Obsah (7)

§ 74§ 157§ 199§ 25§ 64§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-1081 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus V

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Vjatšeslav Banahh (ik 38801202228), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 09.05.2018 otsusega tunnistati V. Banahh süüdi

§ 157

² järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4 –

§ 25

lg 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti V. Banahhile karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.07.2016 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o 1 aasta 9 kuud ja 12 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 12 päeva vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha Viru Maakohtu 14.07.2016 otsuse ja Viru Maakohtu 16.02.2017 määruse alusel mõistetud ja täielikult ära kantud karistus, s.o 1 aasta 9 kuud ja 12 päeva vangistust. Samuti arvati mõistetud karistusest

§ 68lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg.

V. Banahhi ära kandmata karistuseks loeti 5 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui V.

Banahh ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-st 75 toodud kontrollnõudeid – ja kohustusi.

1. Kriminaalhooldusametnik esitas 04.03.2019 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes V. Banahhile määratud käitumiskontrolli pikendamist kuue kuu võrra, kuna isik rikkus registreerimiskohustust ja lahkus ilma kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigist kauemaks kui 15 päevaks.
2. Viru Maakohtu 05.03.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pikendati V. Bananhhile kohtuotsusega määratud katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 09.09.
4. Kriminaalhooldusametnik esitas 12.06.2019 maakohtule uue erakorralise ettekande, milles taotles V. Banahhile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on V. Banahh korduvalt rikkunud temale määratud registreerimiskohustust.
5. Viru Maakohtu 15.08.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja V. Banahhile tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.
6. Maakohtule esitatud ettekandest nähtub, et V. Banahh on alates 23.05.2019 käitunud kriminaalhooldust takistavalt. V. Banahh ei ole alates 23.05.2019 ilmunud registreerimisele ega olnud kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik on püüdnud korduvalt V. Banahhile helistada, kuid tulemusteta. Samuti on V. Banahhile korduvalt edastatud kutseid ilmuda registreerimisele. Lisaks on kriminaalhooldusametnik 06.06.2019 teinud kodukülastuse V. Banahhi elukohta, mida ei olnud võimalik teostada, kuna viimane ei vastanud jätkuvalt telefonile.
7. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et kriminaalhooldus on V. Banahhi suhtes ebaõnnestunud, kuna isik ei suuda täita temale määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Registreerimiskohustuse täitmine on elementaarne hoolsuskohustuse täitmine, kui isik soovib alluda kriminaalhooldusele. Süüdimõistetu ei ole kriminaalhooldusametnikule mitte ühelgi viisil kättesaadav, ei oma elukohas ega ka telefoni teel. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. V. Banahh on oma käitumisega näidanud, et ei soovi alluda kriminaalhooldustingimustele ja kriminaalhooldusametniku kontrollile. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Banahh, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või vähendada vangistust nelja kuuni.
9. V. Banahh selgitas maakohtu istungil, miks ta ei olnud võimeline kriminaalhooldusametnikuga kontakti hoidma. Maakohus on seisukohal, et kui isik ei ole suuteline täitma kriminaalhooldustingimusi, tuleb viimasel minna vanglasse karistust kandma. V. Banahh küsib, kas see ongi kriminaalhoolduse eesmärk. V. Banahh viibis vabaduses 2 aastat ja 5 kuud, millega tõestas, et on suuteline elama seaduskuulekat elu. Ta ei ole sooritanud ühtegi kuri – ja väärtegu. Tema, kui kriminaalhooldusalune, tunnistas alati enda vigu, kui ei jõudnud õigel ajal registreerimisele. V. Banahhil on vabaduses elukaaslane, kellel on neli last ja kelle kasvatamises ta osaleb. Kriminaalhoolduse eesmärgiks on suunata isikut õiguskuulekale teele. V. Banahhi karistus pöörati täitmisele, kuna viimane ei saa oma kohustuste täitmisega hakkama. Vanglakaristust kantakse ju kuriteo toimepanemise eest. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et V. Banahhi puhul ei ole karistusest tingimisi vabastamine täitnud oma eesmärki, mistõttu tuleb temale mõistetud vangistus igal juhul täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
11. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kriminaalhoolduse eesmärgiks ei ole vaid süüdimõistetu poolt edasiste kuritegude toimepanemise ärahoidmine. Nimelt aitavad kriminaalhoolduse edukat läbimist tagada käitumiskontrolli raames süüdimõistetule määratavad distsiplineerivad kohustused, mis peaksid tagama süüdlase edasise re-sotsialiseerumise. Seetõttu ei saa nõustuda kaebuses tooduga nagu ei tohiks V. Banahhile tingimisi mõistetud karistust täitmisele pöörata, kuna ta ei ole katseajal toime pannud uusi kuritegusid, vaid on üksnes rikkunud registreerimiskohustust.
12. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et V. Banahh on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud temale määratud registreerimiskohustust. Käesolevalt on tegemist juba teise V. Banahhi suhtes esitatud erakorralise ettekandega. Asja materjalidest nähtub, et V. Banahh on alates 23.05.2019 kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaamatuks jäänud, mistõttu sisulist kriminaalhooldust viimase suhtes teostada ei ole saadudki. Samuti ei ole V. Banahh kriminaalhooldusametnikku ilmumata jätmisest eelnevalt teavitanud ega selle kohta esitanud vastavaid tõendeid. Seetõttu puudus kriminaalhooldusametnikul igasugune teave V. Banahhi tegeliku asukoha kohta, kuna kohtu poolt määratud elukohas isik ilmselgelt ei ela. Eeltoodust tulenebki V. Banahhi teatav küüniline suhtumine temale määratud kohustuste täitmisesse – isik on olnud igati teadlik enda kohustusest ilmuda kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel registreerimisele (kelle suhtes on käitumiskontrolli ka kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pikendatud), kuid sellest hoolimata rikkus V. Banahh järjepidevalt temale määratud registreerimiskohustust. Märkimisväärne on ka seegi, et maakohus oli sunnitud V. Banahhi 20.06.2019 tagaotsitavaks kuulutama, kuna viimane hoidis kõrvale ka võimaliku karistuse täitmisele pööramise menetlusest ja ei olnud kohtu jaoks kättesaadav.
13. Kokkuvõtvalt on kriminaalkolleegium seisukohal, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral V. Banahh suure tõenäosusega jätkaks ka edasise kriminaalhooldusperioodi vältel registreerimiskohustuse rikkumist, mis ei ole aga kooskõlas käitumiskontrolli eesmärgiga. Seega ei ole V. Banahhi õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik tagada ning karistusest tingimisi vabastamine ei ole V. Banahhi puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb tema karistus pöörata täitmisele.
14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 15.08.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3