Obsah (8)

§ 403§ 232§ 657§ 656§ 392§ 348§ 328§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-160

) § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, sest pooled on taotlenud kirjalikku menetlust. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuli võlakirjast tulenev kohustus täita hiljemalt 31.12.

1. Seega algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2015 ja nõue aegus 01.01.
2. Hageja peab tõendama, et tal on tekkinud nõudeõigus kostja vastu ning et nõue ei ole aegunud. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kuna võlgnik tagastas 19.07.2016 võlgnevusest 500 eurot, on aegumistähtaeg alanud TsÜS § 158 alusel uuesti. Üldjuhul kohustuse täitmise tõendamiseks piisab, kui võlausaldaja kinnitab kohustatud isiku poolt või kohustatud isiku eest 2 kohustuse kas osaliselt või täielikult täitmise fakti. Samas aegumise katkemise tõendamisel ei ole võimalik lähtuda võlausaldaja kinnitusest võla osaliselt tasumise kohta, sest nii võib iga võlausaldaja väita, et osa võlgnevusest on tasutud pärast aegumistähtaja saabumist, ja nõuda ülejäänud võlgnevuse tasumist. Vaidluse tekkimisel peab võlausaldaja tõendama, et aegumine on kohustuse osaliselt täitmise või kohustuse tunnistamise tõttu alanud uuesti. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit võlgniku poolt 19.07.2016 kohustuse 500 eurot tasumise kohta. Võlgnik ei ole seda kinnitanud. Pankrotihalduri vastuväidete kohaselt ei oleks võlgnik oma vahendite arvelt
3. aastal hagejale 500 eurot maksta saanud, sest pankrotimenetluses kogutud andmete alusel puudusid võlgnikul 19.07.2016 sissetulekud ja rahalised vahendid 500 euro tasumiseks. Hageja ei ole halduri seisukohale võlgniku poolt raha 19.07.2016 mittetagastamise ja võlgnikul rahaliste vahendite puudumise kohta vastuväidet esitanud. Kuna võlgniku poolt võlgnevuse osaline tasumine
4. aastal ja nõude aegumistähtaja uuesti algamine on tõendamata, kohaldas kohus hageja nõudele aegumist ning jättis hagi rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Y. Kuprina esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
6. märtsi 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada, või saata asi uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus täitnud eelmenetluse ülesandeid. Kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust, sh tõendamiskoormuse jaotuse kohta, ega võimaldanud hagejal oma väiteid tõendada. Kohus pidi selgitama, et tõendamiskoormus on tavapärasest erinev ning võla osalise tasumise kohta ei ole piisav võlausaldaja kinnitus. Rikkumine tõi kaasa vale otsuse tegemise, kuna hageja jäi ilma võimalusest võtta tagasi nõusolek kirjalikuks menetluseks ja taotleda tunnistaja ülekuulamist; 2) rikkus kohus

§ 403

lg-t 1, kuna teatega kirjalikust menetlusest ei lubanud kohus pooltel esitada täiendavaid tõendeid, taotlusi ja avaldusi. Sellega kaotas hageja võimaluse tõendada oma väiteid täiendavalt nt võlgniku kirjaliku seletusega võla tasumise kohta; 3) on kohus rikkunud

§ 232lg-t 1.

Kohus ei põhjenda, miks hageja väide võla osalise tasumise kohta ei ole tõendatud asjaoluga, et võlakirjas ja nõudeavalduses on erinevad summad. 500-eurone vahe summades tõendab otseselt, et 500 eurot oli võlgnik tasunud. 5. V. Kuprini (pankrotis) pankrotihaldur H. Villers vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus täitnud kohaselt kõik eelmenetluse ülesanded. Kohtul puudub hagimenetluses kohustus teha pooltele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid oma nõude tõendamiseks (Riigikohtu seisukoht nt lahendis nr 3-2-1-41-15, p 19). Hagejat esindab õigusteadmistega isik; 2) ei ole kohus rikkunud

§ 403lg-s 1 sätestatut.

Pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. 15.02.2019 edastas kohus menetlusosalistele kohase kirjaliku menetluse teate. Kostja esitas hagivastuse 18.01.2019 ning hagejal oli võimalik esitada seoses hagivastuses esile tooduga täiendavaid seisukohti, taotlusi vms; 3) ei tõenda asjaolu, et pankrotimenetluses on esitatud nõue 500 eurot väiksemas summas kui võlakirjas, võlgniku poolt 500 euro tasumist. Nõude esitamine on võlausaldaja kujundusõigus, võlausaldaja otsustab, kas ja millises suuruses ta nõude esitab. Kostja on võlgniku konto väljavõttega tõendanud, et võlgnikul puudusid rahalised vahendid 500 euro tasumiseks. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 7. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostja vastu hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Maakohus leidis, et hageja nõue on aegunud ning jättis seetõttu hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu (

§ 656

lg 1 p 1) ning asi saata apellatsioonkaebuse põhjendsutest ja selles esitatud asjaoludest olenemata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 8. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja maakohtule hagi (tl 39-41), millele kostja esitas vastuse (tl 92-94). 15.02.2019 teatas maakohus pooltele kirjalikult (tl 114), et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses

§ 403lg 1 alusel.

Samas kirjas teatas kohus pooltele, et ei luba pooltel täiendavaid tõendeid, taotlusi ja avaldusi esitada ning pooled võivad esitada üksnes menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et selliselt asja menetledes on maakohus oluliselt rikkunud

§ 656lg 1 p-s 1 sätestatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

Kirjalikus menetluses peab kohus järgima

§ 392

lg 1 p-de 2 ja 4 sätteid samas ulatuses nagu siis, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil. Nimetatud kohustus tuleneb kohtule otseselt

§ 403

lg 1 teisest lausest, millest nähtuvalt määrab kohus võimalikult kiirest tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente. Samuti tuleneb

§ 348

lg-test 2 ja 3 ja § 351 lg-st 2, et kohus peab hoolitsema selle eest, et asja lahendatakse ammendavat ning et kohtul on kohustus tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asjasse puutuvate (asja lahendamiseks oluliste) asjaolude kohta. Riigikohus on 17.12.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08 märkinud, et sellised rikkumised on käsitletavad oluliste menetlusõiguse normide rikkumisena, kuna on rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et selliselt asja menetledes võttis maakohus hagejalt võimaluse esitada tõendeid (näiteks tunnistaja ütlused), et tõendada aegumise katkemist. Kuna maakohus rikkus

§ 403

lg-t 1 ega andnud pooltele võimalust tõendeid esitada, siis on asjakohatu maakohtu seisukoht, et hageja on kostja vastuväited omaks võtnud. Samuti rikkus maakohus

§ 403

lg 1 kolmandas lauses sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb määruses märkida ka asja lahendav kohtunik. Maakohtu 15.02.2019 kirjast seda ei nähtu ning seetõttu ei saanud pooled kasutada õigust kohtuniku taandamiseks. 9. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kui maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 328

lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine

§ 657lg 1 p 3 alusel uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist.

Praeguses asjas on maakohus jätnud sisuliselt eelmenetluse läbi viimata. Ainuke menetlustoiming maakohtu poolt pärast kostja vastuse saamist on 15.02.2019 kirjaliku menetluse teate koostamine, mille tegemisel rikkus maakohus

§ 403lg 1 nõudeid.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus viima asjas läbi eelmenetluse ning võimaldama hagejal esitada tõendeid võlgnevuse osalise tasumise kohta. Hageja poolt vastavate tõendite esitamisel peab maakohus andma kostjale võimaluse esitada omapoolne seisukoht hageja tõenditele ning vajadusel omapoolsed tõendid. Samuti peab maakohus võtma seisukoha menetluskulude kohta, mille kandmisest hageja vabastati. 4 10. Vastustaja viide Riigikohtu 29.04.2015 lahendi nr 3-2-1-41-15 p-s 19 esitatud seisukohale ei ole asjakohane, kuna maakohus rikkus

§ 403lg-t 1 ja jättis eelmenetluse sisuliselt läbi viimata.

Lisaks ei esindanud hagejat advokaat. 11. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja