lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud M R’i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja võtnud oma finantsprobleemide lahendamiseks mõtlematult laene, mis käesolevaks ajaks on viinud avaldaja olukorda, kus tema võetud kohustuste nõuetekohane täitmine võlausaldajate ees on ülejõukäivateks osutunud. Avaldaja ainukeseks sissetulekuallikaks on töövõime- ja lasteraha vastavalt 235,31 ja 735 eurot, kokku 970,31 eurot kuus, mis on elu- ja võetud kohustustega toimetulemiseks ebapiisav. Koguvõlgnevus erinevate võlausaldajate ees on avaldaja arvestuste kohaselt hetkel 35 574,19 eurot. Avaldaja makseraskused ei ole ajutise iseloomuga (tasus võetud kohustusi vaid uute laenude toel), mille tõttu on avaldaja sattunud väga keerulisse ja majanduslikult raskesse olukorda. Igasugune vallas- ja/või kinnisvara, mille kaudu oleks võimalik tekkinud võlakoormat katta või vähendada, avaldajal puudub. Avaldaja palub kohtul algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus, kuulutada välja tema maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 12.06.2019. a määrusega nimetas kohus M R’i ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada M R’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, võlgniku väljaselgitatud kohustuste mahuks on vähemalt 22 521,38 eurot. Võlgniku kohustused ületavad oluliselt olemasolevat vara. Võlgniku sissetuleku moodustab töövõimetoetus ca 240 eurot kuus ja peretoetus ca 735 eurot. Arvestades TSM § 132 sätestatut ning asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on neli alaealist last, ei ole võlgnik suuteline rahuldama kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul aastaid tagasi seoses sissetuleku vähenemise ja töökoha kaotusega. Võlgnik ei olnud võimeline võetud kohustusi täitma. Täitemenetlusi on võlgnikul õnnestunud vältida uute laenude võtmisega ja nende arvelt vanade laenude teenindamisega. Maksejõuetuse põhjuseks
Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Ajutine haldur on tuvastanud, et vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.
lg 1 1 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid.
lg 2 kohaselt kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 7,8 töötunni eest kokku summas 702 (käibemaks ei lisandu ega sisaldu) eurot.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 702 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
alusel.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt
lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb
Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul pankrotivara puudub. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.