1-17-10001/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. september 2019, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-10001 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Sander Villemson, määruskaebus liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja Sander Villemsoni määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. novembri 2017 kohtuotsuse alusel tunnistati Sander Villemson süüdi KarS § 424 ja § 4231 järgi. Teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi 2- aastase katseajaga kohaldamata. Kriminaalhoolduse kestel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatule ning täitma kohustusi KarS § 75 lg 2 p-de 21, 5, 8 järgi. Kriminaalhoolduse lõpp on
8. november
10. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele. S. Villemson rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu ei taotlenud luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. Maakohtu määrus
11. Viru Maakohtu
12. märtsi 2019 määrusega kuulutati S. Villemson tagaotsitavaks ja vahistati. Määrati, et hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast S. Villemsoni Eestisse jõudmist või Eestis tabamist, tuleb ta toimetada küsitlemiseks Viru Maakohtusse kohtumääruse teinud või selle võimatuse korral eeluurimiskohtuniku juurde. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni karistuse täitmisele pööramise kohtumääruse jõustumiseni. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldati ja pöörati S. Villemsonile Harju Maakohtu
13. novembri 2017 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks loetakse kuupäev, mil S. Villemson peetakse Viru Maakohtu
14. märtsi
15. a määruse alusel kinni.
16. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teavitas kriminaalhooldusametnikku, et
17. jaanuaril
18. a fikseeriti, et S. Villemson on registreeritud Soome Vabariiki reisijaks laevaga Viking XPRES reis 19LK-01078, väljumise aeg
19. veebruar 2019 kl 07.
20. PPA teavitas
21. märtsil 2019 kriminaalhooldusametnikku Soome Sirene büroo andmetest, mille kohaselt viibib S. Villemson Soomes vahi all kuni
22. aprillini
23. a seoses narkokuriteo toimepanemisega.
24. Esineb alus süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamiseks. Tema täpne asukoht ei ole teada, talle ei ole võimalik kutset saata, sest ta ei viibi kohtu määratud asukohas. On alust arvata, et süüdimõistetu hoiab kohtuotsuse täitmisest kõrvale. Faktid näitavad, et S. Villemson lahkus Eestist ning viibib Soomes ja on arvatavasti kinni peetud. S. Villemsoni kodukülastuse lehelt nähtub, et
25. jaanuaril
26. a viibis ta kodus. Samas ei nähtu ettekandest ega kodukülastuse lehest, et ta oleks teavitanud kriminaalhooldusametnikku
27. jaanuaril
28. a Soome sõitmiseks. Ta ei ole kriminaalhooldusametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks küsinud.
29. Karistuse täitmisele pööramise taotlus on põhjendatud. S. Villemson pidi ilmuma registreerimisele
30. veebruaril
31. Sinna ta ei ilmunud. Taotlusest nähtub, et S. Villemson helistas
32. veebruaril
33. a kriminaalhooldusametnikule ja selgitas, et viibib 3 kuud Soomes vanglas. Eelnevat luba Soome sõitmiseks ta kriminaalhooldajalt ei küsinud. Kriminaalhooldusametnik helistas
34. veebruaril
35. a ka S. Villemsoni abikaasale, kes kinnitas, et nägi abikaasat viimati kaks nädalat tagasi. Hiljuti helistas abikaasa talle ja selgitas, et on Soomes vanglas.
36. Kohus leidis, et S. Villemson rikkus kohustust küsida ametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks. Puuduvad andmed, et ta oleks toimetatud Soome tahtevastaselt. Esitatud materjalidest nähtub, et S. Villemson registreeris end juba
37. jaanuaril 2019 reisijana laevale ning lahkus Eestist
38. veebruaril
39. Eestist lahkumiseks tal luba puudus. Ka hiljem ei võtnud ta ühendust kriminaalhooldusametnikuga, kuigi oli telefoniühenduses abikaasaga, ehk tal oli võimalus pidada sidet.
40. Tegemist ei ole esimese erakorralise ettekandega. Ka
41. oktoobril
42. a jättis maakohus erakorralise ettekande rahuldamata, kuna leidis, et isik on teinud pingutusi seaduskuulekale teele asumiseks. Märkimisväärseks pidas kohus asjaolu, et PPA andetel vahistati isik seoses narkokuriteoga. Seetõttu leidis kohus, et kriminaalhooldus ei ole S. Villemsoni puhul efektiivne ning teda on taas alus seostada narkoainetega. S. Villemson rikkus kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult, kuna varjas kriminaalhooldusametniku eest plaani minna Soome ametniku loata.
