TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1290 Määruse kuupäev 18.07.2019 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Sergei Grigorjevi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menet

) § 252 lg 7). Muud selgitused Määrus toimetada kätte taotlejale ja Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtule saabus 08.07.2019 Viru Vangla kinnipeetava Sergei Grigorjevi 04.07.2019 esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub peatada distsiplinaarasja menetlus seoses 28.06.2019 ettekandega nr 6-20/3208-1 ja kohustada vanglat asja lahendama sisulises küsimuses seoses „invaliidi tööhõive seadusliku kohustamisega“. Taotluse kohaselt on taotleja määratud tööle alates 04.06.2018 Viru Vangla 01.06.2018 käskkirja nr 6-2/445-1 alusel. Taotleja ei saa aga seoses tema invaliidsusega töötada. Taotlejat on korduvalt sel põhjusel distsiplinaarkorras karistatud ning 28.06.2019 on koostatud järjekordne ettekanne talle distsiplinaarkaristuse määramiseks.
2. Viru Vangla teatas 10.07.2019 kohtule, et seisuga 10.07.2019 ei ole taotlejale seoses 28.06.2019 ettekandega nr 6-20/3208-1 distsiplinaarkaristust määratud. Viru Vangla on 01.07.2019 teavitanud taotlejat distsiplinaarmenetluse algatamisest ning talle on antud võimalus esitada omapoolseid selgitusi. Taotleja esitas omapoolsed selgitused 03.07.
3. Distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja ei ole veel koostatud ning käskkiri koostatakse mitte hiljem kui 29.07.
4. Juhul, kui menetluse tulemuseks on distsiplinaarkaristuse määramine, pööratakse see täitmisele koheselt. Taotleja ei ole esitanud menetluse peale vaiet.
5. Kohus jättis 10.07.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, märkides muu hulgas, et kohtule ei ole üheselt arusaadav, kas taotleja on soovinud lisaks esialgse õiguskaitse taotlusele esitada ka kaebuse. Kohus kohustas kaebajat tasuma esialgse õiguskaitse taotluse (ning juhul, kui taotleja soovib esitada kaebuse, ka kaebuse) esitamisel riigilõivu või esitama 1 kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Samuti palus kohus määruse p-s 8 taotlejal kohtule teatada: - kas ja millal on taotleja esitanud vanglale taotluse kohustada vanglat kaebaja tööle määramise menetlust uuendama ja asja uuesti otsustama; kas vangla on tema taotluse lahendanud; kui vangla on keeldunud menetluse uuendamisest, kas taotleja on esitanud vangla keeldumisele vaide; kas taotleja soovis esitada kohtule veel mingeid taotlusi, mida kohus ei ole avaldusest ära tundnud.
6. Taotleja esitas 14.07.2019 kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 30 euro ulatuses ning avalduse, milles selgitas, et on 14.07.2019 seisuga esitanud vanglale taotluse seoses tema tööle määramise menetluse uuendamisega. Taotleja leiab, et sellest tulenevalt puuduvad põhjused, miks ei saaks kohus tema esialgse õiguskaitse taotlust menetlusse võtta. Taotleja on analoogsetes küsimustes saanud korduvalt distsiplinaarkorras karistada ega ole saavutanud distsiplinaarkaristuste peatamist vaiete ega kaebustega. Seekordse õigusabi taotlusega loodab kaebaja kaitsta oma õigusi kohtu abiga. Avaldusele on lisatud käsikirjaline ärakiri taotleja 25.06.2019 kaebusest Viru Vangla direktorile, milles taotleja kirjeldab oma olukorda seoses töötamise kohustuse ja tervisemuredega ning palub vanglal olukorda sekkuda. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-test 2 ja 5 tulenevalt saab isik taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist vaide- või kohtumenetluse ajal. Seega on üheks esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamise eelduseks see, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie. Kohus leiab, et praeguses asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul on see eeldus täitmata ning taotlust ei ole võimalik läbi vaadata. 6. Tuginedes

§ 2

lg-le 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus taotleja 04.07.2019 ja 14.07.2019 avaldusi selliselt, et tema sooviks on peatada 28.06.2019 ettekandega nr 6-20/3208-1 tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlus, sh jätta tema suhtes kohaldamata selle tulemusel määratav distsiplinaarkaristus, ning kohustada vanglat vaatama uuesti sisuliselt läbi tema tööle määramise küsimus. 7. Vangla on kohtule kinnitanud, et 28.06.2019 ettekande nr 6-20/3208-1 alusel on taotleja suhtes küll distsiplinaarmenetlust alustatud, kuid distsiplinaarkaristuse määramise kohta ei ole veel otsust tehtud. Samuti ei ole kohtule praegusel ajal veel teada, kas taotlejale 28.06.2019 ettekande alusel alustatud distsiplinaarmenetluse tulemusel karistus määratakse või mitte. Vangla kinnitas kohtule ka seda, et taotleja ei ole esitanud selle menetlusega seonduvalt vanglale vaiet. Seetõttu ei ole taotlus distsiplinaarmenetluse peatamiseks, millega taotleja soovib sisuliselt saavutada talle karistuse määramata jätmist,

§ 249lg-te 2 ja 5 järgi lubatav.

Taotleja saab vaidlustada tema suhtes võimalikult tehtava distsiplinaarkäskkirja ning pöörduda vajadusel esialgse õiguskaitse korras kohtusse kohe pärast selle peale vanglale vaide esitamist. Kohus selgitab, et saab menetleda vastavat taotlust kiiremini, kui taotleja esitab kohtule koos esialgse õiguskaitse taotlusega ka vaide ärakirja. 8. Ka kohtule esitatud avaldustes sisalduv teine taotlus, s.o vangla kohustamiseks vaadata sisuliselt läbi taotleja tööle määramise küsimus, ei ole

§ 249lg-te 2 ja 5 kohaselt lubatav.

2 Tartu Halduskohus on selgitanud taotlejale selles küsimuses kohtu poole pöördumise võimalusi 13.02.2019 määruses nr 3-19-257 (p 7.2). Kohus selgitas selles määruses, et kui taotleja leiab, et tema tervis on võrreldes tööle määramise ajaga oluliselt muutunud, on tal õigus esitada vanglale taotlus haldusmenetluse uuendamiseks ja tema tööle määramise otsuse uuesti üle vaatamiseks. Kui vangla keeldub menetluse uuendamisest või teeb uue otsuse, millega taotleja ei nõustu, tuleb taotlejal esitada vanglale vaie, ning kui vangla jätab vaide rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või tagastab selle õigusvastaselt, tekib taotlejal õigus esitada kaebus kohtule. Praeguses asjas kohtule esitatud taotleja 14.07.2019 avaldusest saab järeldada, et vangla ei ole ka praeguse määruse tegemise ajaks teinud otsust taotleja tööle määramise menetluse uuendamise kohta, mistõttu ei saa olla sellega seoses alanud ka vaidemenetlust ning taotlejal puudub õigus esitada selles osas kaebust kohtule. Kuigi taotleja on palunud käesolevas asjas vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest 30 euro ulatuses (s.o sisuliselt 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest nii esialgse õiguskaitse taotluse kui ka kaebuse esitamisel), ei pea kohus eeltoodud põhjusel ka võimalikuks tõlgendada kohtule esitatud taotleja avaldust kaebusena. Kohus selgitab, et taotleja saab oma avaldustes kirjeldatud õiguste kaitseks pöörduda kaebusega kohtusse pärast, kui vangla on teinud otsuse tema tööle määramise menetluse uuendamise kohta ning taotleja on läbinud selle otsustuse vaidlustamiseks vaidemenetluse. 9. Kuna kohus jätab taotleja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus ka selle esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esitatud menetlusabi taotluse läbivaatamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 3