2-17-120372/36

2-17-120372 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12.veebruaril 2019, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-120372 Tsiviilasi KK hagi SK vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: HK, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja: Tiina Mölder, e-post:x Kostja: SK, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xxxxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Krinal, x Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Välja mõista SK KK ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot alates 18.09.2017 kuni 31.12.
4. Välja mõista SK KK ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 250 (kakssada viiskümmend) eurot alates 01.01.2018 kuni 31.12.
6. Välja mõista SK KK ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 270 (kakssada seitsekümmend) eurot alates 01.01.2019 kuni KK täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
7. Elatis kanda HP arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank.
8. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, 1 2-17-120372 kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Avaldus HP ja SK kooselust on sündinud xx.xx.xxxx KK. Kostja ei ole aastaid lapsele kohast ülalpidamist andnud ega muul moel tema elus osalenud. Lapse vajaduste eest on hea seisnud hageja ema ainuisikuliselt. Lapsele on määratud raske puue, millest tulenevalt on vajalikud kulutused tema ülalpidamiseks suuremad kui tervel lapsel. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised vajadused kokku 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt jooksvat elatist seaduses ettenähtud miinimummäära ulatuses ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist summas 2760 eurot. Menetluse käik Eelmenetluses on kostja vaidlustanud oma isaduse KK suhtes. Vastavalt uuringuaktile nr x saab kostja >99,999999999% tõenäosusega olla KK isa ning kostja ei ole antud uuringuaktile vastuväiteid esitanud. 28.11.2018 toimunud eelistungil on hageja tagasiulatuvast elatise nõudest loobunud. Kostja vastuväited Kostja ei ole nõus lapse ema väitega nagu ta ei oleks last kasvatamisel üldse rahaliselt toetanud ega soovinud lapse elus osaleda. Pigem on lapse ema see, kes alati on teinud takistusi lapse isale lapsega kohtumiseks. Samuti ei ole kostja nõus väljatoodud kulutustega ühes kuus lapse kohta ning leiab, et need kulutused on ülepaisutatud. Kuna kostja elatub üksnes juhutöödest, on ta võimeline maksma elatist lapsele maksimaalselt 100 eurot kuus. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
9. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
10. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetlusse 18.09.2017 seadusega sätestatud alammääras, mis oli 2017.a. 235 eurot, 2018.a. 250 eurot ja alates 01.01.2019.a. 270 eurot. Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-124-15, p 13; 3-2-1-120-14, p 14; 3-2-1-78-13, p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Käesolevas tsiviilasjas on kostja küll leidnud, et lapse vajadused on ülepaisutatud, kuid oma vastuväiteid ei ole ta täpsemalt sisustanud ning siiani on selgusetu konkreetselt, millise kuluartikli osas on tal vastuväiteid. Samas on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et laps omab rasket puuet, mistõttu on ka tema igakuised kulutused suuremad. Samuti ei ole vaidlust selles, et lapse vanemad elavad eraldi ja hageja elukohaks on tema ema elukoht. Seega on kostja alaealise lapse vanemana kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist.
11. Kostja on leidnud, et elatise väljamõistmisel tuleks arvestada asjaoluga, et ta ei oma püsivat töökohta. Ühe põhjusena püsiva töökoha mittesaamisel on kostja hinnangul tema varasem 2 2-17-120372 kriminaalkorras karistatus ning kostja on eelistungil ise tunnistanud, et ta erinevate riiginõuete tõttu ametlikult tööl ei käi. Samas on kostja nõus, et laps seetõttu kannatada ei tohiks. Kuigi kostja on väitnud, et ta juba vähemalt 3 aastat ametlikult ei tööta ega ole esitanud tuludeklaratsioone, nähtub Maksu- ja Tolliameti vastusest, et vähemalt perioodil 01.05.30.09.2018 kostja töötas (tl 113). Kohus võib PKS § 102 lg 2 kohaselt elatist vähendada mõjuval põhjusel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning tulenevalt PKS § 102 lg-st 2 võib selliseks mõjuvaks põhjuseks olla lisaks vanema töövõimetusele või olukorrale, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, ka muu kohtu hinnangul mõjuv põhjus. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja on töövõimeline, tal ei ole ka teisi ülalpeetavaid ning kohtu arvates ainuüksi asjaolu, et ta ei oma alalist töökohta ja seda just paljuski enda kuritegeliku mineviku tõttu, ei saa olla selliseks mõjuvaks põhjuseks, mida tuleks elatise vähendamisel alla seaduses sätestatud määra arvestada. Kostja on väitnud ka, et lapse ema ei võimalda tal lapsega suhelda, kuid sellist nõuet ei ole kostja kohtusse esitanud ning kohus on selgitanud hageja seaduslikule esindajale kostja õigust lapsega suhelda.
12. Eeltoodust lähtudes on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna elatise nõue on esitatud maksekäsu kiirmenetluses 18.09.2017, kuulub elatis väljamõistmisele sellest ajast. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
13. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3