VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-11888 30. august 2019, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalis

§ 63abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hagiavalduses hageja väidete kohaselt poolte abielulised suhted lõppesid mõni aasta tagasi. Hageja täpsustas kohtu poolt

1. augustil 2019 ärakuulamisel, et kostjaga lõppesid igasugused, s.h abielulised, suhted umbes kaks aastat tagasi või koguni rohkem. Kostja seletas kohtu poolt
2. augustil 2019 ärakuulamisel, et kui kostja sai teada, et hageja armuke on rase ja
3. augustil 2017 sünnitanud tütart, pooled igasugu suhteid ära lõppesid. Kohus järeldab, et poolte abielulised suhted on lõppenud hiljemalt
4. aasta augustis. Pooled elavad eraldi, kostja elab koos poolte ühise lapsega alaliselt Eestis, hageja aga Soomes. Kohus tegi kindlaks, et abielulahutuse nõue on põhjendatud, sest abielulised suhted on katkenud, abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Hageja on kinnitanud kohtule, et tal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Kostja leiab samuti, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu.

§-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. 3

§ 66

p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). Hageja palus abielu lahutamise järgselt taastada neiupõlvenimi ehk esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri andmete kohaselt hageja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimeks oli G , seega abielu lahutamise järgselt taastatakse kostjal perekonnanimi G . MENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse saatmine Vastavalt TsMS § 455 lg 2 saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4