1-06-10509/152

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

1. september 2019 1-06-10509 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Sergei Mahhov (isikukood 37703182228) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. augusti
3. a määrus Sergei Mahhov, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri Ain Tali Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. augusti
6. a määrus muutmata.
7. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Sergei Mahhov tunnistati Tallinna Ringkonnakohtu
9. mai
10. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 3 - § 25 lg 2 järgi. Teda karistati vangistusega 11 aastat. Lugedes eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, algas S. Mahhovi karistus
11. juulil 2010 ja see lõpeb
12. augustil
14. Vangla ja prokuratuur S. Mahhovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt ei toeta.
15. Viru Maakohtu
16. augusti
17. a määrusega jäeti S. Mahhov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
18. Süüdlasel on kehtiv kriminaalkaristus. Karistust kannab ta mõrva katse eest. S. Mahhov pani tulirelva kasutades toime ohtliku ja vägivaldse kuriteo, seades ohtu mitme inimese, sh kannatanu laste elu. Tema käitumine ei ole olnud õiguskuulekas ka kinnipidamisasutuses. Tööst korduva keeldumise eest on talle määratud distsiplinaarkaristus. Enda sõnul ei saa ta töötada halva tervisliku seisundi tõttu, ent meditsiiniosakond on hinnanud ta töövõimeliseks. Ka enne vangistust puudus S. Mahhovil töökoht ja legaalne sissetulek. Garanteeritud töökoht puudub tal ka vabanemisel. S. Mahhovil on küll raha vabanemisfondis ja teda on nõus toetama vanemad, ent perspektiivis ei oleks selline tegevus jätkusuutlik, sest S. Mahhov on töökohtade suhtes valiv. See viitab subkultuursetele hoiakutele. Kinnipeetava suhtlusringkonna enne vangistust moodustasid kriminaalse taustaga isikud, kes mõjutasid ka S. Mahhovit kuritegusid toime panema. Vangistuses viibideski osales kinnipeetav koos teistega massilises allumatuses, mis viitab tema mõjutatavusele ja heakskiidu saamise vajadusele. S. Mahhovile ei ole kantud karistus vajalikku mõju avaldanud. Ta ei tunnista senini toimepandud kuritegu, kindlad pikemaajalised plaanid süüdlasel puuduvad. Sõnades on tal motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, ent tema käitumine vangistuses sõnades väljendatud soovi ei toeta. MÄÄRUSKAEBUS
19. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada.
20. Ennetähtaegsest vabastamisest keeldumine on piisavalt põhistamata. Kohtul ei ole õigus viidata
21. a massirahutustele, sest antud asjas puudub lõplik kohtuotsus. Vanglas töötamisest keeldus S. Mahhov kroonilise haigusega seoses ning distsiplinaarkaristused on ta halduskohtus vaidlustanud. Ta võtab preparaate, mille kõrvalnähud ei võimalda mitte ainult töötada, vaid 3-4 tunni jooksul ka füüsilisi tegevusi teha. Just sel ajal sunnib aga Viru Vangla S. Mahhovit tööd tegema. See on diskrimineeriv ja ebaseaduslik. S. Mahhovil on keskeriharidus ja elektrikeevitaja kutse. Ta õppiski selleks, et mitte olla koristaja. S. Mahhovi arvamine subkultuuri hulka on põhjendamatu. Kohtu väide, nagu puudus S. Mahhovil enne vangistust töökoht ei tugine faktidel. S. Mahhov ei pea 0,63 eurot tunnitasu koristamise eest väärikaks. Tema isiklik arvamus selles küsimuses ei anna aga alust pidada teda subkultuuri hulka kuuluvaks.
22. Vabastamata jätmise korral kannaks S. Mahhov karistuse täielikult ära ning tema võimalus kriminaalhoolduse abil ühiskonda assimileeruda kaob. S. Mahhovi karistusaeg kogumis on 18 aastat ja 15 päeva, millest ta on ära kandnud üle 17 aasta (vanglas viibib ta alates
23. juulist 2002). Viimasest mõistetud vangistusest on S. Mahhov ära kandnud juba üle 10 aasta. Ta ei ole kellegi surma ega kehavigastusi põhjustanud. Praegusel ajal on S. Mahhovil elukoht, ent ka vanemad on tema pidevast ootamisest väsinud.
24. Pikaajaline vangistus ei paranda kinnipeetavat, vaid muudab ta tigedamaks ja tekitab hingelist kahju. See ei ole karistuse eesmärk. S. Mahhovi pärast 18 aastast vangistust teadmatusse, ent vabastades ta 10-11 kuud enne karistusaja lõppu, oleks võimalik tema tegevusi kriminaalhoolduse abil kontrollida. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
26. aprilli
27. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
28. S. Mahhovi hinnangul ei oleks maakohus tohtinud ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvestada tema distsiplinaarkaristustega, kuna ta on need vaidlustanud. 2