) § 214 lg 2 p 4,5; § 215 lg 2 p 2-§ 25 lg 2; § 423 1 järgi; D. M. süüdistuses karistusseadustiku (
) § 200 lg 2 p 4,7 järgi; A. V. süüdistuses karistusseadustiku (
) § 200 lg 2 p 4,7-§ 25 lg 2; § 214 lg 2 p 1,4,5 järgi kokkuleppemenetluses. Põhja Ringkonnaprokurör Rita Siniväli Süüdistatav V. K. isikukood XXX., kodakondsus: EV; emakeel: vene keel, haridus: põhiharidus omandatud xxx, elukoht xxx, käesoleval hetkel viibib vahi all xxx; töökoht: puudub; varem kriminaalkorras karistatud: - 27.05.2019 Harju Maakohtu otsusega (1-19-3715)
Kandmata karistus – vangistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva, allutati kriminaalhooldaja järelevalve alla ja käitumiskontrollile. Kehtiv väärteokaristus 03.04.2019 AS § 71 järgi (tegu 05.02.2019). KrMS § 217 alusel kinnipeetud 14.12.
lg 2 p 2, 200 lg 2 p 4,7 (2 tk episoodi 18.09.2017), 199 lg 2 p 5,9 järgi ja
lg 1 p 4 alusel vabastatud karistusest kohaldades mõjutusvahendina paigutamist kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni 2018/2019 õppeaasta lõpuni; - 15.08.2018 Viru Maakohtu poolt süüdi mõistetud
juuli, september, 2018.a. märts-juuli, sh 4 varguse episoodi) ja karistatud vangistusega 9 kuud, karistusaja algusega 15.08.2018, 18.03.2019 Viru Maakohus määrusega nr 1-18-6453 vabastas D.M.i ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, karistuse kandmise aeg alates 15.08.2018 kuni määruse jõustumiseni 03.04.2019, so kokku 7 kuud 19 päeva; - viimati karistati 27.05.2019 Harju Maakohtu otsusega (1-19-3715)
lg 2 p 4,7 ja 199 lg 2 p 7,8,9 järgi vangistusega 3 aastat,
lg ja 64 lg 1 alusel loeti nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistusega kaetuks 15.08.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus 9 kuud vangistust, karistusaja alguseks kinnipidamise päev 24.07.2018. Väärteokorras karistatud 3-l korral. Tõkend: puudub. Kannab karistust xxx. Kaitsja Süüdistatav Alar Neiland A. V. isikukood xxx, kodakondsus: EV; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, haridus: põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht puudub, viibib vahi all xxx; varem kriminaalkorras karistatud. Kriminaalkorras karistatud 5 korda, sh: - 27.05.2019 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust, karistuse kandmise algus 02.08.2018; - 12.02.2014 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku (1 aasta) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust, millest
lg 1 alusel luges kohus kantuks 2 päeva eelvangistust.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetavat karistust (1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust) Harju Maakohtu 17.04.2013 otsusega (
lg 2 p 4 järgi vangistus 7 kuud) mõistetud vangistuse ärakandmata osa - 6 kuud ja 20 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust. Vangistuse algus oli 12.02.2014. Viru Vangla ei toetanud tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. - 26.06.2015 Viru Maakohus mõistis A. V.i süüdi
lg 2 p 3 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega, millele liideti
lg 2 kohaldades 12.02.2014 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud 2 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust, tema vabanes vanglast 06.07.2018. Kehtivaid väärteokaristusi on 8, sh NPALS § 15
3 Tõkend: puudub, on vahistatud kohtu järgi kriminaalasjas nr
2. Süüdi mõista V. K.
3. Süüdi mõista V. K.
4.
lg 1 alusel lugeda kergemad kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. 5.
lg 1, 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 27.05.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, so 3 (kolme) aasta pikkuse vangistusega, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (nelja) aasta pikkune vangistus. 6.
lg 1 arvestada karistusaja hulka eelvanigustuses viibitud aeg, so kokku 4 (neli) päeva (02.-04.08.2018 ja 14.12.2018) ning mõista lõplikuks karistuseks 3 (kolme) aasta, 11 (üheteistkümne) kuu ja 26 (kahekümne kuue) päeva pikkune vangistus. 7.
K.ile mõistetud vangistusest tuleb koheselt ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus, mille kandmise alguseks arvestada
Vangistus pikkusega 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend) kuus päeva jätta täitmisele pööramata 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja jooksul, kui V. K. ei pane selle aja kestel toime uut kuritegu ja täidab ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 8.
K.it järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: - elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 9. Võttes aluseks
K. on käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 10. Võttes aluseks
K. on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 11. Võttes aluseks
K. on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 12. Määrata V. K. katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 13.
K.ile määratud 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kulgemist eelmise kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.05.
4 16.
lg 1, 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 27.05.2019 Harju Maakohtu otsusega (milles ka 15.08.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus) mõistetud karistuse, so 3 (kolme) aasta pikkuse vangistusega, lugedes kergem kaetuks raskema karistusega ning mõista lõplikuks karistuseks 4 (nelja) aasta pikkune vangistus. 17.
lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks Viru Maakohtu 15.08.2018 kohtuotsusega kinnipidamise päev, so 24.07.
lg 2 p 4, 7-§ 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolme) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkune vangistus. 20. Süüdi mõista A. V.
lg 2 p 1,4,5 järgi ning mõista karistuseks 4 (nelja) aasta ja 1 (kuu) pikkune vangistus. 21.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista lõplikuks liitkaristuseks 4 (nelja) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkune vangistust. 22.
lg 1, 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 27.05.2019 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, so 3 (kolme) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega, lugedes kergem kaetuks raskema karistusega ning mõista lõplikuks karistuseks 4 (nelja) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkune vangistus. 23.
lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 27.05.2019 Harju Maakohtu otsuses märgitud kinnipidamise aeg, so 02.08.2018
Samuti süüdistatakse V. K.it selles, et tema isikute grupis koos I. K., A. S., J. B., V. G. ja J. O. 14.12.2018.a kella 02:35 ajal võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise eesmärgil, lõhkudes vasaku tagaukse kolmurkakna, tungisid J. J. kuuluvasse ja xxx asuva maja juurde pargitud sõiduautosse VAZ21013 reg nr xxx, maksumusega 4000 eurot, püüdsid käivitada autot ilma süütevõtmeta, lõhkudes ära roolisamba plastikkatte, tõmmates välja süütejuhtmed, avades kapotti, lükates autot, kuid ei suutnud oma tahtlikku tegevust lõpule viia neist sõltumatutel põhjustel, kohale tuli politseipatrull ja kõik jooksid sündmuskohalt ära. Seega V. K. pani toime isikute grupis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse, mis on
Samuti tema isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, juhtis 21.01.2019.a kella 17:08 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit Mercedes-Benz C220D reg. märgiga xxx, juhtis uuesti 24.01.2019.a kella 00:00 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit Škoda Fabia reg. märgiga xxx, juhtis uuesti 26.01.2019.a kella 01:08 ajal xxx ristmikul mootorsõidukit Mercedes-Benz C220 reg. märgiga xxx ning juhtis uuesti, s.o. süstemaatiliselt 25.03.2019.a kella 00:04 ajal Tallinnas xxx juures mootorsõidukit Mercedes-Benz Sprinter, reg. märgiga xxx. Seega V. K. pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuna, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, mis on
A. V.it süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos I. N., G. J.’i ja N. S.i ning koos tuvastamata isikutega 02.08.2018 kella 01:16 paiku xxx K. aias nõudsid menetlusega tuvastamata isikult sularaha, tungisid temale kallale ja kordamööda peksid teda käte ja jalgadega kuni teadvuse kaotuseni ning siis 7 N. S. otsis liikumatu kannatanu pükistaskud läbi, kuid raha sealt ei leidnud, seega ei saadud vara hõivata selle puudumise tõttu. Kannatanu pidi tundma tugevat füüsilist valu, mille tagajärjel kaotas ajutiselt teadvuse, ehk sai kerge tervisekahjustuse. A. V. oli isikuks, kes eelnevalt on väljapressimise ja kahel korral röövimise toime pannud, sh karistati teda Harju Maakohtu 12.02.2014 kohtuotsusega
