KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2019.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-6887 Tsiviilasi E Ri avaldus peatamiseks Kohtuistungi toimu

§ 149

lg 1 alusel 16.05.2017 otsusega ühineda täiteasjal nr 007/2012/85782 täiteasjaga nr 008/2017/

1. 19.04.2018 esitas kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjaga nr 008/2017/333 ühinemise taotluse, sest kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on täiteasi nr 022/2018/2519, mille raames nõutakse sisse E Rilt täitmata kohustusi PLACET GROUP OÜ ees, mille õiguslikuks aluseks on kohtulahend nr 2-17-
2. Samuti nõutakse vastavas täitemenetluses sisse E Rilt kohtutäitur Elin Vilippuse kohtutäituri tasu.

§ 149

lg 1 alusel 25.06.2018 otsusega ühineda täiteasjal nr 022/2018/2519 täiteasjaga nr 008/2017/

1. Kohtutäiturid Mati Roodes ja Elin Vilippus ning võlausaldaja PLACET GROUP OÜ leidsid, et täitemenetluse peatamiseks puuduvad seadusest tulenevad alused. A T pole kohtule omapoolset seisukohta esitanud, kuid on kohtu seisukoha päringu kätte saanud 22.01.
2. 27.12.2018 esitas kohtutäitur Mati Kadak täiteasjaga nr 008/2017/333 ühinemise taotluse, sest kohtutäitur Mati Kadaku menetluses on täiteasi nr 008/2018/2454, mille raames nõutakse sisse E Rilt täitmata kohustusi TALLINNA ÄRIPANGA AS ees, mille õiguslikuks aluseks on kohtulahend nr 2-18-
3. Samuti nõutakse vastavas täitemenetluses sisse E Rilt kohtutäitur Mati Kadaku kohtutäituri tasu.

§ 149

lg 1 alusel 28.12.2018 otsusega ühineda täiteasjal nr 008/2018/2454 täiteasjaga nr 008/2017/

