Obsah (4)

§ 199§ 65§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 18. september 2019, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-16-10690 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud

§ 199lg 2 p 4.

Talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.

märtsi 2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendati L.

Paasile mõistetud vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi L. Paas järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

2. novembril
3. a esitas Tartu Vangla maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleti

§ 69lg 3 alusel L.

Paasi üldkasuliku töö kulgemise peatamist kaheks kuuks ja tähtaja pikendamist kuue kuu võrra. L. Paas on huvitatud kohustuse täitmisest (sooritamata on 214 tundi), kuid see ei ole võimalik seoses tervisliku olukorraga.

1. Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a määrusega peatati L. Paasi üldkasuliku töö tegemise tähtaeg kolmeks kuuks, s.o
4. oktoobrist 2017 kuni
5. jaanuarini
6. Samas jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja ettepanek pikendada L. Paasi üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuue kuu võrra.
8. detsembril
9. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond maakohtule taotluse pöörata L. Paasile mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 69 tundi üldkasulikku tööd (2 kuud 9 päeva vangistust) täitmisele.
10. Tartu Maakohtu
11. veebruari
12. a määrusega jäeti Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ettepanek L. Paasi vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. L. Paasi üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendati kolme kuu võrra alates kohtumääruse jõustumisest.
14. juunil
15. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond maakohtule taas erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata kandmata jäänud karistuse osa, s.o 36 tundi üldkasulikku tööd (1 kuu 6 päeva vangistust) täitmisele.
16. Tartu Maakohtu
17. augusti
18. a määrusega jäeti rahuldamata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ettepanek L. Paasi vangistuse täitmisele pööramiseks. Tema üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendati kuni
19. oktoobrini
21. Kohtule esitatud erakorralise ettekannete materjalidest nähtub, et L. Paas on üldkasuliku töö tunde teinud, ent mitte piisavalt. L. Paasi selgitused ja meditsiinitõendid kinnitavad, et varasemalt on suures osas jäänud tunnid tegemata seoses L. Paasi enda tervisliku seisundiga, viimasel ajal aga seoses laste tervisliku seisundiga. L. Paasi üldkasuliku töö tunnid ei ole seega jäänud tegemata tahtlikult: laste eest hoolitsemine ja nende haigused on asjaoluks, mis takistasid L. Paasil ajakava täitmast. Seetõttu ei ole tema karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Vaatamata sellele, et L. Paasile on juba antud 3 kuud pikendust üldkasuliku töö tegemiseks, tuleb talle anda võimalus teha üldkasuliku töö tunnid ära
22. oktoobriks
24. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond taotleb maakohtu määruse tühistamist ja L. Paasi võimalike menetluskulude jätmist tema enda kanda.
25. Maakohus on vääralt kohaldanud

§ 69lg-t 3.

Üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul 24 kuud. Kohus võib tähtaja peatada, ent peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. L. Paasile määrati üldkasulik töö kohtuotsusega, mis jõustus 6. aprillil 2017. Pikendades L. Paasi üldkasuliku töö tähtaega kuni 1. oktoobrini 2019, rikkus maakohus

§ 69lg-t 3, mille kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ületada 24 kuud.

1. L. Paas saatis ringkonnakohtule mitu kirja, milles palub anda talle võimalus üldkasuliku töö sooritamiseks. Tal on kolm hoolt vajavat last. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja edasikaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaal- ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. -2-
3. Kohtukolleegium nõustub Tartu Vangla kaebuses märgituga, et üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul 24 kuud. Kohus võib tähtaja peatada, ent peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. Tartu Maakohus on oma
4. novembri
5. a lahendis ka ise leidnud, et üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ei tohi ka selle peatamise ja pikendamise korral ületada 24 kuud (tlk 102). Seega on maakohus hälbinud nii seadusest, kui ka enda varasemast seisukohast, so kohaldanud vääralt materiaalõigust.
6. Puutuvalt Tartu Vangla kaebusesse – tühistada Tartu Maakohtu
7. augusti
8. a määrus täielikult, märgib ringkonnakohus lisaks järgmist. Määruskaebuse esitaja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et üldkasuliku töö tegemata jätmiseks on L. Paasil mõjuvad põhjused – s.o varasemalt tema enda tervislik seisund, viimasel ajal aga laste oma. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta kriminaalhooldaja ettepaneku pöörata karistus täitmisele mitte seoses L. Paasi kõrvalehoidumisega üldkasuliku töö tegemisest, vaid seoses kohustuse – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele – rikkumisega (tlk 144). Nimetatud küsimuses ei ole maakohus üldse seisukohta võtnud.
9. Määruskaebuses on ringkonnakohtult taotletud määruse tühistamist täies ulatuses. Kohtukolleegium märgib, et kohtumääruse resolutiivosas sisalduvad otsustused peavad olema põhiosas asjakohaselt motiveeritud. Kuivõrd küsimus isiku karistuse täitmisele pööramises tehakse kriminaalhooldaja ettepaneku põhjal, tuleb selle rahuldamata jätmise korral tuvastada, kas erakorralises ettekandes toodud rikkumised on aset leidnud ning kas need on vabandatavad. Põhjendamiskohustuse ülesanne on esitada tõenditele antav hinnang ja õiguslikud kaalutlused selliselt, et kohtu otsusele jõudmise käik oleks kohtumenetluse poolele jälgitav ning kohtulahend oleks edasikaebekorras kontrollitav. Praegusel juhul jättis kohus tuvastamata, kas erakorralises ettekandes toodud rikkumised on aset leidnud. Selliselt ei ole ka edasikaebekorras kontrollitav maakohtu otsusele jõudmise käik ning õiguslikud kaalutlused.
10. Juhul kui kohus tuvastab, et L. Paas on talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid rikkunud, tuleb kohtul edasiselt kaaluda

§ 69lg-s 6 sätestatud võimaluste vahel.

Osutatud norm annab rikkumise tuvastanud kohtule kaalutlusõiguse mh küsimuses, kas kohaldada mõnd selles lõikes ette nähtud õiguslikku tagajärge või mitte (vt ka Riigikohtu üldkogu

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-5-13, p 33, kus toodud seisukoht õigusliku tagajärje kohaldamata jätmise lubatavuse kohta laieneb ka

§ 69lg 6 praegu kehtivale redaktsioonile).

Otsustades, kas ja kui, siis millise

§ 69

lg-s 6 ette nähtud õigusliku tagajärjega süüdimõistetu rikkumisele reageerida, tuleb kohtul alati silmas pidada põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalsuse põhimõte ehk ülemäärasuse keeld seob kogu riigivõimu, sellega peab arvestama mitte ainult seadusandja, vaid ka õiguse kohaldaja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 16). Tartu Ringkonnakohtu praktikas on leitud, et ka olukorras, kus kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg on lõppenud ning isikule ei saa panna

§ 69

lg 6 ja

§ 75

lg 2 alusel täiendavaid kohustusi, tuleb otsustades, kas ja kui, siis millise

§ 69

lg-s 6 ette nähtud õigusliku tagajärjega süüdimõistetu rikkumisele reageerida, kohtul alati silmas pidada põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet.

§ 69

lg-t 6 kohaldades on võimalik muu hulgas arvesse võtta nende kuritegude asjaolusid, mille eest mõistetud karistuse täitmisele pööramist kriminaalhooldusametnik taotleb (vt ka TrtRkm

1. mai
2. a määrus asjas nr 1-16-2361). -3-
3. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kuivõrd maakohus ei ole oma lahendis sisuliselt põhjendanud, kas kriminaalhooldaja ettekanne on L. Paasile ette heidetud rikkumiste osas põhjendatud, on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 337 lg 1 p 7 mõttes. Seetõttu kuulub maakohtu määrus KrMS § 341 lg 2 alusel tühistamisele ja tühistatud osas esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmisele samas koosseisus. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau -4- /allkiri/ Tiit Lõhmus