Obsah (6)

§ 657§ 651§ 442§ 445§ 163§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2019, Tallinn Tsiviilas

) § 445 lõike 1 teisest lausest ja poolte nõusolekust tasaarvestas kohus hageja ja kostjate vastastikused kohtuotsusega välja mõistetud nõuded, mille tagajärjel tuleb hagejalt iga kostja kasuks välja mõista 959.51 eurot (1296.67 /hüvitis, mille hageja peab maksma kostjatele omandi kaotamise eest/ - 263.31 /pärandvaral lasuv iga kostja kohustus hageja ees/ - 73.85 /notaritasu/). Menetluse käik

1. 06.11.2018 määrusega parandas maakohus 08.10.2018 otsuse resolutsiooni punktides 3.1 ja 7 ilmsed ebatäpsused ning luges õigeteks kinnistu LLL ja KKK asukohtadeks XXX. Samuti parandas kohus otsuse kirjeldava osa punktis 3 ilmse ebatäpsuse ja luges õigeks, et WW pärijateks olid teiste hulgas LL (surnud XXXX) lapselapsed kostjad I– III. Apellatsioonkaebus
2. 07.11.2018 esitatud apellatsioonkaebuses taotlevad kostjad maakohtu otsuse osaliselt muutmist kahes alternatiivses variandis.
3. Esimese variandina paluvad kostjad täiendada otsuse resolutsiooni punkte 3.1–3.4, lisades pärandvarast jäävate asjade ja nende osade hulka WW surma järgselt tema teisel AS Swedbank arveldusarvel olnud ja sinna lisandunud rahalistest vahenditest hagejale 2647.50 eurot ning igale kostjale 294.26 eurot; muuta resolutsiooni punktis 9 12 kostjatelt igalt ühelt väljamõistetud summat, asendades 73.85 eurot 36.93 euroga; teha otsus, millega nõuda hagejalt iga kostja kasuks välja 294.16 eurot hüvitamaks viimastele hageja poolt pärandaja arveldusarvelt välja võetud 3530 eurost nendele ette nähtud proportsionaalse osa; teha uus tasaarvestus ning muuta resolutsiooni punkti 10 selliselt, et tasaarvestada hagejalt iga kostja kasuks välja mõistetud 1296.67 eurot ja 294.16 eurot kostjatelt hageja kasuks välja mõistetud 300.24 euroga ning tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt igale kostjale välja 1290.59 eurot; teha otsus, millega tehtaks WW Swedbankis ja SEB Pangas olevatest rahalistest vahenditest kaaspärijatele väljamaksed lähtudes menetlusosaliste pärimisosa suurusest ning arvestades, et kostjatele kantakse hagejalt eelnevate kasuks tasaarvelduse tulemusena välja nõutud hüvitise võrra suurem summa. Sellega loetakse tasaarvestuse tulemusena hagejalt väljanõutud kohustused täidetuks.
4. Teise variandina paluvad kostjad: tühistada otsuse resolutsiooni punkt 8 ja lugeda kõik punktides 3.1–3.4 loetletud kohustused täidetuks hageja poolt pärandaja Swedbanki kontolt välja võetud 3530 euro arvelt; muuta resolutsiooni punktis 9 kostjatelt igalt ühelt väljamõistetud summat, asendades 73.85 eurot 36.93 euroga; teha otsus, millega nõuda hagejalt kostjate kasuks välja 30.85 eurot, hüvitamaks hageja poolt pärandaja Swedbanki arveldusarvelt välja võetud ja kohustuste teostamise järgselt tema kätte jäänud summast proportsionaalselt ettenähtust suurem summa; teha uus tasaarvestus ning muuta resolutsiooni punkti 10 selliselt, et tasaarvestada hagejalt iga kostja kasuks välja mõistetud 1296.67 eurot ja 30.85 eurot kostjatelt hageja kasuks välja mõistetud 36.93 euroga ning tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt igale kostjale välja 1290.59 eurot; teha otsus, millega tehtaks WW Swedbankis ja SEB Pangas olevatest rahalistest vahenditest kaaspärijatele väljamaksed lähtudes pärandiosa suurusest ning arvestades, et kostjatele kantakse hagejalt eelnevate kasuks tasaarvelduse tulemusena väljanõutud hüvitise võrra suurem summa. Sellega loetakse tasaarvestuse tulemusena hagejalt välja nõustud kohustused täidetuks.
5. Pärandvara koosseisu määramisel on kohus teinud vea, märkides, et pärandaja surma hetkel oli tema Swedbanki kontol (XXXXXXXXXXXXXXX) 17 997.27 eurot ning SEB Panga kontol (YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY) 249.40 eurot. Nimetatud summad ei olnud mitte surma hetke rahalised vahendid, vaid summad, mis olid kontodel hagile eelnenud hetkel ehk 28.06.