1. Puudutatud isiku Tallinna Äripanga AS nõue E Ri vastu kujunes Tallinna Äripanga AS ja E Ri vahel sõlmitud 07.04.
2. a käenduslepingust nr xxx. 10.10.2018 rahuldas Harju Maakohus hagi tsiviilasjas nr 2.18-11661 tagaseljaotsusega ja mõistis välja E R`ilt Tallinna Äripanga AS kasuks 07.04.
3. a käenduslepingust nr xxx tulenev võlgnevus. Kohtuotsus on jõustunud 3 11.12.
4. a. Jõustunud kohtuotsus on edastatud täitemenetluse algatamiseks kohtutäiturile Mati Kadakule 11.12.
5. a. Tallinna Äripanga AS-i on seisukohal, et täitemenetluse peatamiseks puuduvad seaduslikud alused. Käesolevaks hetkeks on seega ühinenud täiteasjaga nr 008/2017/333 täiteasjad nr 007/2012/85782, nr 008/2018/2454 ja nr 022/2018/
6. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 järgi on käesolev tsiviilasi hagita asi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TMS 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudjate huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Riigikohus on 12.06.2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse p-s 11 märkinud järgmist: "TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks." Kohus leiab, et osundatud Riigikohtu lahendis kajastatud seisukohtadest on põhjendatud lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel. Kohtutoimikust nähtub, et avaldaja suhtes on algatatud täiteasi nr 008/2017/333 ning sellega on ühinenud täiteasjad nr 007/2012/85782, nr 008/2018/2454 ja nr 022/2018/
7. Avaldaja leiab, et täitemenetluse nr 008/2017/333 peatamine on põhjendatud, sest avaldaja täitis AS-ga SEB Pank ja kohtutäituriga sõlmitud 20.04.2017 kokkulepet, mille kohaselt peatati täitemenetlus 3 kuuks ning avaldaja pidi tasuma tekkinud võlgnevuse katteks igakuiste maksetena 600 eurot ja lisaks kohtutäituri kulud. Avaldaja leiab, et kuivõrd tema täitis vastavat kokkulepet, siis on tal õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist ja selle eelduseks on AS-i SEB Pank poolt kohtutäituri tasu tasumine ja täitemenetluse lõpetamise avalduse tegemine. Avaldaja on seisukohal, et tal on õigus jätkata laenulepingujärgsete maksete tegemist pärast 20.04.2017 kokkuleppe täitmist. Kohus selgitab, et 20.04.2017 kokkuleppega (kd II, tl 132) ei võtnud AS SEB Pank endale kohustust lõpetada täitemenetlus. Kohus on tuvastanud, et vastav kokkulepe sõlmiti poolte vahel, et anda täiendavat aega tekkinud kohustuste täitmiseks ning AS SEB Pank oli täitemenetluse alguseks juba laenulepingud üles öelnud (kd I, tl 182-183; kd II, tl 12-18; 2636). Seega ei saanud avaldaja eeldada, et pärast laenulepingute lõpetamist on tal täitemenetluses õigus jätkata lepingujärgsete maksete tegemist. Viimast iseäranis olukorras, kus laenulepingud lõpetati, täitemenetlus alustati pärast pikka aega kestnud avaldaja poolt 4 lepingujärgsete maksete mittetegemist (võlgnevus oli tekkinud alates 15.01.2016). Sealjuures on oluline asjaolu, et vaatamata AS SEB Pank ettepanekule täiendavalt pikendada kokkuleppelist võlgnevuse tasumise graafikut, avaldaja keeldus sellest. Kohus selgitab, et täitemenetluse eesmärk ja mõte on saavutada võlgniku kohustuste täielik täitmine ning olukorras, kus võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused nr 008/2017/333 (võlgnevus üle 30 000 eurot, kd I, tl 143), nr 007/2012/85782 (võlgnevus üle 14 000 euro, kd I, tl 164), nr 008/2018/2454 (võlgnevus ca 20 000 eurot, kd III, tl 122) ja nr 022/2018/2519 (võlgnevus üle 15 000 euro, kd I, tl 143), milles on rahuldamata arvestatavates summades võlgnevusi, puudub võlgnikul alus eeldada või nõuda võlausaldajalt täitemenetluse lõpetamist. Samuti ei saa vastav võlgniku eeldus olla antud juhul täitemenetluse peatamise või täitmise pikendamise või ajatamise aluseks TMS § 45 järgi. Kohus on seisukohal, et AS-l SEB Pank oli õigus ja vajadus jätkata täitemenetlusega, sest võlgnikul oli üleval arvestatav võlgnevus ning puudus perspektiiv, et avaldaja tasuks vabatahtlikult võlgnevuse ära. Sealjuures omab tähendust asjaolu, et AS SEB Pank kõrval eksisteerisid ka teised võlausaldajad, kes olid algatanud täitemenetlused nr 007/2012/85782, nr 008/2018/2454 ja nr 022/2018/
8. Kujunenud olukorras ei ole õigusvastane ega lubamatu, et täitemenetlust on jätkatud. Avaldaja on lisaks välja toonud, et ta kasvatab kooliealist last ning täitemenetluse esemeks olev eramu (kd II, tl 120; kd III, tl 5) on ainus elamispind. Riigikohus (lahend nr 3-2-1-79-12) on selgitanud, et tegemist on tavapärase olukorraga, kui täitemenetluses realiseeritakse elamu ning ainuüksi see asjaolu ei too kaasa menetluse peatamise põhjendatust. Samuti ei too kaasa täitemenetluse peatamise põhjendatust üksnes asjaolu, et avaldaja kasvatab alaealist last. Kohus on tuvastanud, et avaldaja ülalpeetavaks on peatselt xxx-aastaseks saav tütar (E R, isikukood xxx). Kohus on seisukohal, et täitemenetluse peatamine oleks põhjendatud, kui avaldajal oleks väikesed lapsed, kelle kasvatamine ja heaolu satuks olulisel määral ohtu täitemenetluses elamu realiseerimisel. Kohus leiab, et antud olukorras pole see tuvastatav ning lisaks ei ole täitemenetluse peatamine põhjendatud ka sellel põhjusel, et avaldajal oleks võimalik edasi elada eramus, mille soetamiseks võetud laene pole avaldaja olnud võimeline aastaid teenindama. Kui avaldaja on elanud elamispinnal, mille kulud on tema jaoks aastaid olnud üle jõu käivad, siis pidanuks avaldaja kaaluma taskukohasema elupinna otsimist, et vältida täitemenetluses enda elukoha müüki. Selle asemel on avaldaja olnud tegevusetu ja enda sõnul töötu, kuid samal ajal pole kohus tuvastanud, mis on olnud objektiivsed takistused mõistliku tasuga töö leidmisel. Viimast eriti olukorras, kus võlgnik on käesoleval hetkel suutnud töö leida isegi xxx (kd I, tl 126) ja samuti on omanud rahvastikuregistri järgi elukohta xxx alates 22.02.
9. Täitemenetluse peatamise aluseks pole põhjendatud lugeda ka avaldaja poolt üldsõnaliselt viidatud xxx (kd III, tl 40, 52). Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuks avaldaja püsiv või pikka aega kestnud raske tervislik seisund või töövõimetus, mis pole võimaldanud avaldajal sissetulekut teenida. Kohus selgitab, et tervislik põhjus, mis saaks olla TMS § 45 järgi aluseks täitemenetluse peatamiseks, peab olema iseloomult selline, mis mõistetavalt takistab avaldajal oma kohustusi täitmast. Sealjuures on oluline rõhutada, et TMS § 45 kohaldamine on erandlik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-12). Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja avaldus täitemenetluse peatamiseks põhjendatud ega tõendatud ning avaldaja toodud põhistus ei kaalu üles sissenõudja huvi nõude kiireks rahuldamiseks. Kohus jätab E Ri avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 008/2017/333 rahuldamata. 5 Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja
10. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Käesolev lahend on tehtud avaldaja huvides, sest avaldaja avalduse alusel on kohus menetluse algatanud ning kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikud on kohtule teatanud, et neil menetluskulud käesolevas asjas puuduvad, siis jätab kohus TsMS § 174 lg 1 alusel puudutatud isikute menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 6