Obsah (4)

§ 209§ 213§ 64§ 65

Kriminaalasi nr 1-19-6662 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2019.a Tallinnas Kohtunik Kristina Väliste Sekretär Leili Merila Tõlk Ines Oja Prokurö

§ 209lg 2 p 1, 3, 4, 5 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat 4 kuud, kandmise algusega 19.03.2018.a väärteokorras karistatud 3-l korral. Tõkend: ei ole kohaldatud süüdistuses

§ 209lg 2 p 1, 3; § 213 lg 2 p 1, 4 järgi; RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada Natalja Jazõkova

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud.

2. Süüdi tunnistada Natalja Jazõkova

§ 213lg 2 p 1, 4 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

3.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes mõistetud karistusest kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. 4.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus eelmise, s.o Harju Maakohtu 18.08.2018.a otsusega mõistetud karistuse, 2 aasta 4 kuu vangistustega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 19.03.2018.a.

1. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: - sundraha summas 810 (kaheksasada kümme) eurot.
2. Tsiviilhagi: J S poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista VÕS § 1043 alusel Natalja Jazõkovalt välja J S kasuks 41 950 (nelikümmend üks tuhat üheksasada viiskümmend) eurot, mis tasuda J S arveldusarvele xxxx SEB Pank. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
3. ptk
4. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 20.09.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (20.09.2019.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Natalja Jazõkova’t süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, suures ulatuses, ja nimelt: 21.02.2017 sõlmiti xxxx notar A A notaribüroos müügileping, mille kohaselt ostis J S xxxx OÜ-lt Natalja Jazõkova isikus korteriomandi asukohaga xxxx 23 500 euro eest. Natalja Jazõkova, olles teadlik, et J S oli eelnevalt müünud temale kuuluva korteriomandi xxxx suurema summa eest ning tema pangakontol asuvad korteriomandi müügist ja teise korteriomandi ostu pärast jäänud rahalised vahendid, kasutades ära üksinda elava J S halba terviseseisundit ja arusaamisvõimet, pettis J S välja ajavahemikus 13.02.2017 kuni 28.07.2017 erinevatel ettekäänetel korduvalt raha, lubades raha tagastada, omamata seejuures reaalset võimalust ja kavatsust raha tagastada, ja nimelt: -eksimusse viidud J S võttis ajavahemikul 13.02.2017 – 21.02.2017 välja Natalja Jazõkova survel enda isiklikult arvelduskontolt nr xxxx AS-s SEB Pank sularaha summas kokku 6 700 eurot ja andis üle Natalja Jazõkovale: 13.02.2017 3 000 eurot 14.02.2017 2 700 eurot 21.02.2017 1 000 eurot. 2 Samuti võttis Natalja Jazõkova isiklikult J S teadmisel ajavahemikus 13.02.2017 kuni 01.03.2017 J S arvelduskontolt nr xxxx AS-s SEB Pank pangakaardiga välja sularaha summas kokku 9 250 eurot ning omastas selle: 13.02.2017 500 eurot 15.02.2017 3000 eurot 16.02.2017 3000 eurot 20.02.2017 750 eurot 21.02.2017 1000 eurot 01.03.2017 1000 eurot. Samuti teostas 16.02.2017 J S Natalja Jazõkova survel ja tema isikliku võla katteks enda arvelduskontolt nr xxxx AS-s SEB Pank ülekande summas 4 000 eurot A M arvelduskontole. Natalja Jazõkova lubas raha tagastada, kuid ei teinud seda. Seega pettis Natalja Jazõkova J S välja ajavahemikus 13.02.2017 kuni 01.03.2017 raha summas kokku 19 950 eurot; seejärel veenis Natalja Jazõkova J S võtma 09.05.2017 laen xxxx summas 11 000 eurot J S korteriomandi asukohaga xxxx tagatisel, lubades laenuraha ühe kuu pärast tagastada. Olles Natalja Jazõkova psühholoogilise mõju all, mille tõttu ei olnud ta võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid, sõlmis J S koos Natalja Jazõkovaga 10.05.2017 laenulepingu nr L70510-3, mille alusel sai Natalja Jazõkova rahalised vahendid summas 11 000 eurot tagastamise tähtajaga 10.06.
5. Kuna Natalja Jazõkova ei tagastanud õigeaegselt laenu, veenis ta J S laenukohustuste täitmiseks müüma temale kuuluv korter edasi OÜ-le xxxx. 27.07.2017 sõlmiti xxxx notar A A notaribüroos müügileping, mille kohaselt müüs J S korteriomandi asukohaga xxxx OÜ-le xxxx 22 000 euro eest. Müügitehingu tulemusel laekus 27.07.2017 J S arvelduskontole nr xxxx AS-s Swedbank 8 958,60 eurot ning 13 041,40 eurot maksti xxxx laenulepingu nr L70510-3 katteks. Natalja Jazõkova tegevuse tulemusel kaotas J S omandiõiguse korterile, millega tekitas talle Natalja Jazõkova varalise kahju summas 22 000 eurot. Seejärel, jätkates oma kuritegelikku tegevust, veenis Natalja Jazõkova 27.07.2017 J S välja võtma sularahas J S arvelduskontole korteri müügist laekunud raha summas 5 000 eurot ning temale üle andma, lubades raha tagastada, mida J S samal päeval Natalja Jazõkova survel tegi. Samuti võttis Natalja Jazõkova isiklikult, J S teadmisel, ajavahemikus 27.07.2017 kuni 28.07.2017 J S arvelduskontolt nr xxxx AS-s Swedbank pangakaardiga välja raha summas kokku 3 670 ning omastas selle. Kokku omastas Natalja Jazõkova korteri müügist 8 670 eurot, lubades raha tagastada, kuid ei teinud seda, kuna algusest peale ei olnud tal reaalset võimalust ja kavatsust raha tagastada. Kelmusega tekitas Natalja Jazõkova J S varalise kahju suures ulatuses kogusummas kokku 41 950 eurot. Seega Natalja Jazõkova, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, suures ulatuses, st pani toime kuriteo, mis on ette nähtud

