Obsah (8)

§ 128§ 132§ 664§ 660§ 447§ 667§ 150§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-582 Tsiviilasi Marj

§ 128

I ls 1201,32 eurot + tuvastusnõue

§ 132

lg 1 järgi 3500 eurot + hooldustasude nõue 659,74 eurot), millelt RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasutakse riigilõivu 425 eurot. Hageja on nõutud summa tasunud, mistõttu jättis maakohus hageja taotluse riigilõivu summas 125 euro tagastamiseks rahuldamata. Hageja palus tagastada riigilõivu 216 eurot (306 euro asemel). Maakohus selgitas, et 306 eurot on

1. septembri 2018 otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud, mis tähendab, et riigilõivu peab hagejale tagastama kostja. Maakohus jättis hageja taotluse riigilõivu summas 216 euro tagastamiseks rahuldamata. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega Tartu Maakohtu
3. septembri 2018 otsus parandada ja riigilõivu enammakstud summa 125 eurot hagejale tagastada. Hageja palub menetluskulud jätta vastustaja (kostja) või riigi kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt kaebas hageja kogu Tartu Maakohtu
4. septembri 2018 otsuse peale, mistõttu oli riigilõiv ringkonnakohtus sama suur kui maakohtus. Hageja ei pidanud ringkonnakohtus hagihinda vaidlustama enne kohtuotsuse jõustumist, sest ringkonnakohus vähendas hagihinda 3500 euroni, millest sai hageja teada
5. veebruari 2019 kohtuotsusest. Hagihinnalt 3500 eurot oleks pidanud tasuma riigilõivu 300 eurot nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Kuivõrd Tartu Ringkonnakohus enammakstud riigilõivu summas 125 eurot tagastanud, peab seda tegema ka maakohus. Hageja märgib, et oli ise asjatult hagihinda suurendanud ja selle pealt riigilõivu tasunud, kuna haginõuet, mis käsitles tuvastada, et tema üürileping on jätkuvalt viieaastase tähtajaga tähtajaline leping, ei võetud eraldi haginõudena menetlusse. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6. Kostja on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik, põhjalikult motiveeritud ja selle tühistamiseks ei esine alust. Vastustaja nõustub maakohtu määruses tooduga, et kohtuotsusest ei nähtu, et hageja oleks hagihinda vaidlustanud ning kuna Tartu Maakohtu
7. septembri 2019 otsus on jõustunud
8. juunil 2019, ei ole võimalik menetluskulude rahalist suurust jõustunud kohtuotsuses määrusega parandada. Tsiviilasja hinnaks oli 5761,50 eurot, millelt tasutakse riigilõivu 425 eurot, mille on hageja ka tasunud. Kostja juhib tähelepanu, et on hagejale riigilõivu summas 306 eurot üle kandnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles hageja taotleb Tartu Maakohtu 25.

septembri 2018 otsuse vigade parandamist.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 664

lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 660

lg 1 järgi võib menetlusosaline maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 447

lg 4 võimaldab esitada määruskaebuse üksnes otsuse parandamise määruse peale, kuid ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust määruse peale, millega taotlus vigade parandamiseks jäeti rahuldamata. Seetõttu võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja see tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus lisab täiendavalt, et nõustub maakohtu ja kostja seisukohaga, et menetluskulude rahalist suurust pole võimalik jõustunud kohtuotsuses määrusega parandada. Hageja oleks oma õiguste kaitseks pidanud esitama apellatsioonkaebuse. 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 667

lg 1 järgi rahuldamata osas, millega hageja taotleb enam tasutud riigilõivu summas 125 euro tagastamist. 3 Tartu Maakohtu 12. augusti 2019 määrus riigilõivu summas 125 eurot tagastamata jätmise osas on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

§ 667

lg 1 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 150

lg 8 alusel ei saa määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. 7. Kuivõrd käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetavaks määruseks

§ 173lg 1 esimese lause mõttes, ei märgita selles määruses menetluskulude jaotust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke