Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-108991 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 27.11.2018 toimus xxxx AS xxxx tanklas liiklusõnnetus, kus sõidukiga xxxx (xxxx), põhjustati xxxx AS-le liikluskahju. Kostja unustas tankuri püstoli sõiduki kütusepaaki ja alustas sõitu, mille tagajärjel sai tankur kahjustada. Sündmuse kohta esitas AS xxxx hagejale seletuskirja, mille kohaselt: „27.11.2018.a. unustas klient xxxx AT-s peale tankimist tankimispüstoli kütusepaaki ja sõitis minema. Selle tulemusel tuli püstol klapi küljest lahti. Kannatada sai tankuri nr. 3 bens. 95 tankimispüstol. Vahejuhtum leidis aset kell 16.54 ja on tuvastatav kaamerast nr.

1. Kliendi auto riiklik registreerimisnumber on xxxx ja autoks Xxxx, millel on Xxxx Eesti filiaali kindlustus. Klient juhtunust xxxx ei teavitanud. Remondi teostas ja fotod saadab xxxx“. Kahjustada saanud tankuri remontis OÜ Xxxx ning esitas Xxxx AS-le tankuri remondiarve summas 180 eurot ilma käibemaksuta. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki XXXX (xxxx) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt. Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus. Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja kostjale tagasinõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 15.03.
2. Kostja hagejale kahju hüvitanud ei ole. Hageja hüvitas Xxxx AS-le kahju summas 180 eurot Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 180 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 08.05.2019 summas 2,15 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.05.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; hageja menetluskulu; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused 2 2-19-108991 Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot põhjendatuks.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 150 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 225 eurot (75+150).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (225 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3