe õppeotstarbelise kapseldetonaatoriga, mis kohtu hinnangul näitab, et ka antud juhul on süüdistatav Urmas Piht ühetaolisi esemeid süstematiseeritult koos säilitanud, saades seega aru, et vasetatud terasplekist korpuse ja kollase ja musta isolatsiooniga elektrijuhtmetega varustatud eseme näol on tegemist elektridetonaatoriga. Kuna puudus vastav märgistus, ei saanud tegemist olla õppeotstarbeliste detonaatoritega (vt märgistust kahel teise sahtlist leitud kapseldetonaatoril foto nr 26 tl 51). Urmas Piht´i korteri läbiotsimisel leitud kollektsioon näitab põhjalikku ja sügavama huvi militaartemaatika vastu. Asjaolu, et detonaatori näol on tegemist seadmega, mis sisaldab väikeses koguses lõhkeainet ning mida on võimalik kasutada erinevate lõhkeseadeldiste käivitamiseks peaks igale haritud ja keskmisest suurema militaaralase huviga inimesele olema üldteada. Omandades kaks kaliiber 20 mm mürsku, ei teinud Urmas Piht kohtu hinnangul kõike endast olenevat, et veenduda, kas need esemed on ohutud või sisaldavad endiselt lõhkeainet. Urmas Piht andis kohtuistungil ütlusi selles, et isikud, kes talle mürsud müüsid, kinnitasid, et tegemist on ohutute esemetega. Samas nähtub eksperdi ütlustest ja ekspertiisiaktist, et visuaalsel vaatlusel oli näha, et mürskude juhtvööd olid relvarauast väljatulistamise jälgedeta. Seega oli visuaalsel vaatlusel võimalik kindlaks teha, et mürske ei olnud kasutatud eesmärgipäraselt, st relvarauast välja tulistatud. Urmas Piht, omandades esemed, mis võivad sisaldada lõhkeainet, oleks pidanud kindlalt veenduma, et need esemed on kahjutuks tehtud. Kohtu hinnangul isikul, kes käitleb militaarset päritolu esemeid, mis on potentsiaalselt ohtlikud, võivad olla tsiviilkäibes keelatud ning mille käitlemine on reguleeritud eriseadustega (vastavalt esemele siis kas Relvaseaduse või lõhkematerjaliseadusega), on kohustus olla eriti hoolikas ja ta peab eset omandades olema kindlalt veendunud, kas tegemist on esemega, mis on käitlemisel ohutu või kas võib olla tegemist esemega, mis on kahjutuks tegemata ning sisaldab endiselt lõhkeainet. Vastavalt
§-le 16 lg 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Omandades elektridetonaatori ning hoides seda enda kodus, samuti omandades talle tundmatult isikutelt kaks 20 mm kaliibriga mürsku, viies need oma koju ja hoides neid seal kuni läbiotsimiseni pidi Urmas Piht võimalikuks pidama, et need esemed on kahjutuks tegemata ja sisaldavad lõhkeainet ning möönis seda, kuna ta ei teinud midagi täiendavat, et neid esemeid kontrollida. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Urmas Piht on
§-s 414 ettenähtud kuriteo pannud toime kaudse tahtlusega. Urmas Piht´i tegevus tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi, kuna isik ei ole varem samaliigilist kuritegu toime pannud ning tegemist ei olnud lõhkeainega suures koguses. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada.
Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et Urmas Piht on toime pannud tahtlikult teise astme kuriteo, isiku süüd välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole. Urmas Piht´ile karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 alusel isiku süüd, tema isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Arvestades, et Urmas Piht ei ole varem kohtulikult karistatud, ta omab kindlat sissetulekut, seega tuleb teda kohtu hinnangul karistada kergemaliigilise karistusega, so rahalise karistusega. Arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, tuleb rahaline karistus mõista sanktsiooni keskmises määras. Kuna kohtule ei ole esitatud õiendit Urmas Piht´i keskmise päevasissetuleku kohta, siis lähtub kohus rahalise karistuse määramisel seaduses ettenähtud rahalise karistuse miinimumpäevamäärast vastavalt
§-le 44 lg 2. Arvestades Urmas Piht´i isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes
§-s 73 lg 1 ja 3 sätestatut. Nimelt
lg 1 kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine või rahalise karistuse tasumine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning
lg 4 ja 5 ei tulene teisiti.
73 lg 3 tulenevalt määratakse katseajaks kolm kuni viis aastat. Kohtu hinnangul on mõistlik jätta Urmas Piht´ile mõistetud rahaline karistus täielikult täitmisele pööramata, kohaldades tema suhtes katseaega seaduses ettenähtud miinimummääras. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 3,4 9 kohaselt on muu hulgas riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelse menetluse käigus pidas menetleja vajalikus kuriteo tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamiseks määrata lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis, ekspertiiskulud on käesoleval hetkel kandnud Kaitsepolitseiamet ning seda summas 430 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 10.jaanuari 2013. a määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 320 eurot s.t teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus märgib, et süüdistatav Urmas Piht ei ole esitanud kohtumenetluse käigus taotlust ega tõendeid selle kohta, millised annaksid kohtule põhjuse määrata, et süüdistatava poolt tema süüdimõistmise korral tasumisele kuuluvad menetluskulud jäetakse osaliselt riigi kanda. Samas arvestades Urmas Piht´i legaalse sissetuleku suurust, tuleb tema suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatut s.t võimaldada isikul tasuda temalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud s.o sundraha, kaitsja- ja ekspertiisitasu ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/ Rahvakohtunik Olga Herma Nemeth /allkiri/ Rahvakohtunik Cristina Rannit /allkiri/ Kohtuotsust muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2014 otsusega
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.