Seega A. V., olles varem röövimise toimepannud isikuks, taas pani korduvalt toime isikute grupis ja vägivalda kasutades võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ehk röövimise katse, mis on kvalifitseeritav kuriteona
A. V.it süüdistatakse isikute grupis vabaduse võtmisega ja vägivalla tarvitamisega väljapressimise toimepanemises, kusjuures A. V. on isikuks, kes on varem väljapressimise ja röövimise toime pannud. Nimelt, 30.07.2018 kella 14:00 paiku, Tallinnas asuvas K. aias xxx asuva xxx maja taga, K. K.i juhtimisel isikute grupis K. K., A. V., T. M., D. M., V. K., ja N. S., eesmärgiga välja nõuda kannatanult K. K. S. K. kuuluv rahasumma, millise kannatanu oli omavoliliselt ära kulutanud ja enamgi veel (sest võlasumma 800euro asemel nõuti 2000euro maksmist), võtsid kannatanult K. K. tema tahte vastaselt vabaduse, sealjuures K.K. võttis temalt ära mobiiltelefoni, et ta abi kutsuda ei saaks ning teda sunniti liikuma grupiga kaasa Tallinna linnast Pirita metsa ja seejärel xxx korterisse, kus K. K. pani tema tagumises toas A. V.i käeraudadega radiaatori külge kinni, et ta ei saaks põgeneda enne S. K.i saabumist. Seejuures K. K. ja T. M. tarvitasid kannatanu suhtes K. aias ja Pirita metsas korduvalt füüsilist vägivalda, peksid teda käte ja jalgadega, millega põhjustasid tugevat füüsilist valu ja tervisekahjustused, samuti ähvardas K.K. teda tervisekahjustuse tekitamisega, kui ta peaks põgenema ja ähvardas teda tappa, kui ta ei suuda 2 päeva jooksul raha ära maksta. Kannatanu ei julgenud põgeneda, kuna K.K. ütles, et neid poistega on palju ja nad saavad ta igal juhul kätte ning siis läheb veel hullemini. Samuti ei julgenud kannatanu appi karjuda, sest kartis, et siis saab veel hullemini peksa ja korteris kartis reaalselt, et ta ära tapetakse. A. V., T. M., D. M., V. K. ja N. S. olid algusest peale teadlikud, et K. on raha ära varastanud ja liikusid K.K.iga ühisel eesmärgil K. aeda kannatanuga kohtumisele, et K. saaks temalt raha kohta aru pärida. K.K., kes juhtis grupi tegevust, ei lubanud kõigil K.t peksta, vaid peksis teda ise K. aias, lüües teda ühe korra lahtise käega vastu nägu, seejärel käte ja jalgadega korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse. Pirita metsas määras K.K. kannatanule üks-ühele kaklemise T. M.iga ning T.M. peksis kannatanut käte ja jalgadega, hoides peopesas tugevduseks A.V.ilt saadud välgumihklit, hüppas oma kehaga maaslamava kannatanu rindkerele, lõi korduvalt jalaga, sh kannaga maaslamavale kannatanule pähe. A. V. ja D. M., V. K. ja N. S. viibisid kannatanult vabaduse võtmise ja peksmise juures nii K. aias kui Pirita metsas ning kuigi nemad teda ei peksnud, õhutasid nad peksmisele kaasa, sõimasid teda vargaks ja ebatsensuursete sõnadega, valvasid, et ta ei põgeneks, V. K. ja N. S. aitasid kannatanut püsti tõsta, kui Pirita metsas peksmist filmiti, et T. M. saaks kannatanut, kes oli vahepeal maha kukkunud, uuesti lüüa, sealhulgas filmisid peksmist K.K. ja A.V., viimane pani filmi internetti VK.com lehele üles. Samuti karjus A.V. filmimise ajal, mida T.M. tegema peaks, lööma või mitte lööma, kui kannatanu maas lamas. Samuti käsutas K.K. korduvalt kannatanut, et ta püsti tõuseks ja tiris teda juustest püsti, et T.M. teda edasi lüüa saaks. D. M., kes liikus grupiga kaasa, kannatanut ei peksnud, kuid ka ei takistanud teisi kuriteo toimepanemisel, ei kutsunud kannatanule abi, vaid irvitas tema üle ja õhutas teisi peksmise ajal tagant, samuti saatis tema teiste ülalnimetatud isikutega grupis kannatanut K. aiast Piritale ja sealt xxx majja, 8 võimendades seega oma kohalolekuga teiste grupi liikmete tegu, ähvarduste sisu, tekitades kannatanus hirmu, mille tõttu ta ei julgenud põgeneda ega appi karjuda. Seejärel, kui K.K.i ettepanekul kannatanu oli K. K.i, A. V.i, T. M.i, D. M.’i, V. K.’i ja N. S.’i poolt toimetatud