) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Naive Finants OÜ esitas 04.06.2018 kohtule hagi OÜ Taali Grupp, OÜ Toletum, OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts vastu Naive Finants OÜ nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja nõude tunnustada Naive Finants OÜ (registrikood 14416307) nõuet OÜ Dagenhart (pankrotis) (registrikood 11369292) pankrotimenetluses summas 30,28 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena. Hageja omandas 30,28 euro suuruse nõude Võlgniku vastu loovutamise teel OÜ-lt Õigusbüroo xxx (registrikood xxx), mis omandas nõude omakorda eelnevalt AS-lt xxx (registrikood xxx). Nõue võlgniku vastu tuleneb osade registreerimise haldustasust, mille tasumise kohustust võlgnik kohaselt täitnud ei ole. Nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite, kuna väidetavalt on kostja I võlgniku kohustuse hageja ees täitnud. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses ja selle täpsustuses väljatoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja õigusi rikutud. Hagiavaldusele on lisatud kostja I esindaja N U´i 07.05.2018 e-kiri hageja seaduslikule esindajale. Nimetatud kirjast nähtuvalt on kostja I hagejat teavitanud, et OÜ Taali Grupp on hoiustanud Tallinna notar L M notarikontole hageja kasuks hageja OÜ Dagenhart (pankrotis) vastu oleva nõude täitmiseks 30,28 eurot ja palunud hagejal hoiustatu kättesaamiseks pöörduda notar L M poole. Hoiustamiskviitungi ärakiri on esitatud kohtule hagi lisana (tlk 27). Nimetatud hoiustamiskviitungist nähtub, et OÜ Taali Grupp on Tallinna notari L M´e notarikontole hoiustanud OÜ Dagenhart (pankrotis) eest 30,28 eurot, mis kuulub edastamisele hagejale. Hoiustamiskviitungist tuleneb, et kostja I on loobunud tagasivõtmatult 30,28 euro tagasivõtmise õigusest (vt viimane lause hoiustamiskviitungil: „[]hoiustaja loobus tagasivõtmatult hoiustatu tagasivõtmise õigusest“). Hoiustamiskviitungist nähtub ka, et hagejal 2 2-18-8608 puudub pangakonto, mis võimaldaks OÜ Dagenhart (pankrotis) hageja ees oleva kohustuse täitmist muul viisil kui raha hoiustamisena. VÕS § 119 lõige 1 sätestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kostja I on 28.09.2018 vastuses (sh. hagi lisad 24) hagile põhistanud, et tegi jõupingutusi hageja pangakonto teadasaamiseks, kuid tulutult. Seega saab asuda seisukohale, et hageja ei ole võimaldanud kohast täitmist VÕS § 119 lõike 1 mõistes oma pangakonto avaldamata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt võis võlgnik täita hageja ees kohustuse võlgnetava summa hoiustamise teel. VÕS § 122 lõike 1 esimese lause kohaselt loetakse tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kohus leiab, et kuna kostja I täitis kohustuse võlgniku eest, siis on tõendatud, et võlgnik on hageja nõude OÜ Dagenhart (pankrotis) vastu OÜ Dagenhart (pankrotis) eest täitnud. Hageja arvates kostjate vastuväidete aluseks olev seisukoht, et kostja I on võlgniku kohustuse hageja ees täitnud (vt 07.05.2018.a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll p. 7, tlk 18 pöördel – 19), ei ole õige. Võlgniku kohustus hageja ees on täitmata. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kohustuse täitmist kolmanda isiku poolt reguleerib võlaõigusseadus (VÕS) § 78. Vastavalt VÕS § 78 lg 1 kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Hagiavalduses ei ole välja toodud ühtki asjaolu, millest nähtuvalt oleks võlgnikul kohustus hageja nõuet summas 30,28 eurot isiklikult täita. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel OÜ-lt Õigusbüroo XXX, mis omandas nõude omakorda eelnevalt AS-ilt XXX. Nõue võlgniku vastu tuleneb osade registreerimise haldustasust. Eeltoodust võib järeldada, et hageja eesmärgiks on see, et talle tasutakse 30,28 euro suurune kohustus. Seadusest, tehingust ega kohustuse olemusest ei tulene käesoleval juhul võlgniku kohustust ise nõude omandanud hagejale 30,28 eurot tasuda. Seega võis kohustuse võlgniku eest täita kolmas isik. VÕS § 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. OÜ Dagenhart (pankrotis) võlausaldajate 07.05.2018 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et võlgnik on vastu vaielnud, et OÜ XXX täidab tema kohustuse hageja ees. Seega puuduvad hagejal alused OÜ-lt XXX kohustuse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks. PankrS § 106 lg 1 esimese lause kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda, et hageja õigusi ei ole rikutud, kuivõrd hageja nõue OÜ Dagenhart (pankrotis) vastu summas 30,28 eurot on kolmanda isiku (kostja I) poolt täidetud, hagejal puuduvad alused kolmanda isiku kohustuse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks ja seega ei ole hageja enam OÜ Dagenhart (pankrotis) võlausaldaja. 3 2-18-8608 Eelnevast järeldub, et hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses on kostja I poolt rahuldatud. Seega on nõudeõigus võlgniku pankrotimenetluses läinud üle kostjale I ning hageja ei ole enam selles pankrotimenetluses võlausaldaja. Kohtu hinnangul on eelkirjeldatud olukorras tegemist õiguskaitsevajaduse puudumisega
Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et
lg 2 alusel tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks asja lõpetavas määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast lahendi jõustumist
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.