Obsah (11)

§ 433§ 178§ 187§ 168§ 428§ 429§ 432§ 386§ 150§ 173§ 162

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2019, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-10246 Tsiviilasi OÜ Taali Grupp hagi

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

AVALDUSE ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. OÜ Taali Grupp esitas 08.07.2019 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse osaühing Alltours vastu omandiõiguse rikkumise hoidumise ja tulevikus tekkiva kahju nõudes koos hagi tagamise avaldusega. Pärnu Maakohus 10.07.2019 võttis menetlusse hagi OÜ Taali Grupp osaühing Alltours vastu omandiõiguse rikkumise hoidumise nõudes ja rahuldas hagi tagamise avalduse. 18.07.2019 kohus keeldus menetlusse võtmast OÜ Taali Grupp hagi osaühing Alltours vastu tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõudes.
2. Hageja esitas 05.09.2019 avalduse hagist loobumiseks, palus tagastada pool tasutud riigilõivust s.o 175 eurot ning jätta kostja kanda hageja menetluskulud kokku 535 eurot. Avalduse kohaselt on hagiga taotletud olukord sisuliselt saavutatud peale hagi esitamist. Eeldusel, et hageja omandiõiguse rikkumine ei kordu, peab hageja menetlusökonoomiast tulenevalt võimalikuks hagist loobuda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 150 lg 2 alusel taotleb hageja poole riigilõivu tagastamist ning

§ 168lg 5 alusel ülejäänud hageja menetluskulude kostja kanda jätmist.

3. 16.09.2019 kostja nõustus menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu. Kostja vaidles vastu hageja taotlusele jätta menetluskulud kostja kanda. 04.09.2019 kirjas lubas kostja, et ei nõua hagejalt menetluskulude hüvitamist, kui hageja oma põhjendamatust hagist loobub. Kostja juhindub oma lubadusest ega esita menetluskulude nõuet.

§ 168

lg 5 eeldused ei ole antud juhul täidetud, sest hageja loobus hagist omal initsiatiivil, mitte selle tõttu, et kostja oleks mingeid nõudeid rahuldanud. Kui hagejal tekkiski mingi kahtlus seoses tema krundi kasutamisega, oleks hageja saanud pöörduda kohtu asemel otse kostja poole, mõistlikult suhelda ja asjaolusid selgitada ning vältida sellega kohtumenetlust. Ilma tegeliku aluse ja vajaduse väljaselgitamiseta kohtusse pöördumine ning seejärel hagist loobumine toob kaasa selle, et hageja peab praegusel juhul ise kandma oma menetluskulud. 4.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja 2 Tsiviilasi nr 2-19-10246 menetluse (

§ 429

lg 1).

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hagist loobumise vastu kuivõrd ei esine

§ 429lg-s 4 sätestatud keeldumise aluseid ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

5.

§ 386

lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Selles asjas kohus 10.07.2019 määrusega keelas hagi tagamise abinõuna osaühingul Alltours seoses tema ehitustegevusega kasutada kinnistule (registriosa nr 2825305) asukohaga Savi tn 38a, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond juurdepääsuks OÜ-le Taali Grupp kuuluvat kinnistut (registriosa nr 2496705) asukohaga Savi tn 38, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond. Kuna menetlus tsiviilasjas lõpetatakse, tuleb hagi tagamine tühistada. 6. Kohtute infosüsteemi andmetel hageja tasus hagiavalduse esitamisel 08.07.2019 riigilõivu 350,00 eurot, millest 300 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 50 eurot hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv. Tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 2 ja lg-st 4 tagastatakse menetlusosalise avalduse alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Käesolevas menetluses on kohus hagi tagamise taotluse lahendanud, mistõttu sellelt menetlustoimingult tasutud riigilõivu tagastamist ei toimu. Eeltoodu alusel kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 150,00 eurot. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul on hageja pöördunud kohtusse ennatlikult ning hageja esitatud nõude oleks saanud lahendada ilma kohtuvaidluseta. Samuti märgib kohus, et hageja ei ole tarvitusele võtnud meetmeid, et vältida tema kinnistu transpordimaa kasutamist kolmandate isikute poolt. Hageja ei ole piiranud oma kinnistule sisenemist ning puudub ka märgitus, mis annaks kolmandatele isikutele teada hageja soovidest. Seetõttu kohus leiab, et hageja kulude väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane ning jätab menetlusosaliste kantud kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 3