Perekonnaseaduses (PKS) § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab menetluskulude jaotuse. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Kostja ei olnud nõus kohtuväliselt abielu lahutama. Hageja palus hagiavalduses jätta menetluskulud kostja kanda, sest hageja on püüdnud korduvalt kostjaga kohtuväliselt kokkuleppele jõuda, kuid see on osutunud kostja pideva alkoholijoobe tõttu võimatuks. Kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise. Hageja on väga raskes majanduslikus olukorras seoses kostja vägivaldse käitumise tagajärjel. Hageja jaoks on riigilõivu tasumine suur väljaminek. Hageja palub kohtul kaaluda, kas menetluskulud on õigesti jaotatud.
lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt
lg-s 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei ole õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja leiab, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole õiglane ja kahjustab hageja majanduslikku olukorda. Kostja võttis hagi õigeks, kuid kohus jättis siiski menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei ole menetluskulude jaotust põhjendanud.
lg 1 alusel poolte endi kanda ning kohtul tulnuks lähtuda menetluskulude jaotusel sama paragrahvi lõikest 2.
lg 1 sätestab üldreegli hagilistes perekonnaasjades, mille kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samas
lg 2 võimaldab jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ning seda on võimalik kohaldada, kui esineb mõistlik põhjus (Riigikohtu
lg 1 alusel põhjendanud ega märkinud, et ei esine
novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 21). Järelikult ei ole maakohus kaalunud
Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud põhjendused abielu lahutamiseks annavad aluse jätta menetluskulud
Hageja on hagiavalduses põhjalikult kirjeldanud kostja vägivaldsest käitumisest poolte abielu ajal, mis päädis kahel korral kriminaalmenetlusega. Hageja on kirjeldanud oma rasket majanduslikku olukorda, kuivõrd pidi poolte ühisest kodust välja kolides tasuma nii uue korteri üüri, kui vana korteri pangalaenu. 3 Lisaks palus hageja hagis jätta menetluskulud kostja kanda põhjusel, et kostja polnud nõus kohtuväliselt abielu lahutama, mistõttu pidi hageja üldse kohtu poole pöörduma. Ka viitas hageja hagiavalduses soovist esitada lähenemiskeelu kohaldamise avaldus ning on seda ka teinud (tsiviilasi nr 2-19-7596). Kostja ei ole hageja väidetele vastuväiteid esitanud. Tuvastatud asjaoludel ei ole õiglane jätta hagi esitamisega seotud kulu riigilõivu tasumiseks hageja kanda.. Eeltoodu tõttu kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse täpsustuses (lk 33) on hageja avaldanud, et pooled oleksid nõustunud loobuma apellatsioonkaebuse esitamise õigusest maakohtu lahendile, kui maakohus oleks pooltele sellist võimalust selgitanud. Ringkonnakohus selgitab, et õigus loobuda apellatsioonkaebuse esitamisest enne maakohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist, tekib poolel siis, kui maakohus on teinud otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
). Kohtuotsuse tegemine ilma kirjeldava või põhjendava osata on aga kohtu diskretsiooniõigus, mida menetlusosalised võivad kohtult taotleda ja selle tegemiseks kohtule nõusoleku anda (
9.Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. Ringkonnakohus vabastas hageja menetlusabi korras apellatsioonkaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumisest.
lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb seetõttu välja mõista riigilõivuna 50 eurot riigituludesse. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi
lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks teistsuguse tähtaja määramist.
lg 9 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.