K.K.i üürikorterisse xxx, pani K.K. tema A.V.ilt võetud käeraudadega väiksemas toas radiaatori külge ja kutsus korterisse S. K.i. S.a K. käskis algselt küll kannatanu käeraudadest vabastada, kuid koos K.K.iga sundis teda helistama erinevatele isikutele ja raha küsima, nägi pealt, kuidas K.K. kannatanut korteris peksis, lüües vähemalt 2 korda teda rusikaga näkku, teda kehavigastuste tekitamisega ähvardas, öeldes, et lõikab tal kõrvad peast, murrab käed ja jalad, tema telefoniga suhtlemist piiras ja et korteri esimeses toas valvasid K.K.i sõbrad, et kannatanu ei põgeneks ning kannatanut vabastamata, vigastustega kannatanule abi osutamata, lahkus korterist, samuti lahkusid teised nimetatud isikud, jättes kella 22:00 paiku kannatanu üksi nimetatud korterisse luku taha. T. M. ütles lahkudes kannatanule, et kui ta korterist põgeneb, siis läheb tal halvemini. Selle hoiatuse juures seisis ja vaatas kannatanule silma K.K.. Peale kurjategijate lahkumist kannatanu põgenes akna kaudu, hüpates II korruse aknast välja ning pöördus tuttava poole, kes kutsus politsei. Politsei toimetas kannatanu kiirabisse, kus temal tuvastati tervisekahjustus –ninaluu murd (mõlemapoolne murd), alahuules sees haav, ninajuurel ja parema sarnaluu juures hematoom, vasaku silma all, alalõual, paremal rindkerel mitmed marrastused. Samuti kaebas ta alaselja valu, peavalu, valusat esihammast ning selgitas, et peksmise ajal kaotas teadvuse. Kokkuvõttes pidi kannatanu isikute grupi poolt tarvitatud füüsilise ja moraalse vägivalla tõttu tundma pikka aega hirmu oma elu pärast ja taluma suurt füüsilist valu ehk piinamist. Seega, A. V. pani varem röövimise toimepannud isikuna, toime väljapressimise, kuna nõudis isikute grupis vabaduse võtmise ja vägivalla tarvitamisega varalise kasu üleandmist, mis on kvalifitseeritav kuriteona
D. M.i süüdistatakse selles, selles, et tema, olles varem toime pannud röövimised (2 tk episoodi 18.09.2017), taas korduvalt 09.07.2018 kella 23:45 paiku Tallinnas, Pärnu maanteel „Viru“ bussipeatuses lõi tugevalt rusikaga vastu pead kannatanut M. P., kuna temal ei õnnestunud niisama purjus kannatanu taskust rahakotti ära tõmmata. Kui kannatanu oli maha kukkunud ja korraks teadvuse kaotanud, võttis tema pükste taskust ära rahakoti, milles olid ID-kaart, Ühiskaart, Selver Partnerkaart, Rimi kliendikaart, erinevad paberid ja sularaha 15eurot ning jooksis ära. Vägivalla tulemusel tundis kannatanu tugevat füüsilist valu, mille tulemusel kaotas teadvuse ja maha kukkus, samuti sai kerge tervisekahjustuse – peapõrutuse, peahaava, mis vajas õmblemist. Samuti D. M. isikute grupis G. J., peale isikute grupis röövi toimepanemist 21.07.2018 kella 00.30 paiku Tallinnas Viru tänava xxx (kohtumenetluses kriminaalasi nr 18231601552), liikusid edasi xxx kioski juurde, kus kella 00:40 paiku kasutasid koos tuvastamata isikutega vägivalda purjus kannatanu H. R. kallal, lüües teda korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning kui ta maha kukkus, pea ära lõi ja teadvuse kaotas, võtsid ära tema paremast pükste taskust rahakoti tuvastamata summas sularahaga ja jooksid ära. Vägivalla tulemusel tundis kannatanu tugevat füüsilist valu ja sai kerge tervisekahjustuse - kaotas peapõrutuse tagajärjel teadvuse, valulik olid pea ja alaselg, vasaku rinna piirkonnas marrastus. Seega D. M., olles varem röövimise toimepannud isikuks, taas pani korduvalt toime isikute grupis ja vägivalda kasutades võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ehk röövimise, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava V. K., tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava V. K.i süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 9
lg 2 p 4, 5 järgi vangistusega neli /4/ aastat;
lg 2 - 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega vangistusega kuus /6/ kuud;
järgi vangistusega kuus /6/ kuud;
lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad kaetuks raskeima karistusega ning kokku mõista karistuseks neli/4/ aastat vangistust.
