Obsah (9)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 407§ 403§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2019.a Tallinn Tsiviilasja number 2-18-6913 Tsiviilasi T S hagi E L S

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.05.2018 esitatud ja 27.05.2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on T S (hageja) E L S (kostja) kasuks välja mõistetud elatis. Hageja perre on aga sündinud kaks ülalpeetavat, S S ja S S . Laste ülalpidamine on jagatud hageja ja tema elukaaslase vahel. Rahalised kulutused kannab elukaaslane. Laste hoidmine, nende vaba aja sisustamine, kodused majapidamistööd on hageja kanda. Hageja laps O M elab koos oma emaga ning tema igapäevase ülalpidamise eest kannab hoolt tema ema. Stabiilse sissetuleku puudumine ja suurenenud kulutused on tekitanud elatise võlgnevuse, mida nõuavad vastavalt Harju Maakohtu 03.05.2007 otsusele nr 2-07-14008 ja 13.07.2017 otsusele nr 2-17-8916 sisse kohtutäiturid. Seetõttu on arestitud hageja pangakonto Swedpangas. Hageja leiab, et väljamõistetud elatise ja võlgnevuse üheaegne tasumine on ebamõistlikult koormav ja hagejal ei ole võimalik toime tulla. Samuti ei ole sellisel kujul võimalik tagada kõigile oma lastele võrdseid võimalusi toimetulekuks ja arenguks ning neid võrdväärselt ülal pidada. Hageja leiab, et kostja on eelistatud seisundis. Kostja saab ka riigipoolset lapsetoetust. Hageja ei oma kinnisvara, vallasvarana on alles isiklikud tarbeesemed ja riided. Hageja on ainuosanik ettevõttes E OÜ, mille tegevus on algusjärgus. Nimetatud osaühingus töötab hageja abitöölisena osalise tööajaga ning täidab ka juhatuse liikme kohustusi. Töötasuks on kehtiv miinimumpalk. Juhatuse liikme tasu määratud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada kostjale igakuist makstavat elatist 150 euro võrra. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud. Hageja on kostjat näinud kaks korda elus. Kostja kasuks on väljamõistetud elatis tagaseljaotsusega 03.05.2007 summas 159,78 eurot kuus ning suurendatud 13.07.2017 tagaseljaotsusega miinimummäärani. Hageja pidevalt hoidub kõrvale lapse elatise välja maksmisest ning elatise võlgnevus on vastuse esitamise seisuga 16 856,62 eurot. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata 2 või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot ning alates 01.01.2019 on kuutasu alammääraks 540, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps (tlk 9). Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-17-8916 on Harju Maakohus 13.07.2017 tagaseljaotsusega suurendanud hagejalt Harju Maakohtu 03.05.2007 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-0714008 kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 2 500 Eesti krooni (159,78 eurot) ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani või muu seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse miinimummäärani, mis vanema on oma alaealise lapse suhtes ning välja mõistnud hagejalt igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras või muus seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse miinimummääras, mis vanemal on oma alaealise lapse suhtes, kostja kasuks alates 08.06.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22.01.
3. Tagaseljaotsusest nähtub, et kostja poolt esitatud hagiavaldus toimetati hagejale kätte 19.06.2017 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ning hageja ei vastanud kohtu poolt määratud tähtajaks hagile.
4. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja elatist vähendada 150 euro võrra. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas nimetatut ka 01.10.2018 kirjas (tlk 83). 3

1. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
2. Esmalt tuvastab kohus asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-17-8916 13.07.2017 kohtulahendi (s.o tagaseljaotsuse) tegemisel. Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise lahendis ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult lahendi kinnitamisel aluseks võetuks. Tsiviilasjas nr 2-17-8916 (dokumendid nähtavad kohtute infosüsteemist) esitatud hagiavalduse kohaselt olid kostja igakuised kulud kokku 860 eurot. Kohus selgitab, et tagaseljaotsuse puhul loetakse, et kostja on omaks võtnud hageja nõuded, tema kulud ja vajadused (

§ 407lg 1).

Kuivõrd hageja ei esitanud tsiviilasjas 2-17-8916 vastuväiteid, loeb kohus, et ta on nõustunud kostja igakuiste kulutuste ja muude nimetatud tsiviilasjas väljatoodud asjaoludega.