6. Õiged pangakontode seisud pärandaja surma hetkel olid järgmised: Swedbank konto – 18 000 eurot (vt hagi lisa 26); Swedbank konto (OOOOOOOOOOOOO) 3278.86 eurot (vt hagi lisa 28); SEB Panga konto (YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY) 169.03 eurot (vt hagi lisa 27 lk 3). Kostjate arvates on viga tekkinud seetõttu, et hageja on hagis märkinud küll ära kõik pärandaja pangakontod ning esitanud ka kontode väljavõtted, kuid ei toonud välja mitte surmapäeva seise, vaid 28.06.2017 seisu. Kohus on ekslikult märkinud antud summad surmapäeva seisuks. 28.06.2017 oli teine Swedbanki konto nullis tulenevalt asjaolust, et hageja võttis omaalgatuslikult kontolt pärandaja surmajärgselt välja 3530 eurot. Kuigi hageja väitis kohtus, et kasutas seda raha UU-le laenu tagastamiseks pärandaja palvel, asus kohus seisukohale, et tegelikkuses kasutas hageja antud summat pärandiga seonduvate kulude katteks.
7. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas hagis vaid kahe pangakonto 28.06.2017 seisud ning jättis pärandvara koosseisu märkimata teiselt Swedbanki kontolt väljavõetud 3530 eurot, esitasid kostjad hagivastuses taotluse lisada hageja välja toodud pärandvara koosseisu puuduolev 3530 eurot. Kostjate arvates ei olnud antud asjaolu 13 vaja tuvastada, kuna hageja oli tõendid tegelike seisude kohta esitanud. Vaidlus toimus selle üle, mida hageja selle rahaga tegi. Ka kohus ei selgitanud, et summa arvesse võtmiseks peaksid kostjad tuvastushagi esitama. Kostjad selgitasid, et antud summa oli kohustuste katteks. Eeltoodud vea tõttu on otsuses märgitud pärandvara koosseisuks vale summa. Õige summa on 37 336.67 eurot + korteriomandi müügist saadav tulu. Kohus on jätnud taotletud summa suurendamise arvesse võtmata ega ole seda põhjendanud.
8. Otsus on vastuoluline, sest kohus on seisukohal, et hageja kasutas väljavõetud sularaha pärandiga seotud kohustuste katteks. Samal ajal nõuab otsus, et kostjad hüvitaks hagejale oma proportsionaalse osa kohustustest. Kui kohus on seisukohal, et hageja tasus kohustuste eest pärandvaraga ei ole alust kostjatelt nende kulude hüvitamist nõuda. Sellest tulenevalt on kostjad esitanud kaks varianti võimalikku asja lahendamise varianti.
9. Seoses notarikuludega asus kohus seisukohale, et need tuleb jagada võrdselt kõigi kaaspärijate vahel, mitte proportsionaalselt. Seejuures jättis aga kohus arvestamata, et algseid kaaspärijaid oli 8, kellest 4 tegid kinkelepingud hageja kasuks. Seega on õiglane jagada antud kulud 8-ga. 4-le kaaspärijale, kes tegid kinkelepingud, langevad osad on õige jätta hageja kanda, kes antud kinkelepingutest kasu sai. Vaidlustatud otsusega on tekkinud olukord, kus kinkelepingute tulemusel suurenes hageja õigus pärandvarale, kuid kostjatele langes vaid suurem kohustus notarikulude kandmise osas. Kostjad märkisid selle alternatiivse lahendusena ära hagivastuse punktis 3.24, kuid kohus jättis selle arvesse võtmata.
10. Kohus ei käsitlenud ega teinud otsust hagi taotluste punkti 4 osas, mille kohaselt hagejalt kostjatele hüvitatav summa kantaks kostjatele otse pärandaja arveldusarvetelt väljamaksete tegemisel. Kuna hageja on seda soovinud ning sama soov on ka kostjatel, on õige selle taotluse osas otsus teha. Vastustaja seisukoht
11. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
12. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 08.10.2018 otsus tuleb tühistada hageja poolt kostjatele hüvitamisele kuuluva rahasumma suuruse osas ja kostjatelt hagejale tasumisele kuuluva notari tasu hüvitise osas. Samuti tuleb täiendada maakohtu lahendit otsustusega otsuse täitmise korra taotluse lahendamise kohta. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Tühistatud osas rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus saab ise teha tühistatud osas uue otsuse (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Samuti jaotab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud. 37.

§ 651

lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebusest nähtuvalt vaidlustavad kostjad maakohtu otsuse järgmisi osi: 1) osa, milles maakohus jättis pärandvarasse kuuluvate rahaliste vahendite hulka arvestamata 3530 eurot, milline oli peale pärandi avanemist pärandaja arvelduskontolt sularahas hageja poolt välja võetud; 2) osa, milles kohus jagas pärijate vahel hageja poolt tasutud notaritasud; 3) osa, milles maakohus ei võtnud seisukohta hageja taotluse kohta otsuse täitmise viisist. 14

1. Hagiavaldusest nähtuvalt taotles hageja pärandvara koosseisus pärandaja rahaliste vahendite jagamist, tuues esile, et pärandaja rahalised vahendid asusid kolmel arvelduskontol: Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (käesolevas otsuses edaspidi arve 529) ja nr OOOOOOOOOOOOO (edaspidi arve 318) ning ASis SEB nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY (edaspidi SEB arve). Seejuures tõi hageja esile jagatavate rahaliste vahendite kogusummana 17 997.27 (raha arvel 529) + 249.37 (raha SEB arvel) = 18 246.64 eurot (hagiavalduse punktid 3.2, 3.6; t I kd lk 8, 9 pöördel). Kostjad vaidlesid jagatavale rahasummale vastu, leides, et see peaks olema suurem hageja poolt peale pärandaja surma arvelt nr 318 sularahas väljavõetud kokku 3530 euro ((11x300)+(1x230)) võrra (hagivastuse punktid 3.4-3.14; t I kd lk 155 pöördel – 156 pöördel). Hageja selgitas, et maksis väljavõetud raha arvel ära pärandaja laenukohustuse 3500 eurot UU-le. Maakohus asus otsuses mh seisukohale, et pärandvara hulka kuulusid pärandaja rahalised vahendid surma hetke seisuga 17 997.27 + 249.37 eurot. Samuti, et pärandajal puudus surma hetkel laenukohustus UU ees ja hageja tasus väljavõetud raha arvel pärandaja matuse kulud. Viimati nimetatud asjaolusid ei ole vaidlustatud. Seega on apellantidel õigus, kui nad väidavad, et maakohus oleks pidanud pärandvara jagamisel arvestama täiendavalt 3530 euroga, milline rahasumma oli pärandi avanemise ajal arvel nr
2. Sel ajal vastava rahasumma olemasolu osas pooltel vaidlust ei ole. Seega suurenevad jagatavad rahalised vahendid 3530 euro võrra, kuid selle jagamisel tuleb arvestada, et seda rahasummat arvelduskontol faktiliselt enam ei ole, vaid see on juba hageja poolt kätte saadud. Seega tuleb nimetatud rahasumma jätta jagamisel hagejale ja mõista temalt igale kostjale välja omandi kaotuse hüvitamiseks pärandiosale vastav hüvitis ((3530:48)x4=294.17 eurot, millest kostjad nõuavad 294.16 eurot.
3. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, nagu ei saaks kohus kostjate vastuhagita (tuvastushagita) arvestada jagatava pärandvara koosseisus vaidlusalust 3530 eurot. Tegemist ei ole täiendava vara arvamisega pärandvara koosseisu ega ka vara jagamisega muul viisil kui seda on hagenud vastustaja. Hageja taotles hagiavalduses mh rahaliste vahendite jagamist kaaspärijate vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Vaidlus tekkis poolte vahel jagamisele kuuluvate rahaliste vahendite suuruse, s.t pärandvara väärtuse, üle. Selline vaidlus kuulub lahendamisele pärandvara jagamise hagi menetluses. Vastustaja esindaja viide maakohtu selgitusele 15.03.2018 istungil on eksitav. Protokollist nähtub selgelt, et maakohus selgitas kostjatele tuvastushagi esitamise vajadust pärandaja korteris asunud väidetava vallasvara pärandvarana jagamiseks (t II kd lk 163 pöördel), mis aga kaebuse lahendamisel tähtsust ei oma, sest vallasvara jagamist apellandid ei taotle.
4. Lisaks eeltoodule nõustub kolleegium apellantidega, et maakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta nende vastuväite hagejale hüvitamisele kuuluva notaritasu suuruse kohta. Selles osas vaidlustatakse mitte notaritasu eest hüvise väljamõistmist, vaid selle suurust. Kolleegium on seisukohal, et maakohus on iseenesest lähtunud otsuse punktis 18 õigesti NotTS sätetest, kuid jätnud tähelepanuta, et hagetavad tasud olid tasutud ajal, kui pärijaid oli mitte 4, vaid 8 (vt pärimistunnistus t I kd lk 17). Hagetavast 295.41 eurost tasus hageja 77.36 eurot 26.05.2015 pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldust esitades (t I kd lk 14-15, 16) ja 218.05 eurot 21.12.2015 pärimistunnistust vastu võttes (samas lk 17, 18). Pärimistunnistusest nähtuvalt võtsid pärandi vastu 8 pärijat. Pärandvara ühisuse mõtteliste osade kinkelepingud oli 4 pärija poolt hageja kasuks tehtud alles järgmise aasta veebruaris ja märtsis (t I kd lk 19-24). 15 Seega olid notaritoimingud, mille eest hageja tasus, tehtud kõigi 8 pärija huvides, kes kõik olid NotS § 38 lõike 1 kohasteks notari tasu maksmiseks kohustatud isikuteks ja kes sama sätte lõike 2 alusel vastutavad maksmisel solidaarselt. VÕS § 63 lõikest 1 ning § 69 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on hageja nõue iga kostja vastu põhjendatud suuruses 295.41 : 8 = 36.93 eurot, mitte 73.85 eurot, nagu leidis maakohus.
5. Kolleegium nõustub apellantidega selles, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui jättis otsuses lahendamata hagiavalduse resolutsiooni punktis 4 esitatud otsuse täitmise viisi taotluse.

§ 442

lõike 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada selgelt ja ühemõtteliselt mh lahendamata taotlused. Ringkonnakohus saab taotluse ise lahendada, kuid leiab, et see ei kuulu rahuldamisele, kuna on põhjendamata.

§ 445

lõige 1 on erand otsuse tavalise täitmise korrast, mistõttu tuleb taotluses esile tuua need erandlikud asjaolud, mille tõttu peaks kohus konkreetsel juhul erandolukorra kehtestama. Selliseid asjaolusid pooled kohtute ette toonud ei ole. Apellantide väidetud vajadus vältida võimalikke viivitusi otsuse täitmisel on üldsõnaline ja põhistamata. Lisaks märgib kolleegium, et hageja on taotlenud, et kohus määraks otsuse täitmise selliselt, et rahaliste vahendite arvel, mis asuvad pärandaja arveldusarvetel, hüvitatakse esmalt temale matusekulud ja alles seejärel kostjatele rahasummad, mille hageja peaks neile hüvitama. Kostjad on seisukohal, et arveldusarvetel olevate rahasummade arvel tuleks hüvitada neile hagejalt väljamõistatud hüvitis. Seega, kuigi kostjad väidavad kaebuses, et nad on hageja taotlusega nõus, ei kattu nende arusaam otsuse täitmise viisist hageja poolt taotletuga. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi kui eelpool käsitletud erandlikud asjaolud oleksid kohtu ette toodud ja põhistatud, ei oleks sellises olukorras mõistlik ega vajalik määrata otsuses selle täitmise viisi ega korda. Kui poolte vahel tekib takistusi otsuse vabatahtlikus täitmises, kuulub otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. 42. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, jäävad menetluskulud maa- ja apellatsioonimenetluses

§ 163lõike 1 alusel iga menetlusosalise enda kanda.

Ringkonnakohus ei näe alust kohaldada

§ 162lõiget 4 ja jätta sel alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Selliseid elulisi asjaolusid, millised põhjendaksid kulude menetlusosaliste enda kanda jätmise äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust apellantide suhtes, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Apellatsioonkaebuse esitamine ei olnud tingitud vastustaja poolt maakohtus esitatud faktiväidetest, vaid asjaolust, et maakohus jättis asja lahendades vajaliku tähelepanuta osad kostjad asjakohased vastuväited. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/