43. S. Villemson peeti kinni
44. augustil 2019 ja ta toimetati eeluurimiskohtuniku juurde küsitlemiseks. Kuulanud ära S. Villemsoni selgitused, leidis kohus, et süüdlase tagaotsitavaks kuulutamine ja vahistamine oli põhjendatud. MÄÄRUSKAEBUS
45. S. Villemson palub veelkord läbi vaadata tema tingimisi karistuse täitmisele pööramine. -2- Tõele ei vasta määruses märgitu, nagu oleks S. Villemson end registreerinud laevale
46. jaanuaril
47. Ta registreeris end
48. veebruaril, s.o vahetult pärast teadasaamist, et peab Soome karistust kandma minema. Kuna see toimus pealelõunasel ajal, ei saanud ta kriminaalhooldusametnikku teavitada, sest telefonile ei vastatud. Kriminaalhooldusametnikku teavitas ta esimesel võimalusel. Nii ametnik kui ka Soome vangla kinnitasid, et vangistuse kandmist ei loeta rikkumiseks. Tõele ei vasta ka fakt, nagu kandis S. Villemson Soomes karistust seoses narkokuriteoga. Ta kandis karistust Varsinais-Suomi
49. a otsuse järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja juhtimisõigust omamata ning valeandmete esitamise ja liiklusseaduse rikkumise eest, millised teod olid toime pandud
50. juulil
51. a (s.o 8 aastat tagasi). Vastavad paberid edastati kriminaalhooldusametnikule, vt tlk 49-
52. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
53. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
54. Maakohus tuvastas, et S. Villemson rikkus kohustust küsida kriminaalhooldajalt luba Eesti Vabariigist lahkumiseks. Isegi kui S. Villemson ei soetanud piletit maakohtu määruses märgitud ajal, vaid päev enne Soome sõitmist, ei olnud tal selleks siiski kriminaalhooldaja loata õigust. Karistuse kandmisele asumine ei saa olla isikule sedavõrd üllatav ja äkiline, et sellest ei saaks kriminaalhooldajat teavitada. Ka S. Villemsoni kohtus antud ütlustest nähtub, et ta teadis sõidust
55. veebruaril ja sõitis Soome
56. veebruaril, ent karistust asus ta kandma
57. veebruaril 2019 (tl 66 pöördel).
58. Kuivõrd kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus, siis tuleb järgnevalt otsustada, kas maakohus teostas kaalutlusõigust õigesti. Kohtukolleegium leiab, et vastus sellele küsimusele on jaatav. S. Villemsoni katseaeg ei ole kulgenud probleemideta – tema suhtes jäeti juba
59. a oktoobris erakorraline ettekanne rahuldamata. Siiski jättis ta taas kriminaalhooldaja teavitamata sellest, et lahkub Eesti Vabariigist. S. Villemsoni (endise nimega Rain Zirp) karistuse kandmist Soomes Vantaa vanglas tema poolt toodud asjaoludel kinnitab tõepoolest toimikus olev tõend (tlk 4950). Vanglakaristuse kandmine ei annaks alust lugeda kriminaalhooldusest kõrvalehoidumist tahtlikuks. Samas aga nähtub kohtuistungi protokollist, et S. Villemson asus Soomes karistust kandma
60. veebruaril 2019 ja tema karistusaeg täitus
61. mail
62. Kohtu küsimusele, miks S. Villemson karistuse kandmise järel Eestisse ei naasnud, vastas süüdlane, et teadis enda tagaotsitavaks kuulutamisest ja sellest, et ta pannakse vanglasse (tlk 66 pöördel). See näitab kohtukolleegiumi hinnangul, et S. Villemson hoidis tahtlikult kõrvale talle Harju Maakohtu
63. novembri 2017 kohtuotsusega pandud kohustuste täitmisest.
64. Eeltoodut arvestades leiab ka ringkonnakohus, et ainus viis reageerida S. Villemsoni katseaja tingimuste rikkumistele, on pöörata tema karistus täitmisele. Olukorras, kus kriminaalhooldusalusele on korduvalt selgitatud rikkumiste tagajärgi, on ta neist teadlik ja võtab rikkumiste toimepanemisega ka riski, et karistuse täitmisele pööramiseks.
65. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruses kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, jätab ta selle KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja S. Villemsoni määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus -3-