§ 209lg 2 p 1, 3.

Samuti süüdistatakse Natalja Jazõkova’t selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi, varalise kasu saamise eesmärgil, grupi poolt ja nimelt: -09.08.2017 edastas Natalja Jazõkova J S internetipanga dokumendid ja arvelduskonto numbri, tema loata ja teadmata, isikule, kellele käesoleva kriminaalasja raames kahtlustus ei ole esitatud, laenulepingu sõlmimise eesmärgil AS-ga Bondora. 09.08.2017 registreeriti interneti teel portaalis www.bondora.ee J S kasutajaks, tuvastades J S isiku, logides sisse J S arvelduskontole nr xxxx AS-s Swedbank läbi AS Bondora iseteeninduse. 28.08.2017 esitati J S nimel portaalis www.bondora.ee laenutaotlus, mille tulemusel tegi arvutisüsteem automaatselt positiivse laenuotsuse ning selle tulemusena väljastati samal päeval J S laenulepingu nr 682812 alusel laenusumma 6 169 eurot, millest arvelduskontole laekus 5 801,94 eurot ja 367,06 eurot arvestati maha lepingutasuks. 3 Saadud raha Natalja Jazõkova omastas, võttes samal päeval J S pangakaardiga ja tema teadmisel välja 3 200 eurot. Samuti võttis J S välja 11.08.2017 Natalja Jazõkova nõudel arvelduskontolt 2500 eurot ja andis tema kätte. Natalja Jazõkoval ei olnud kavatsust ja reaalset võimalust täita laenulepingu järgseid kohustusi ja ta jättis laenu tagastamata, tekitades AS-le Bondora laenusumma ja lepingutasu näol 6 169 eurot. Seega Natalja Jazõkova, olles isik, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi, varalise kasu saamise eesmärgil, grupi poolt, st pani toime kuriteo, mis on ette nähtud

§ 213lg 2 p 1, 4.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga on tekitatud varalist kahju J S summas 41950 eurot (esitas tsiviilhagi samas summas), Bondora AS-le (endine OÜ Bondora Servicer) summas 6169 eurot (tsiviilhagi ei esitanud, nõue esitati tsiviilasjas nr 2-17-131835). Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht Natalja Jazõkova, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Natalja Jazõkova karistuseks

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 2 kuud vangistust ning

§ 213

lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel tuleb mõistetud karistustest lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. Kokkuleppe järgi tuleb

§ 65lg 1 alusel lugeda mõistetav kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 18.08.2018.a mõistetud raskeima karistusega (Kr

MS § 238 lg 2 alusel 2 aastat 4 kuud vangistust), mõistes käesoleva otsusega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust karistuse kandmise algusega 19.03.2018.a. Kokkuleppe kohaselt asjas menetluskulusid ei ole. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja kaitsja sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava Natalja Jazõkova süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et Natalja Jazõkova tuleb süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1, 3 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus osundab ka sellele, et kuigi kokkuleppe kohaselt (väljamõistetavaid) menetluskulusid ei ole, kuulub sundraha KrMS § 179 kohaselt väljamõistmisele iga süüdimõistva kohtuotsusega. Samas tuleb sundraha summas 810 eurot jätta riigi kanda, kuivõrd antud süütegu pandi toime enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist ning seejuures saab lähtuda Riigikohtu otsusest kohtuasjas nr 31-1-24-11, p 10.

1. 4 Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu J S (summas 41 950 eurot). Kokkuleppe sõlmimisega on Natalja Jazõkovalt eelnimetatud tsiviilhagi õigeks võtnud ja jäi selle juurde kohtuistungil, seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute J S tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5