4-17-3731/14

4-17-3731 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-3731 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
3. septembri 2017 määrus XX karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik: XXXXXXXXXXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta muutmata Pärnu Maakohtu
4. septembri
5. a määrus väärteoasjas nr 4-17-3731 XX karistuse täitmisele pööramise kohta ja määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Tulenevalt VTMS §-st 198 on käesolev määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 10.09.2017 esitas Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakond Pärnu Maakohtule taotluse otsustamaks süüdlasele XX-le Pärnu Maakohtu 10.07.2017 otsusega käesolevas väärteoasjas mõistetud aresti täitmisele pööramine. Nimetatud otsusega tunnistati XX süüdi väärteoasjas nr 4-17-3731 (2670,17,003104) KarS § 275 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks arest 30 ööpäeva, mis asendati üldkasuliku tööga 30 tundi. Üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks määrati 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 11.09.
7. Kuna süüdlane ei täitnud talle määratud üldkasulikku tööd ära täies ulatuses, taotles kriminaalhooldusametnik KarS § 69 lg 6 alusel süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramist tegemata jäänud töötundide osas - 10 ÜKT tundi, s.o 10 ööpäeva aresti.
8. 12.09.2017 määrusega pööras maakohus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele XX-le Pärnu Maakohtu 10.07.2017 otsusega määratud aresti 10 ööpäeva osas. XX kohustati ilmuma 17.10.2017 kell 10.00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse. Maakohus märkis, et VTMS § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 2103 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab 1 andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Taotluse kohaselt 11.08.2017 toimunud esmavestlusel väitis XX, et ta töötab kokana OÜ-le Y kuuluvas restoranis "C" ning soovib seetõttu teha 8 tunniseid ÜKT päevi. Rahuldati ka XX elukoha vahetamise avaldus, mille kohaselt soovis isik asuda elama XXX asuvasse üürikorterisse. Sobivaks ÜKT soorituskohaks olevasse MTÜ-sse "A" XX 15.08.2017 hommikul ka läks, kuid lahkus sealt tööülesannete kätteandmise järel. Isik tuli koheselt kriminaalhooldusametniku juurde ÜKT soorituskoha muutmise sooviga, sest tema tervis ei kannata tolmu. Seejärel broneeriti hooldusalune tööle EELK Pärnu Eliisabeti kogudusse ning koostati 5 tunniste tööpäevadega ÜKT ajakava. Tööülesandeks antud siseruumide koristustöid Pärnu Eliisabeti kirikus täitis XX rahuldavalt ning sooritas augustis ka 20 töötundi. 05.09.2017 planeeritud ÜKT päevale isik aga ei ilmunud. Hooldusaluse telefon oli välja lülitatud ning vastu ei võtnud oma telefoni ka XX ametlik tööandja ega töökohaks olev restoran. Samuti ei vastanud XX temale saadetud meilikirjale. 07.09.2017 keskpäevase kontrollkäigu ajal oli söögikoht suletud. Kohus leidis, et kriminaalhooldaja avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt võib kohus karistust täideviiva ametniku taotluse alusel pöörata mõistetud aresti täitmisele, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale. Süüdlane, osaledes kohtuistungil, kus määrati temale üldkasuliku töö tegemise kohustus, oli teadlik kohtumääruse sisust ja üldkasuliku töö määramisest. 10.07.2017 kohtuistungil märkis XX ise, et soovib aresti kandmise asemel teha üldkasulikku tööd. Kriminaalhoolduses üldkasuliku töö ajakava koostamisel on süüdlasele selgitatud selle täitmise korda. Vaatamata eeltoodule ei täitnud süüdlane talle määratud üldkasuliku tööd ära täies ulatuses ega andnud ka üldkasuliku töö koordineerijale teada, et tal ei ole võimalik ettenähtud ajal üldkasulikku tööd teha. Isik, olles teadlik talle määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest, oleks pidanud näitama, et ta suhtub vastutustundlikult talle määratud kohustusse. Seetõttu on põhjust arvata, et süüdlane hoiab teadlikult kõrvale üldkasuliku töö täitmisest. Seoses eeltooduga leidis kohus, et XX-le asendatud arest tuleb üldkasuliku töö kandmata jätmise tõttu pöörata tegemata jäänud töötundide osas täitmisele. Kuna süüdlane tegi ära 20 tundi üldkasulikku tööd, kuulub KarS § 69 lg 1 järgi süüdlase poolt kandmisele 10 ööpäeva aresti.
9. Pärnu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse XX, kes väidab esitatud määruskaebuses, et ta ei saanud ÜKT-d teha, sest tal oli kool ja õpetaja ei lasknud tal ÜKT-d teha. Kriminaalhooldajat ta ei saanud teavitada seoses telefoni kadumisega ja ta unustas kriminaalhooldaja nime. Kriminaalhooldaja saatis küll tema e-mailile kirja, kuid ta kohe ei näinud seda, sest see läks mingisse kausta. Palub anda talle uus võimalus teha ÜKT tunnid ära, sest tal on kool ja töökoht ja ta ei saa aresti kandma minna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata, kuivõrd määruskaebuse pinnalt puudub alus maakohtu seadusliku ja põhjendatud määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul pööras maakohus põhjendatult täitmisele XX-le mõistetud aresti, mis oli asendatud ÜKT-ga, sest XX hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Tõsi, isik tegi ära 20 tundi üldkasulikku tööd, kuid jättis tegemata 10 tundi üldkasulikku tööd. Nimelt pidi XX 05.09.2017 vastavalt ajakavale tegema ÜKT-d, mida ta aga tegema ei ilmunud. Tema telefon oli välja lülitatud ning ta ei vastanud e-posti teel saadetud kirjadele. Samuti ei olnud võimalik ühendust saada XX-ga tema töökoha kaudu, sest ka seal ei vastanud keegi telefonile ja töökoht oli kontrollkäigu ajal 07.09.2017 suletud. Määruskaebuses väidab XX, et ta ei saanud minna planeeritud ajal ÜKT tunde tegema, sest oli koolis ja õpetaja ei lubanud teda ÜKT tunde tegema. Määruskaebusele on lisatud XXX tõend selle kohta, et XX, kes õpib alates 2017/2018 õppeaastal abikokk õppekaval
11. kursusel, osales õppetööl 05.09.2017 kell 8.30-15.35 ja 08.09.2017 kell 8.30-13.
12. Seega on XX esitanud 2 ringkonnakohtule tõendi, mis põhjendab seda, miks ta ei saanud minna ÜKT-d ajakava kohaselt tegema. Samas ei saa aga tähelepanuta jätta alljärgnevaid asjaolusid, hindamaks seda, kas isik hoidus tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Esiteks 10.07.2017 kohtuistungil kinnitas XX, et ta on XXX õpilane. Seega ta oli ise teadlik sellest, et septembris osaleb ta õppetöös. Sellele vaatamata leppis ta ajakavas ÜKT tegemise ajale, mil ta pidi endale teadaolevalt tegelikult hoopis osalema õppetöös. Teiseks omab aga olulist tähtsust asjaolu, et kui XX oli teadlik sellest, et ta ei saa kokkulepitud ajal vastavalt ajakavale ÜKT-d tegema minna, oleks pidanud ta sellest juba eelnevalt teavitama kriminaalhooldajat, et kokku leppida uus sobiv aeg ÜKT tegemiseks, seda aga XX ei teinud. Lisaks oli tal võimalus koheselt pärast tunde 05.09.2017 ühendust võtta kriminaalhooldusametnikuga, et teada anda takistusest, mis ei võimaldanud tal ajakava kohaselt ÜKT tunde teha, mida isik aga samuti ei teinud. Seejuures ei saa pidada eluliselt usutavaks XX väiteid selle kohta, et ta ei saanud seda teha nii põhjusel, et kaotas oma telefoni, ei mäletanud kriminaalhooldaja nime ja lisaks ei näinud kohe kriminaalhooldaja poolt edastatud e-kirju, sest need läksid kusagile kausta. Sellised XX väited on pigem otsitud ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et kõik need takistused samaaegselt ka tegelikult esinesid. Sellistes XX väidetes on alus kahelda ka tulenevalt asjaolust, et ettekandest nähtuvalt läks XX 15.08.2017 sooritama ÜKTd kohta, kust ta lahkus tööülesannete kätteandmise järel ja läks seejärel koheselt kriminaalhooldusametniku juurde ÜKT soorituskoha muutmise sooviga (töökohta ka muudeti). Seega XX teadis, kuhu ja kelle poole pöörduda, kui tal esineb takistusi ÜKT tegemisel, sest ta oli varasemalt kriminaalhooldusametniku poole pöördunud. Seekord ta seda aga ei teinud. Samuti oli ta eeltoodust nähtuvalt järelikult teadlik ka sellest, et võimalik on kokku leppida algupärasest kokkuleppest erinevaid võimalusi. Seega oleks saanud kokku leppida ka uues ajakavas, kuid XX jättis sellise võimaluse kasutamata. Samuti jättis XX ilmumata ÜKT tegemisele vastavalt ajakavale. Kuigi XX-l esines põhjus selleks, miks ta ei ilmunud vastavalt ajakavale ÜKT-d tegema, oli ta ometi ise ajakava ÜKT tegemise konkreetse aja kohta eelnevalt kokku leppinud ja oli teadlik nii ÜKT tegemise ajast kui ka kohustusest ÜKT-d õigeaegselt teha. Pärast ilmumata jätmist vastavalt ÜKT ajakavale, ei olnud ta aga enam kriminaalhooldusametnikule kättesaadav, temaga ühendust ei olnud võimalik saada ei elektrooniliselt ega ka telefoni teel ning kriminaalhooldusametnikuga XX ise samuti rohkem ühendust ei võtnud. Seega tuleb asuda seisukohale, et XX hoidus tahtlikult kõrvale ÜKT tegemisest, ilmselt lootuses pääseda ÜKT tegemata jäänud tundide tegemisest üldse, sest ÜKT tegemise tähtaeg pidi lõppema juba 11.09.
13. Seega esines maakohtul alus tegemata ÜKT tundide osas karistuse – aresti – täitmisele pööramiseks. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et karistuse täitmisele pööramine ei võta XX-lt võimalust taotleda VTMS § 209 korras lahendit täitmisele pööravalt maakohtult aresti täitmisele pööramise edasilükkamist, kui esineb asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik väärteo eest karistusena kohaldatud aresti täita.
14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 1, 192, 194, 196, 198, 2101 ja KarS § 69 lg-st 6 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud Pärnu Maakohtu
15. septembri 2017 määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3