1-19-3940 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-3940 (19230200309) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Lju

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Andrei Smahtin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 13.09.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Smahtini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.05.2019 otsusega tunnistati Andrei Smahtin süüdi

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 3 1 1-19-3940 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Andrei Smahtinile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti Andrei Smahtinile 2 kuud vangistust. Juhindudes KrMS §-dest 65 lg 2 ja 64 lg 2 mõisteti Andrei Smahtinile liitkaristus kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu 21.06.2018.a otsusega kohtuasjas nr 1-18-5153. Harju Maakohtu 16.05.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osale liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o vangistus 5 kuud ja Andrei Smahtinile mõisteti liitkaristuseks 7 kuud vangistust. Juhindudes

§ 68

lg 1 Andrei Smahtini karistusaja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o alates 15.05.

1. Andrei Smahtini suhtes kohaldati tõkendit vahistamine, milline kohtuotsuse jõustumisel või viimase poolt karistuse ärakandmisel tühistati. Kohtuotsus jõustus 24.05.
3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.05.2019 otsusest tunnistati Andrei Smahtin süüdi selles, et ta pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Nimelt juhtis A. Smahtin tahtlikult 15.05.2019 kellaajal 03:35 kuni 03:44 Tallinnas XXX kuni mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga XXX olles narkojoobes. Vastavalt EKEI uuringuaktile nr 653 leiti Andrei Smahtini organismist narkootilisi aineid amfetamiin, fluoroamfetamiin, fluorometamfetamiin ja metadoon. Karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Tartu Maakohtu 21.06.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nähtuvalt Tartu Maakohtu 21.06.2018 otsusest tunnistati Andrei Smahtin süüdi selles, et 31.05.2018 õhtupoolikul, täpselt tuvastamata ajavahemikus, Võru maakonnas XXX Eesti Vabariigi piirimärgi nr 168-169 vahelisel alal grupis koos Armeenia Vabariigi kodaniku S. V ületas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, millega rikuti Riigipiiri seaduse § 9 lg 1 nõuet, mille kohaselt Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad riigipiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle riigipiiri toimetada Vabariigi Valitsuse poolt rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu ning § 11 nõuet, mille kohaselt isikud ja transpordivahendid riigipiiri ületamisel ning kaubad nende ületoimetamisel kuuluvad piiri- ja tollikontrolli alla. Seega pani Andrei Smahtin toime

§ 258

p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – grupi poolt Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise.

1. Kinnipidamisasutuses Andrei Smahtini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb võimaluses põhjustada liiklusõnnetusi, kui joobes juhib. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. 03.07.2019 tehtud PPA ettekirjutuse alusel on kinnipeetav Andrei Smahtin peale vanglast vabanemist Eesti Vabariigist väljasaadetav. Arvestades eeltoodut toetab Viru Vangla kinnipeetav Andrei Smahtini vabastamist ennetähtaegselt KrMS § 426 lg 3 ja Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 16 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna süüdimõistetu saadetakse riigist välja.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et võimalik on enne tähtaega Andrei Smahtin vabastada karistusest ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Andrei Smahtini võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral kohustada teda täitma kohustusi:

§ 75lg 2 p 2

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 16.05.2019 otsusega tunnistati Andrei Smahtin süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning

§ 65lg 2 alusel mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti 15.05.2019. 11.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on A. Smahtin temale mõistetud karistusajast 7 kuud ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 13. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste 3 1-19-3940 eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

14. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 15. Viru Vangla seisukohast on välja loetav, et kuna 03.07.2019 on PPA teinud ettekirjutuse Andrei Smahtini vanglast vabanemisel Eesti Vabariigist väljasaatmiseks, siis toetab Viru Vangla kinnipeetav Andrei Smahtini vabastamist ennetähtaegselt KrMS § 426 lg 3 ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 16 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta, kuna süüdimõistetu saadetakse riigist välja. 16. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda

§ 76

, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Samas kriminaalmenetluse seadustiku osutatud säte ei mõjuta vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut ning sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata

§ 76lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile.

17. Seega peab kohus samuti Andrei Smahtini puhul hindama seda, kas täidetud on

§ 76

lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused ning mingit leebemat lähenemist selles osas nende kohustuste täidetusele ette nähtud ei ole otsustamaks tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse üle. Nimelt ettekirjutus isiku riigist väljasaatmiseks ei ole selline asjaolu, mida kohus võiks võtta arvesse, kui ta hindab isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust

§ 76lg 4 järgi.

Ettekirjutus riigist väljasaatmiseks on täidetav pärast A. Smahtini vabanemist karistuse kandmiselt. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 ja lg 3 kohaselt on Eestis kohtulahendi alusel kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval õigus ja kohustus 4 1-19-3940 viibida Eestis ja tal ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud seaduslikku alust. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Käesoleval juhul ei ole tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 16 A. Smahtinile täitmiskava koostatud, kuna talle on mõistetud alla aastane karistus. Kohus ei saa seega hinnata, kas süüdimõistetu on vangistuskavas seatud eesmärke täitnud. Samas nähtub Viru Vangla iseloomustusest ja ka isiklikust toimikust kinnipeetud isiku kohta, et A. Smahtini käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane, kuna tal on hulganisti kehtivaid distsiplinaarkaristusi, millest kahel korral on määratud distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine, kuna isik on korduvalt toime pannud distsipliinirikkumisi ametnike vastu - allumatus, viskamine toidu ja veega. A. Smahtin ei allu korraldustele, suhtlemisel üleolev, on kasutanud kõrgendatud hääletooni ja ebaviisakaid väljendeid, kui ei saa oma tahtmist.
2. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole aga õiguspärase käitumise tingimus täidetud. Kohtuistungil A. Smahtin ei eitanud seda, et ta on olnud Viru Maakohtu ametnike suhtes allumatu ja käitunud ebaviisakalt. Samas ta ei kahetsenud toimunut, vaid pigem üritas õigustada enda eeltoodud käitumist, tuues välja, et ametnikud ise käitusid mittenõuetekohaselt ja provotseerisid teda. Kui isegi jaatad seda, et allumatuse põhjuseks oli see, et ta sekkus ametnikuga konflikti ühes töövahetuses, siis ei ole A. Smahtin välja toonud teiste olukordade puhul õigustusi enda allumatule käitumisele. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu ei suuda isegi kinnipidamisasutuses alluda kehtestatud korrale ja pidada lugu korrakaitsjatest, siis seda enam on alust arvata, et ta ei tee seda vabaduses olles ning jätkab enda senist käitumismustrit, mis on tinginud tema korduva karistatuse kriminaalkorras. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
3. Vangla iseloomustusest nähtub, et Andrei Smahtinil puudub rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigis sissekirjutus ning kindel elukoht. 21.06.2018 kohtotsuse nr 1-18-5153 kohaselt on Andrei Smahtini elukoht Vene Föderatsioonis. Vangla andmetest nähtub, et isikul puudub isikut tõendav dokument. A. Smahtin ise ei ole soovinud anda infot oma vabanemisjärgse elukoha kohta. Kohtuistungil ka ei toonud ta välja enda elukoha aadressi.
4. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetul vabanemisel garanteeritud töökoht puudub ning ka kohtuistungil ei toonud süüdimõistetu välja, et tal on võimalik kuhugi ametlikult tööle asuda. Vangistuses ta tööga hõivatud ei olnud julgeolekupiirangute tõttu. Vangla andmetel võlgnevused tal puuduvad, vabanemisfondis 35 eurot. Vangistuse ajal rahaliselt keegi ei toeta. Kohtuistungil tõi süüdimõistetu välja, et ta ei teagi, kas tal on võlgnevusi, sest tal ei ole pangakontot.
5. Kohtu hinnangul eeltoodud isiku elutingimused ei toeta Andrei Smahtini vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub püsiv elukoht ja töökoht ning ka tema poolt välja toodud haridustase, s.o algharidus ei toeta seda, et ta saab vabaduses olles kiiresti jalad alla ja saab jätkata elu seaduskuuleka isikuna. Ka ei selgunud kohtuistungil, et tal oleks lähedaste isikute näol olemas vabaduses tugi, kes saavad teda pärast kinnipidamisasutusest vabastamist abistada taasühiskonnastumises.
6. Kokkuvõtvalt süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, kuna tal puudub nii püsiv elu- kui ka töökoht vabaduses. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed 5 1-19-3940
7. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
8. Andrei Smahtini iseloomustuse kohaselt isik ei ole soovinud edastada andmeid oma hariduse kohta. Kohtuistungil teatas ta, et tal on algharidus. Riigikeelt ei valda ja ei ole ka huvitatud selle omandamisest, kuna ei pea Eesti Vabariiki oma kodumaaks.
9. Karistusregistri andmetel on Andrei Smahtinil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja üks kehtiv väärteokaristus. Vangla iseloomustusest tulenevalt kannab A. Smahtin vanglas karistust esimest korda. Kohtuistungil tõi süüdimõistetu välja, et teda on ka varasemalt karistatud Vene Föderatsioonis ja ta on viibinud ka kinnipidamisasutuses.
10. Eeltoodud andmetest tulenevalt leiab kohus, et Andrei Smahtini tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt uute toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne. Käesoleval juhul aga see eeltoodud andmete valguses minimaalne ei ole. Seda seisukohta kinnitab ka see, et teda karistati Tartu Maakohtu
11. juuni 2018.a otsusega

§ 258

p 2 järgi, kus katseajaks määrati 1 aasta, kuid vaatamata sellele pani ta katseajal toime uue kuriteo

§ 424lg 1 järgi.

28. Eeltoodu alusel puuduvad antud juhul kohtu hinnangul alused Andrei Smahtini tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja lisakohustuste täitmine on piisavalt mõjuvad vahendid hoidmaks Andrei Smahtini ära uue kuriteo toimepanemisest. Ohuprognoos Andrei Smahtini puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Andrei Smahtini tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus arvestab ka seda, et kohtuotsusega mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud lühike aeg ning arvestades süüdimõistetu käitumist vanglas pole karistus saavutanud enda eesmärki ning praegu vabastamine ja väljasaatmine oleks kohtu arvates ennatlik. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning esineb suur oht, et Andrei Smahtin vabaduses olles paneb toime uusi kuritegusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 6