1. Järgnevalt hindab kohus, kas on alust vähendada elatist kostja suhtes. 8.1 Hageja on elatise vähendamise aluseks olevaks asjaoluks välja toonud, et väljamõistetud elatise ja võlgnevuse üheaegne tasumine on ebamõistlikult koormav ja hagejal ei ole võimalik toime tulla. Samuti on hagejal peale kostja veel alaealisi lapsi ning hageja varaline seisund ei võimalda seega kostjale ülalpidamiskohustust miinimummääras täita. 8.2 Esmalt märgib kohus, et elatise vähendamise asjaoluks ei saa olla see, et hagejal on koormav tasuda üheaegselt nii elatist, kui ka elatise võlgnevust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on elatise võlgnevus tekkinud pikema perioodi jooksul ning on seotud hageja enda tegevusetusega. 8.3 Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on hagejal lisaks kostjale täisealine laps N L ja kolm alaealist last S S (sündinud XXX) S S (sündinud XXX) ja O M (sündinud XXX). Kohus selgitas 07.05.2018 käiguta jätmise määruses (tlk 11), et hagejal tuleb kohtule selgitada, kuidas jaguneb laste ülalpidamiskohutus ning esitama tõendeid laste igapäeva vajaduste kohta. Samuti on kohus 01.10.2018 kirjas (tlk 83) viidanud, et hagejal tuleb välja tuua iga lapse igakuised vajadused ja keskmised kulud ning samuti selgitada, millised kulud ning millises määras katab hageja ning millised kulud ja millises määras teiste laste ema. 22.10.2018 on hageja esitanud kohtule dokumendi, milles on välja toonud S S ja S S igakuised keskmised ülalpidamiskulud, s.o S S kulud kokku 630 eurot ning S S kulud 325 eurot. Hageja on märkinud, et enamiku ülalpidamiskuludest kannab tema elukaaslane. 4 Samuti on hageja märkinud, et O M toetab ta rahaliselt 100 eurot kuus. Ühtegi tõendit ei ole aga hageja nimetatud kulude ega kulude kandmise kohta kohtule esitanud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on samas juba 02.08.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-7491 rahuldatud S S ja S S hagid ning hagejalt välja mõistetud nende kasuks elatis miinimumsuuruses alates 14.maist 2018 kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti on pooleli kohtute infosüsteemi kohaselt menetlus O M hagis hageja vastu elatise välja mõistmises (tsiviilasi nr 2-18-6815). Nimetatud asjaolusid ei ole hageja ise kohtule välja toonud ning kohtu hinnangul võib nimetatud asjaoludest järeldada, et hageja ei täida vabatahtlikult oma laste ülalpidamiskohustusi. Elatise vähendamise korral käesoleval juhul võivad kohtu hinnangul saada kahjustada hoopis kostja huvid, arvestades, et kahele teisele hageja lapsele on miinimumelatis välja mõistetud ning seega satuks kostja teiste lastega ebavõrdsesse olukorda. Samuti selgitab kohus, et 13.07.2017 tagaseljaotsuse tegemise ajal oli T S lisaks E L S ka teine laps ning veel kaks last sündimas. Eeltoodut arvestades oli T S juba 10.07.2017 seisuga (s.o vastamise tähtaeg tsiviilasjas nr 2-17-8916) teadlik enda laste olemasolevatest ja võimalikest lähitulevikus tekkivatest ülalpidamiskohustusest ning tal oli võimalus esitada selle kohta vastavaid tõendeid, mida ta õigeaegselt ei teinud. Kohtu hinnangul ei ole üksnes laste arvule tuginemine piisav põhjus elatise vähendamise taotlemiseks. Kohus möönab, et sündimata laste täpsed ülalpidamiskulud ei olnud tagaseljaotsuse tegemise ajaks veel teada, kuid nimetatud asjaolud oleks kostja saanud eelnevas menetluses välja tuua. 8.4 Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja majanduslik seis, s.h sissetulek võrreldes 2017 aastaga sedavõrd muutunud, et see annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja on ise kinnitanud, et töötab abitöölisena osalise tööajaga OÜ-s E alates 04.02.
