← Eesti

1-19-7474/5

Obsah (5)§ 424§ 209§ 74§ 68§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2019.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7474 (19267000832) Kohtukoosseis Kohtunik A

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav RESOLUTSIOON Reino Peilman Isikukood või sünniaeg: 39411154912 Karistatus: kriminaalkorras karistatud, viimati 30.05.2017.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 209

lg 2 p 1 alusel 1aasta 4kuud 7päeva vangistust tingimisi

§ 74

alusel 1aasta 6 kuulise katseajaga Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 20.09.2019.a. kell 02.37, vabastatud 20.09.2019 kell 10.15 Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Reino Peilman

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata kohtus Reino Peilmanil 20.09.2019.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Reino Peilman ei pane 1 (ühe) aasta ja 4 (nelia) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 lg 1 p 1Lk 1 / 3 6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud ja käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista Reino Peilmanilt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 405 eurot, asitõendi saatekulu 54 eurot ja määratud kaitsja tasu 97.20 eurot, kõik kokku 556.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Reino Peilmanil menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul alates oktoobrist 2019.a kuni märtsini 2020.a iga kuu

  1. kuupäevaks võrdsetes osades 92,70 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Reino Peilmani (Peilman) süüdistatakse selles, et tema, juhtis alkoholijoobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust 20.09.2019 kella 02:12 ajal Pärnu linnas X pst 62 juures mootorsõidukit Lexus GS registreerimismärgiga X. Reino Peilmanil mõõdeti joovet tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seerianumbriga ARLE-0012 ning tõendusliku alkomeetri lõplik näit oli 1,04 mg/l kohta. Seega juhtis Reino Pilman mootorsõidukit Lk 2 / 3 joobeseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p
  3. Seega Reino Peilman, tahtliku teoga, so mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt nõuab prokurör kohtus Reino Peilman süüdi tunnistamist

§ 424

lg 1 järgi ning karistamist vangistusega 6 ( kuus) kuud.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 20.09.2019.a.

karistusaja hulka, seega kandmata karistus on 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 74

lg 1,3 alusel jätta vangistus täies ulatuses tingimulikult täitmisele pööramata, kui Reino Peilman ei pane 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75kontrollnõudeid ja kohustusi.

Käitumiskontrolli ajal on Reino Pilman kohustatud 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 405 eurot, asitõendi saatekulu 54 eurot ja määratud kaitsja tasu 97.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik Lk 3 / 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.