KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17.09.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-15-9849 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Sergei GLEBOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei GLEBOV sünd. 04.09.1973, isikukood 37309040240, kodakondsuseta, elukoht xxx xx-xx xxx Harjumaa, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 08.01.2016 ja lõpp 05.04.2021 Jätta Sergei GLEBOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Glebovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Glebov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 28 päeva alates 08.01.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Kõik kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks, varasemalt on kasutanud ka vägivalda või sellega ähvardamist. Kuritegude ühiskonnaohtlikkus on suurenenud, soodusteguriks on majandusliku kasu saamine ja narkosõltuvus. Kinnipeetav on mõjutatav ja läheb grupi mõjuga kaasa. Kinnipeetava käitumine vanglas on probleemideta, ametnikesse suhtub viisakalt. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, suhete ja hoiakute analüüsi ning töötab pesumajas operaatorina. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanematega. Peale vangistust läheb kinnipeetav samasse kohta elama, kuid kuna ta on kaks kuritegu pannud toime oma vanemate vastu, risk ja ohtlikkus säilivad. Peale ema surma kuulub korter isale, kes on nõus, et kinnipeetav sinna elama tuleb, korter sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, isa on nõusoleku andnud. Kinnipeetaval on keskeriharidus ja müürsepa eriala. Kinnipeetav oli vabaduses töövõimetuspensionär. Kinnipeetava toimetulekuoskus on puudulik, toimetulekut mõjutab narkosõltuvus. Täitmata rahalised kohustused kinnipeetaval puuduvad, vabanemisfondis on 566,09 €. Peale vabanemist puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kinnipeetava isa on pensionär ja tööl ei käi. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad isa ja vend, kes elab Venemaal. Kinnipeetav on elanud vanematega ja neilt raha välja pressinud. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, kellega koos tarvitati narkootikume ja kes kannab karistust sama kuriteo eest. Kinnipeetava suhtlusringkond on kriminaalne, tema hoolimatule elustiilile viitavad korduvad väljapressimised ja kuritegude arv, millest isik ei ole suutnud õppust võtta. Narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama 16 – 17 – aastaselt, raha sai kuritegelikul teel. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, ta on käinud ka narkosõltuvusravil. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus. Kinnipeetava kõnelemine on tugevalt häiritud kogelemise tõttu. Kinnipeetav kordab sageli oma vigu, tema probleemide lahendamise oskus on puudulik, ta on lahendamiseks kasutanud väljapressimist, lähtudes hetkevajadusest. Kinnipeetaval ei ole nähtavalt vaenulikke hoiakuid õigussüsteemi ja ühiskonna suhtes, ta ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, suhtumine ametnikesse on positiivne, on huvitatud programmide läbimisest, kus ei pea seoses kõnedefektiga rääkima. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik ja konkreetsele täiskasvanule kõrgohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 23%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle panna käitumiskontroll ja katseaeg kuni 05.04.2021 ning KarS §75 lg.2 p.2-1, 4 ja 7 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ei toetanud. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Glebov seletas maakohtu istungil, et soovib vabaneda. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti karistuseks 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud natuke rohkem kui 3 aastat 8 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Elukohas elav täiskasvanu on nõusoleku andnud. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning 3 eluviisi peale varasemaid karistusi. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust KarS §184 lg.2 p.2 järgi 06.05.2015 toimepandud kuriteo eest. Harju Maakohtu 07.03.2016 otsusest nähtub, et eelmise samalaadse kuriteo (KarS §184 lg.2 p.1 järgi) pani kinnipeetav toime 07.10.
- Seega tuleb nentida, et tegemist ei olnud ühe juhusliku kuriteoepisoodiga, kinnipeetav jätkas samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetava suhtumist ühiskonda pidada negatiivseks, ta ei pea reeglitest ja normidest kinni. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vanglas töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning suhete ja hoiakute analüüsi. Samas aga ei tähenda individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama isa juurde, kus ta elas ka enne vangistust. Alalise elukoha olemasolu ja lähedase toetus on küll antud asjas positiivsed asjaolud, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et nimetatud asjaolud olid kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu ning isa toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetava suhtlusringkond on kriminaalne ja kuriteod on sooritatud grupis. Samuti nähtub samast iseloomustusest, et kinnipeetav tarvitas narkootikume ja pani kuriteo toime koos elukaaslasega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elab samal elamispinnal ka kinnipeetava isa, kelle suhtes on kinnipeetav kahel korral toime pannud kuriteod. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava töökogemus siiani katkendlik ja väike. Enne vabanemist oli kinnipeetav töövõimetuspensionil. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kõik kuriteod kinnipeetava poolt pandud toime materiaalse kasu saamiseks, raha teenis ta vaid kuritegelikul teel ja kasutas enda hetkelise heaolu saavutamiseks. Seega tuleb nentida, et kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ka vaatamata sellele, et tal oli vabaduses legaalne ja kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Samast iseloomustusest nähtub, et vabaduses on kinnipeetav läbinud sõltuvusravi, kuid jätkanud narkootikumide tarvitamist. Maakohus tunnustab kinnipeetavat küll käesoleva vangistuse ajal sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammide läbimise eest, kuid kinnipeetava eelnev käitumine näitab, et tagasilangus selles osas on üsna tõenäoline 4 ja kriminaalhooldusega ei ole võimalik narkootikumide tarvitamist välistada. Jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval veel võimalus tegeleda on sõltuvusprobleemiga ja kinnistada selles vallas saadud teadmisi, mis maakohtu arvates võivad vabanemise korral anda suurema lootuse narkootikumide tarvitamisest täielikult loobumiseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele ohtlik ja konkreetsele täiskasvanule kõrgohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 23%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal ka kinnipeetava korduvkaristatust samaliigiliste varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5