Obsah (11)

§ 656§ 652§ 49§ 50§ 51§ 52§ 229§ 32§ 33§ 436§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-

§ 656lg 2 teine lause, § 657 lg 1 p 3).

Ringkonnakohus on seisukohal, et rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses, mistõttu tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele maakohtu otsuse tühistamist puudutavas osas. Hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise põhjendatuse kohta tuleb maakohtul võtta seisukoht asja uuel läbivaatamisel. 7. Pooled vaidlevad esiteks selle üle, kas ja millise sisuga suulise lepingu pooled on sõlminud. Hageja väidab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu lõnga tootmiseks. Kostja on seisukohal, et sõlmiti käsundusleping, mis seisnes hageja huvides üürilepingu sõlmimises kolmanda isikuga. 5 Asjas on üle kuulatud tunnistajana M. Malyshev, kelle ütlusi on maakohus kostja hinnangul ebaõigesti hinnanud. Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping lõnga tootmiseks, mida täitis tunnistaja. Seega tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel uurida ja hinnata uuesti esimese astme kohtud kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, sh tunnistaja M. Malyshevi ütlusi, kuna on vaidlustatud esimese astme kohtu otsuses tunnistaja ütluste hindamise alusel tuvastatud asjaolu (

§ 652lg 5).

8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohtuistung tuleb tsiviilkohtumenetluses alati protokollida (

§ 49lg 1).

Protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist, mh tunnistajate ütluste põhisisu (

§ 50lg 1 p 9).

Kohtuistungi protokoll peab võimalikult kokkuvõtlikult edasi andma kohtuistungi olulist sisu ning asja lahendamise ja võimaliku edasikaebamise seisukohalt tähtsat. Protokolli vorminõuded sätestab

§ 51

, mille esimese lõike kohaselt võib protokolli vormistada masina- või arvutikirjas või jäädvustada digitaalsele andmekandjale selliselt, et on tagatud protokolli kirjalik taasesitamine. Kohtuistungi võib täielikult või osaliselt salvestada heli-, video-, või muule andmekandjale, kuid sel juhul tuleb koostada protokoll viivitamata pärast kohtuistungit (

§ 52lg 1).

2. mail 2018 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus selgitas menetlusosalistele, et kohtuistung salvestatakse vastavalt

§-le 52. Tunnistaja M. Malyshevi ütluseid ega ütluste põhisisu istungiprotokolli kirja pandud ei ole (tl 82). Tunnistajate ütlused on

§ 229lg 2 esimese lause järgi tsiviilasjas tõenditeks.

Üldjuhul tuleb protokollis kajastada tunnistajate ütluste peamine, asja lahendamise ja tõendamiseseme seisukohalt tähtsust omav sisu (

§ 50lg 1 p 9).

Käesolevas asjas pole ringkonnakohtul protokolliga tutvudes võimalik tuvastada, milliseid küsimusi tunnistajalt küsiti ja milliseid asja lahendamiseks olulisi vastuseid tunnistaja andis.

§ 52

lg 2 kohaselt tehakse tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste kohta protokolli üksnes märge, välja arvatud juhul, kui pool nõuab menetluse jooksul salvestiste põhisisu protokollimist või kui kohus peab seda vajalikuks.

§ 52

lg 2 on erand

§ 49ja § 50 lg 1 p 9 suhtes.

Järelikult tuleb

§ 52lg-t 2 tõlgendada kitsendavalt.

Ringkonnakohus leiab, et

§ 52

lg-s 2 sätestatud kohtu õigus loobuda tunnistajate ja menetlusosaliste ütluste või seletuste protokollimisest saab olla lubatud vaid ulatuses, milles need ütlused või seletused ei mõjuta ilmselt asja lahendamist.

§ 52

lg-t 2 tuleks tõlgendada selliselt, et eelkõige võib piirduda tunnistajate, ekspertide ja menetlusosaliste salvestatud ütluste ning vaatluse salvestatud tulemuste kohta protokolli märke tegemisega vaid siis, kui sellega ei jäeta protokollist välja asja lahendamise seisukohalt olulist. Näiteks olukorras, kus kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei sisalda asja lahendamise seisukohalt olulist teavet, võib piirduda tunnistajate ütluste kohta märke tegemisega. Selline tõlgendus on kooskõlas ka

§ 50

lg-ga 1, mille kohaselt peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise ja võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Juhul, kui tunnistaja ütlused (või muud

§ 52

lg-s 2 loetletud) sisaldavad asja lahendamisel olulist teavet ning kohus otsuse tegemisel tunnistaja ütlustele ka tugineb, ei või jätta tunnistaja ütlusi kirjalikult protokollimata. Kohtuistungi protokoll (ka digitaalne) ei ole mõeldud üksnes maakohtu enda vajadusteks, vaid see peab võimaldama aega säästval ja ülevaatlikul viisil järgmistel kohtuastmetel saada selgust alama astme kohtu menetluses toimunust. Helisalvestis ei asenda protokolli. Seega tuleb

§ 52lg 2 tähenduses üldjuhul vajalikuks pidada tunnistajate ütluste protokollimist.

6 10. Lisaks sellele, et tunnistaja ütlusi ei ole protokollitud, ei ole võimalik tunnistaja ütlusi helisalvestist kuulates kontrollida, kuivõrd tunnistaja andis ütlusi vene keeles. Puudub ütluste tõlge eesti keelde.

§ 32lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Kohtuistung protokollitakse eesti keeles (

§ 49lg 1 ja § 32 lg 2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võõrkeelsete tunnistajate ütluste puhul tegemist olukorraga, mida saaks lahendada tagantjärele helisalvestise põhjal tõlke esitamise teel (

§ 33lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd puudub nõuetekohane protokoll, mis kajastaks tunnistajate ütlustest kõige olulisematki, ei ole võimalik ringkonnakohtul menetluslikke puudusi kõrvaldada. 11. Kuna vaidlus on suulise lepingu üle, siis taotles kostja oma vastuväidete tõendamiseks tunnistaja ülekuulamist, millisele taotlusele hageja vastu ei vaielnud. Seega omavad tunnistaja ütlused käesoleva asja lahendamisel olulist tähtsust. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtul võimalik tunnistaja ütlusi hinnata. Selliselt on oluliselt rikutud menetlusõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 656lg 2 teine lause, § 657 lg 1 p 3).

Tunnistaja ütlustest olulisima protokollimata jätmise saab kõrvaldada üksnes tunnistaja uue ärakuulamise teel. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel tunnistaja uuesti üle kuulata. Tunnistaja ütlused tuleb protokollida, st protokollist peab kajastuma asja lahendamiseks oluline sisuline teave. 12. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida veel järgmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendused hagi rahuldamisel ei ole kohtuotsuse tekstis jälgitavad. Maakohtu otsus ei vasta oma sisu poolest seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse nõuetele (

§ 436

). Maakohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping lõnga tootmiseks, kuid kuna kostjal puudus oskus lõnga toota, siis oli faktiliseks lõnga tootjaks tunnistaja M. Malyshev. Kostjal lasus sõlmitud lepingust tulenevalt kohustus korraldada lõnga tootmine. Nimetatud eesmärgi täitmiseks sõlmis kostja kolmanda isikuga üürilepingu tootmisruumide kasutamiseks. Seejuures tugines maakohus kostja

1. detsembri 2016 vastusele hageja nõudekirjale (lk 12). Nimetatud dokumendis tunnistas kostja poolte vahel suulise käsunduslepingu olemasolu lõnga tootmiseks (näidiste valmistamiseks) kolmanda isikuga sõlmitud üürilepingu alusel kasutataval tootmispinnal, kusjuures üürilepingu sõlmimisega seotud kulud 1200 eurot tasub hageja. Maakohus tuvastas samas, et viskoosi hagejalt lõnga tootmiseks võttis vastu tunnistaja M. Malyshev. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu selgelt tõendid, millele tuginevad maakohtu järeldused poolte vahelistele õiguslikele suhetele, sh suhetele tunnistaja M. Malysheviga. Kostja tunnistab üksnes käsunduslepingut lõnga tootmiseks vajaliku ruumi hageja kasutusse saamiseks, millega seotud kulu 1200 eurot tasumise kohustus oli hagejal. Maakohus ei ole selgelt tuvastanud, millisel õiguslikul alusel tegutses tunnistaja M. Malyshev, kes oli ühtlasi ka OÜ Chrisman (pankrotis) juhatuse liige. CMR deklaratsioonist nähtuvalt on viskoos maksumusega 2077,88 eurot üle antud just M. Malyshevile. Hageja väitel moodustab tema kahju mh M. Malyshevile üle antud viskoosi väärtus. Maakohus ei ole tuvastanud, et M. Malyshev tegutses seejuures kostja esindajana.
2. Seega tuleb asja uuel arutamisel maakohtul mh tuvastada milles pooled kokku leppisid ja millisel õiguslikul alusel tegutses M. Malyshev viskoosi vastu võtmisel. Maakohtul tuleb pöörata 7 tähelepanu kostja väitele, et M. Malyshev püüdis ka pärast OÜ Chrisman pankrotti oma ettevõtet päästa ja arvas, et kui koostöö hagejaga õnnestub, siis saab OÜ Chrisman majandustegevuse taastada. Kostja väidab, et kolmandalt isikult üüritud ruume ja seadmeid pidi hakkama kasutama lõnga tootmiseks OÜ Chrisman. M. Malyshev andis isikliku käenduse
3. märtsi 2015 üürilepingust nr 20120469/0470/0393 tulenevate nõuete kohase täitmise tagamiseks (lepingu p 3.1). KIS andmetel kuulutas kohus OÜ Chrisman pankroti välja
4. septembril 2014 (tsiviilasi nr 2-1451749). Hagiavalduse kohaselt toimus väidetava suulise kokkuleppe sõlmimine
5. aasta veebruaris. PankrS § 35 lg 1 p 4 kohaselt kaotab juriidilisest isikust võlgnik õiguse teha mis tahes tehinguid. Vastav õigus läheb üle haldurile. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Esindusõiguseta isiku vastutust reguleerib TsÜS §
6. Hageja esitas
7. mail 2018 maakohtu menetluses pärast tunnistaja M. Malyshevi ülekuulamist taotluse (lk 86), milles leidis, et tunnistaja andis kohtus valeütlusi. Kuna tunnistaja väitis, et on viskoosist valmistatud lõnga üle andnud OÜ Chrisman pankrotihaldurile, taotles hageja maakohtult tõendite kogumise korras asjakohase informatsiooni saamiseks mh päringu tegemist OÜ Chrisman pankrotihaldurile. Hageja soovis teada saada ka lõnga asukohta. Hageja esindaja vastavasisulisele päringule oli haldur jätnud vastamata. Maakohus jättis hageja taotluse
8. jaanuari 2018 määrusega rahuldamata (lk 104). Maakohus asus seisukohale, et hageja taotlus on esitatud kohtuvaidluste staadiumis, mil pooled ei saa enam uusi tõendeid esitada. Asja uue arutamise käigus maakohtus saab hageja oma taotlust korrata. Kui maakohus asja uuel arutamisel tuvastab, et poolte vahel sõlmitud suulise lepingu alusel on hageja tasunud kostjale 1200 eurot, kostja on saanud hagejalt viskoosi maksumusega 2077, 88 eurot, kuid jättis oma lepingust tulenevad kohustused täitmata, siis võib hagejal olla tekkinud kahju. Seejuures peab maakohus kontrollima kõigi kahju hüvitamise nõude esitamise eelduste olemasolu. Seejuures on oluline hinnata ka poolte väiteid viskoosi või sellest toodetud lõnga asukoha/valduse osas.
9. Kuna tsiviilasi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, otsustab menetluskulude jaotuse

§ 173lg 3 alusel maakohus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks