lg 3 järgi EIK EKKE REITSNIK (ik 39603030216; EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; elukoht: xxxx; õpib xxxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
lg 3 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Andrei Tatarenkot süüdistatakse
lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, mis on toime pandud vägivallaga, mis seisnes selles, et tema koos Eik Ekke Reitsnikuga 26.08.2018 kella 4.10 ja 5.20 vahel äratasid koputustega vastu aknaklaasi xxxx ja xxxx tee ristmikul ohutussaarel oma sõiduautos xxxx, reg nr xxxx maganud M N, öeldes, et ta peab nad xxxx teele viima. M N keeldumise peale Eik Ekke Reitsnik murdis ära sõiduauto tagumise kojamehe ja lõi jalaga katki juhiukse küljepeegli. M N väljus sõiduautost ja palus neil ära minna, kuid Andrei Tatarenko ja Eik Ekke Reitsnik ründasid teda, lõid teda korduvalt rusikatega näkku ja pähe, millega põhjustasid füüsilist valu ja kehalised vigastused: pindmise peavigastuse, pea pindmised hulgivigastused, lahtise peahaava, silma- ja silmakoopavigastuse, silmamuna ja silmakoopakoe, silmalau ja silmaümbruse põrutuse. Saanud enda kätte sõiduauto xxxx, reg nr xxxx pultvõtme, lükkasid Andrei Tatarenko ja Eik Ekke Reitsnik M N sõiduauto tagaistmele. Andrei Tatarenko istus sõiduautosse rooli taha, Eik Ekke Reitsnik kõrvalistmele ning seejärel sõideti omavahel kohti vahetades umbes tund aega xxxx tänavatel ringi, otsides xxxx teel elavat K nimelist tuttavat, kelle kätte oli jäänud Eik Ekke Reitsniku mobiiltelefon. Leidnud K nimelise tuttava xxxx poe eest ja saanud tagasi mobiiltelefoni, väljus Eik Ekke Reitsnik sõiduautost ja lahkus. Andrei Tatarenko viis M N sõiduautoga xxxx, reg nr xxxx tagasi xxxx tee ja xxxx tee ristmikule, kus väljus samuti sõiduautost ja lahkus. Eik Ekke Reitsnikut süüdistatakse
lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises, mis on toime pandud vägivallaga, mis seisnes selles, et tema koos Andrei Tatarenkoga 26.08.2018 kella 4.10 ja 5.20 vahel äratasid koputustega vastu aknaklaasi xxxx tee ja xxxx tee ristmikul ohutussaarel oma sõiduautos xxxx, reg nr xxxx maganud M N, öeldes, et ta peab nad xxxx teele viima. M N keeldumise peale Eik Ekke Reitsnik murdis ära sõiduauto tagumise kojamehe ja lõi jalaga katki juhiukse küljepeegli. M N väljus sõiduautost ja palus neil ära minna, kuid Andrei Tatarenko ja Eik Ekke Reitsnik ründasid teda, lõid teda korduvalt rusikatega näkku ja pähe, millega põhjustasid füüsilist valu ja kehalised vigastused: pindmise peavigastuse, pea pindmised hulgivigastused, lahtise peahaava, silma- ja silmakoopavigastuse, silmamuna ja silmakoopakoe, silmalau ja silmaümbruse põrutuse. Saanud enda kätte sõiduauto xxxx, reg nr xxxx pultvõtme, lükkasid Andrei Tatarenko ja Eik Ekke Reitsnik M N sõiduauto tagaistmele. Andrei Tatarenko istus sõiduautosse rooli taha, Eik Ekke Reitsnik kõrvalistmele ning seejärel sõideti omavahel kohti vahetades umbes tund aega xxxx tänavatel ringi, otsides xxxx teel elavat K nimelist tuttavat, kelle kätte oli jäänud Eik Ekke Reitsniku mobiiltelefon. Leidnud K nimelise tuttava xxxx poe eest ja saanud tagasi mobiiltelefoni, väljus Eik Ekke Reitsnik sõiduautost ja lahkus. Andrei Tatarenko viis M N sõiduautoga xxxx, reg nr xxxx tagasi xxxx tee ja xxxx tee ristmikule, kus väljus samuti sõiduautost ja lahkus. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Eve Olesk, süüdistatav Andrei Tatarenko ja tema kaitsja Sven Sillar käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 2 aastat ja 6 kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.09.2018 karistusaja hulka, s.o 2 päeva vangistust ning ärakandmata karistuseks jääb seega 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane kolme 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse kuulutamise päev. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Eve Olesk, süüdistatav Eik Ekke Reitsnik ja tema kaitsja Sven Sillar käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 2 aastat ja 6 kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.09.2018 karistusaja hulka, s.o 2 päeva vangistust ning ärakandmata karistuseks jääb seega 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 kohaselt jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane kolme 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse kuulutamise päev. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Andrei Tatarenko ja Eik Ekke Reitsnik neile
lg 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja nendele tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt 2 tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on süüdistatavate süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatavad tunnistavad tsiviilhagisid. Kannatanu M N on esitanud tsiviilhagi summas 5000 eurot, millest on 17.07.2019.a. hüvitatud 2500 eurot. Seega tuleb välja mõista VÕS § 127 lg 1, § 130, § 132, § 137, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2,5 alusel solidaarselt Andrei Tatarenkolt ja Eik Ekke Reitsnikult tsiviilhagi summas 2500 eurot M N kasuks. Raha kanda M N a/a xxxx (AS SEB Pank) 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Andrei Tatarenkolt ja Eik Ekke Reitsnikult KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 sätetest lähtuvalt I astme kuriteo puhul sundraha 1350 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Andrei Tatarenkolt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o kokku summas 270 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Eik Ekke Reitsnikult välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o kokku summas 360 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seega tuleb Andrei Tatarenkolt tasuda menetluskulud summas 1620 eurot, mis vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. 135,00 eurot ja Eik Ekke Reitsnikul tuleb tasuda menetluskulud kokku summas 1710 eurot, s.o igakuiselt 142,50 eurot. Asitõendid CD plaat helisalvestisega 26.08.2018 telefonikõnest häirekeskusele, CD plaat turvakaamera salvestisega mobiiltelefonist 26.08.2018 xxxx ja CD plaat turvakaamera salvestusega 26.08.2018 xxxx, mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. DNA proovid, 4 konteinerit mikroosade ja kiududega, sündmuskohajälgede kaart, tõmmis jalatsijälje fragmendist želatiinkilel, millised asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 1, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 73 lg 1,3, § 78 p 1; § VÕS § 1043, § 1045, § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Andrei Tatarenko
3
lg 1 alusel arvata Andrei Tatarenko eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.09.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Andrei Tatarenko ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Andrei Tatarenkole määratud 3 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.09.2019.a. Süüdi tunnistada Eik Ekke Reitsnik
lg 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Eik Ekke Reitsniku eelvangistuses viibitud aeg 20.-21.09.2018 s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Eik Ekke Reitsnik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel arvestada Eik Ekke Reitsnikule määratud 3 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.09.2019.a. Tsiviilhagi Välja mõista VÕS § 127 lg 1, § 130, § 132, § 137, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2,5 alusel solidaarselt Andrei Tatarenkolt ja Eik Ekke Reitsnikult tsiviilhagi summas 2500 eurot M N kasuks. Raha kanda M N a/a xxxx (AS SEB Pank) 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud Välja mõista Andrei Tatarenkolt 1350 eurot sundraha ja kaitsjatasu 270 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1620 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 135,00 eurot. Välja mõista Eik Ekke Reitsnikult 1350 eurot sundraha ja kaitsjatasu 360 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1710 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 142,50 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdistatavatele e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD plaat helisalvestisega 26.08.2018 telefonikõnest häirekeskusele, CD plaat turvakaamera salvestisega mobiiltelefonist 26.08.2018 xxxx ja CD plaat turvakaamera salvestusega 26.08.2018 xxxx, mis asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja juurde. DNA proovid, 4 konteinerit mikroosade ja kiududega, sündmuskohajälgede kaart, tõmmis jalatsijälje fragmendist želatiinkilel, millised asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite laos aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja 4 võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.