Asjaolud 26.07.2019 alustati Kaja Krämani avalduse alusel Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas väärteomenetlust nr 2316,19,006605 KarS § 218 lg 1 tunnustel selle kohta, et 13.07.2019 kella 22.00 - 23.00 vahel Tallinnas xxx juures läks jalutuskäigu ajal kaduma 3-aastane koer Xxx. Sotsiaalmeedia kaudu koera otsides ja võttes ühendust Tallinnas xx asuva xxx loomade varjupaigaga sai Kaja Kräman 17.07.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada maakohtule kaebus, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 1 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eelmärgitud sätteid arvestades saab kohus kaebuse läbivaatamisel järgida viiepäevast tähtaega vaid juhul, kui kaebuse esitaja on järginud
lg 3 sätestatud kaebuse esitamise korda, kuivõrd selle korra järgimine tagab viiepäevase tähtaja jooksul kaebuse läbivaatamise 2 võimalikkuse.
lg 3 sätestab, et kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
lg 3 kohustab kohtuvälist menetlejat kaebuse saamisel viivitamatul esitama väärteomaterjalid kohtule. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud kaebuse ainult maakohtule, mistõttu ei olnud kohtul kaebuse sisuks olevate asjaolude kohta mingit informatsiooni ega materjale, mille põhjal kaebust läbi vaadata. Sellest tulenevalt pidi kohus nõudma kohtuväliselt menetlejalt väärteomaterjalid välja ning kohtul polnud võimalik järgida kaebust lahendades seaduses sätestatud viiepäevast tähtaega kaebuse saamisest. Väärteotoimikus leiduvate menetlusdokumentide, tõendite ja väärteomenetluse lõpetamise määruse kohaselt on tuvastatav, et väärteoasjas nr 231619006605 alustati menetlust KarS § 218 lg 1 alusel sündmuse, mitte isiku kohta ja kedagi menetlusaluse isikuna üle ei kuulatud ning menetlus on lõpetatud teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuvälise menetleja juhi 09.09.2019.a määruses on viidatud, et antud väärteoasjas on kohtuväline menetleja läbi viinud kõik menetlustoimingud, kogunud täiendavaid tõendeid ning teinud väärteoasjas õige otsuse. Olenemata sellest, millisel viisil sattus Kaja Krämani koer Xxx L Ji kätte, ei saa käsitada tema tegevust ei pisivargusena ega ka omastamisena. Vargus on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kui uskuda Kaja Krämani seletust, et ta kaotas tol õhtul koera silmist ja otsides ei suutnud teda leida ning ei andnud koera ise vabatahtlikult L Jile, ei saa siiski süüdistada L Jit koera varguses. Kui Xxx jooksis noorte seltskonna juurde üksinda ja nähes, et koera omanikku välja ei ilmu, on igati mõistetav L Ji käitumine mitte jätta koerakest keset ööd üksinda maha. Ta võttis koera kaasa ja viis järgmisel päeval varjupaika, kus vormistati temaga hoiuleping. L J ei teadnud, kes on koera peremees või perenaine. Kui seda on võimalik kiibi järgi tuvastada, oleks seda pidanud tegema varjupaik ja mitte sõlmima L Jiga koera hoiulepingut, vaid tagastama koera omanikule. Kui L J oleks tahtnud koera varastada, ei oleks ta ilmselgelt läinud koeraga varjupaika, vaid jätnuks koera kohe endale. Seda ta ei teinud, vaid käitus antud juhul igati õiguspäraselt ja teda ei saa süüdistada varguses. Tulenevalt varjupaigaga sõlmitud hoiulepingust oli koer mingi aeg täiesti seaduslikult L Ji valduses niikaua, kuni ta hoiuepingu lõpetas. Kui uskuda L Ji seletust, et Kaja Kräman andis ise vabatahtlikult oma koera talle, siis samuti ei ole tegemist ei vargusega ega valduses oleva võõra asja omastamisega. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et L Ji tegevuses puudub KarS § 218 lg 1 nii varguse kui omastamise koosseis. Väärteo toimiku materjalidest nähtuvalt on L J andnud koera Xxx edasi oma sõbrannale A A. Tunnistaja sõnul on temal teadmine, et A A on omakorda teinud varjupaigaga lepingu. Väärteotoimiku materjalidest ei nähtu uut täiendavat hoiukodu ja xxx vahel sõlmitud kokkulepet. L Jiga sõlmitud looma hoiule andmise kokkuleppest nähtub, et iga hoiukodu looma puudutav otsus või tegevus peab olema eelnevalt xxx esindajaga kooskõlastatud. Lisaks mõistab kokkuleppe alla kirjutaja, et kui loom leiab endale uue omaniku, siis tuleb ta tagasi viia varjupaika, kus vormistatakse loovutusleping jm vajalikud dokumendid. Looma loovutused toimuvad ainult läbi xxx. Kohus märgib, et käesoleva kaebemenetluse raames ei anna kohus hinnangut, kas L Ji tegevuses esineb xxx vahel sõlmitud lepingust tulenevate kokkulepete rikkumist, mis kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Kohus saab käesolevas menetluses hinnata üksnes väärteomenetlust läbi viinud kohtuvälise menetleja tegevuse põhjendatust ja seaduslikkust. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kohtuvälise 3 menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või isiku õiguste rikkumist, puudub alus kohtuvälise menetleja juhi 09.09.2019.a. määruse tühistamiseks ja kohtuvälise menetleja kohustamiseks väärteomenetluse jätkamiseks. Seega jätab kohus Kaja Krämani kaebuse rahuldamata. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust, et koer Xxx mikrokiibi nr xxx omanikuks on Kaja Kräman. Vastavalt AÕS § 80 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sellest tulenevalt saab Kaja Kräman nõuda AÕS § 80 lg 2 alusel oma koera väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest oma valdusse tsiviilkorras. /digitaalselt allkirjastatud/ Aime Ivanson Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.