lg 1 , 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 27.05.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega vangistusega kolm /3/ aastat ning kokku mõista karistuseks vangistus neli /4/ aastat.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud tähtajaliselt vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele kuus /6/ kuud,
lg 1 arvestada, et karistusest on kantud kinnipidamise aeg kolm päeva ajavahemikul 02.04.08.2018, üks päev - 14.12.2018, seega moodustab kandmata karistus kolm aastat 11 kuud 26 päeva vangistust, millise algust arvestada uuest kinnipidamise ajast 25.03.2019.a. (seisuga 22.08.2019 kantud 5 kuud 2 päeva) Ülejäänud osa karistusest – kolm /3/ aastat kuus /6/ kuud vangistust jätta V. K.i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V. K. ei pane nelja /4/ aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, määrata tema x Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Samuti tuleb V. K.il täita käitumiskontrolli ajal kohustusi 27.05.2019 Harju Maakohtu kohtuotsuses sätestatud tingimustel:
lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 2-1 alusel käitumiskontrolli ajal mitte mitte omada või tarvitada narkootilisi ja prühhotroopseid aineid.
lg 2 p 8 alusel käitumisekontrolli ajal osaleda sotsiaalprogrammis.
K.ile määratud 4 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates… Süüdistatava A. V., tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava A. V.i süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
lg 2 - 200 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega kolm /3/ aastat seitse /7/ kuud,
lg 2 p 1,4,5 järgi vangistusega neli /4/ aastat üks /1/ kuu;
lg 1 alusel liitkaristusega, lugedes kergem kaetuks raskema karistusega, kokku mõista karistuseks neli /4/ aastat üks /1/ kuu vangistust;
lg 1 , 64 lg 1 moodustada liitkaristus 27.05.2019 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega – 3 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergem kaetuks raskema karistusega, seega kokku mõista karistuseks vangistus neli /4/ aastat üks /1/ kuu vangistust. 10 Lugeda
lg 1 alusel karistusaja algust 27.05.2019 Harju Maakohtu otsuses nimetatud kinnipidamise ajast 02.08.2018. (seisuga 22.08.2019 ärakantud 1 aasta 21 päeva) Süüdistatava D. M.i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava D. M.i süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega neli /4/ aastat,
lg 1, 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus 27.05.2019 Harju Maakohtu otsusega (milles ka 15.08.2018 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistus) mõistetud karistusega vangistusega kolm aastat, lugedes kergem kaetuks raskema karistusega ning kokku mõista karistuseks neli /4/ aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks eelmises otsuses märgitud D.M.i kinnipidamise päev 24.07.2018. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav V. K. ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav V. K. tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör ning kaitsja jäid kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav A. V. ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav A. V. tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör ning kaitsja jäid kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav D. M. ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav D. M. tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör ning kaitsja jäid kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et V. K.i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb V. K.ile mõista kokkuleppekohane karistus. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A. V.i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb A. V.ile mõista kokkuleppekohane karistus. 11 Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et D. M.i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb D. M.ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1350,00 eurot. V. K. pani toime I astme kuriteo, seega tuleb lugeda sundraha suuruseks 1350,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on V. K.il kaitsjatasu kogusummas 814,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et kuna V. K.i näol on tegemist alaealise isikuga, siis tuleb menetluskulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel täies ulatuses riigi kanda. A. V. pani toime I astme kuriteo, seega tuleb lugeda sundraha suuruseks 1350,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on A. V.il kaitsjatasu kogusummas 405,00 eurot. Pooled on kokkuleppinud, et kuivõrd A. V.i näol on tegemist makseraskutega inimesega, siis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda sundraha 1350,00 eurot ning kaitsjatasu summas 305,00 eurot. A. V.ilt tuleb välja mõista kaitsjatasu summas 100,00 eurot. D. M. pani toime I astme kuriteo, seega tuleb lugeda sundraha suuruseks 1350,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on D. M.il kaitsjatasu kogusummas 217,20 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja sõidukulud summas 27,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et kuna D. M.i näol on tegemist alaealise isikuga, siis tuleb menetluskulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel täies ulatuses riigi kanda. Asitõendid: 2 CD-plaati, kõne häirekeskusesse 09.07.2018 ja linnakaamera salvestused 21.07.2018, mis asuvad IX KD lk 204-205, esialgne krim. asja nr 18230101169, kohtuotsuse jõustumisel jätta materjalide juurde. DVD-plaat, K.G. telefonist videosalvestus 02.08.2018 kell 01:16, mis asub kriminaalasja materjalide juures (X KD tagakaanel)-jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.