2. Seega ei ole hageja sissetulek võrreldes 2017 aastaga muutunud. Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et hagejal ei ole võimalik muud tööd, sh lisatööd leida (nt tervislikud põhjused). Samuti nähtub, et hageja 5 on juhatuse liige ja osanik E OÜ-s (tlk 76) ning täisosanik Täisühingus T & T I (tlk 77). Seega ei saa väita, et kostja oleks varatu või ei saaks läbi oma ettevõtte sissetulekut teenida. Kohus märgib, et 15.10.2018 kirjaga andis kohus hagejale ka tähtaja andmaks selgitusi selle kohta, kuidas on hageja olukord pärast elatise väljamõistmist muutunud. Hageja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid oma majandusliku seisu muutumise kohta. 8.5 Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et ka kostja igakuised vajadused ja kulutused ei ole vähenenud võrreldes 2017 aastaga. Arvestades kostja 15.10.2018 esitatud dokumendis välja toodud kostja igakuiste kuludega, on kulud olnud ajas kasvavad ning eeldus nende vähenemise osas, mis oleks aluseks elatise vähendamiseks, ei ole täidetud. Hageja ei ole nimetatud kuludele ega kulude suurusele vastuväiteid esitanud. 8.6 Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ka muid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks, m.h. ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, et ta ei oleks suuteline elatist kostjale tasuma. Kostja poolt kohtule esitatud tsiviilasja 2-18-8956 protokollist nähtuvalt on hageja ise kinnitanud, et on nõus kostjale tasuma elatist 300 eurot kuus (tlk 73-74). 8.7 Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (erinevalt nt sama seadusega reguleeritud vanemahüvitisest, mille eesmärgiks on säilitada varasem sissetulek isikule, kelle tulu väheneb seoses laste kasvatamisega (§ 32 lõige 1). Samuti on Riigikohus leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt nt lahendid nr 3-2-1-37-11, punkt 16; nr 3-2-1-17416, punkt 11). Hageja on viidanud, et kostja emale laekub lastetoetus. Kohus selgitab, et iseenesest ei ole välistatud nimetatud asjaolu arvesse võtmine elatise vähendamisel. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Lastetoetuse laekumine emale ei ole käesoleval juhul aga selliseks asjaoluks, mis oleks muutunud võrreldes 2017 aastal tehtud kohtuotsusega. Seega ei pea kohus käesoleval juhul põhjendatuks elatist peretoetuste arvel vähendada.
3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et võrreldes tagaseljaotsuse tegemise ajaga (s.o 2017), oleks käesoleval ajal asjaolud niivõrd oluliselt 6 muutunud ning et hageja ei oleks suuteline käesoleval ajal elatist tasuma. Seega leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
4. Kostja seaduslik esindaja on 04.12.2018 esitanud kohtule vastuse, milles on teatanud, et ei ole kirjaliku menetlusega nõus. Kohus selgitab täiendavalt, et käesolevas tsiviilasjas toimus 28.09.2018 kohtuistung, kuhu hageja ei ilmunud. Kohtuistungil andis kohus võimaluse kostja seaduslikul esindajal asjaolusid täiendavalt selgitada ning tegi ettepaneku menetleda tsiviilasja edasi kirjalikult. Nimetatuga oli kostja seaduslik esindaja kohtuistungil nõus. Tulenevalt sellest selgitas kohus pooltele täiendavalt tõendamiskoormist 01.10.2018 kirjas ning teatas pooltele 28.11.2018 määruses lõplikud tähtajad ning otsuse kuulutamise aja.

§ 403

lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik.

§ 403

lg 2 kohaselt võivad pooled käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtule välja toonud selliseid põhjuseid, mis annaksid alust arvata, et olukord oleks oluliselt muutunud. Kohus on andnud kostja esindajale võimaluse esitada oma selgitused 28.09.2018 kohtuistungil ning täiendavalt mõlemale poolele võimaluse esitada oma seisukohad, taotlused ning tõendid kirjalikult. Seega ei pidanud kohus täiendava kohtuistungi pidamist vajalikuks. Menetluskulud 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 12.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulu tekkinud. Seega jätab kohus küll menetluskulud hageja kanda, kuid väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 7