← Eesti

2-18-12642/8

Obsah (18)§ 415§ 444§ 468§ 314§ 407§ 442§ 386§ 445§ 462§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 143§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-12642 T

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte 3

(5)2-18-12642 nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3), tunnistades selle

§ 468lg 1 p 2 alusel omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud

§ 314

¹ lg-te 1 ja 2 ning lg 3 p 1 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

§ 442

lg 5 esimene lause sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni lahendamata taotlused ja rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus tagas hagejate taotlusel hagi 12.09.2018. a määrusega kuni tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna kohus hagi rahuldab, siis kohus hagi tagamise abinõud ei tühista ja see jääb jõusse kuni selles märgitud tähtaja möödumiseni (otsuse jõustumiseni). Kohus rahuldab hagejate taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks

§ 445lg 1 alusel.

Samuti rahuldab kohus

§ 462

lg 2 alusel hagejate taotluse ning määrab, et otsuse jõustumisel selle avalikus arvutivõrgus avalikustamisel tuleb otsuses jätta avalikustamata nimed, isikukoodid, sünniajad ja aadressid. Hagejate taotletava eesmärgi saavutamiseks määrab kohus omal algatusel, et avalikustamata tuleb nimetatud andmed jätta kõigi poolte osas ning mitte avalikustada ka hageja II arveldusarve numbreid. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad hagejate menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal (

§ 174

lg 1).

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seejuures on

§ 144p 1 järgi kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe

ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses.

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-177-15, p 13). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt viidatud 28.11.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 11.02.
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejate 4

(5)2-18-12642 esindaja tasumääraks on 130 eurot tunnis (käibemaksuga 156 eurot). Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja tasumäär vastab asja keerukusele ja on põhjendatud. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukust, menetluses esindaja poolt tehtud väheseid toiminguid, menetlusdokumentide sisu ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hagejate esindaja põhjendatud ajakuluks 11 tundi. Põhjendatuks ei saa pidada menetlustoiminguid, mis on seotud puuduste kõrvaldamisega ja on seega poolest endast tulenevad ning toiminguid, millised tsiviilasja materjalidest ei nähtu (nt 29.11.2018) või mis on seotud menetluskulude nimekirja koostamisega (05.06.2018). Menetluskulude nimekirjas käsitletud määral ei ole põhjendatud ka kohtumääruste või nõuete kliendile edastamine, kuivõrd vastasel korral puuduks esindaja menetluses osalemisel mõte. Kuna menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses, ei pea kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmist vaidluse asjaoludel nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Kohus rahuldab ka hagejate taotluse tõlkekulude väljamõistmiseks summas 216 eurot (käibemaksuga).

§ 143p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh tõlgikulu.

Kostja on Valgevene Vabariigi kodanik. Välisriigi menetlusosalisega seoses tekivad menetluses ka tõlkekulud. Nõutav tõlkekulude hüvitis on mõistlik. Kuigi kulunimekiri ei sisalda riigilõivu, ei takista see riigilõivu kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Asja materjalidest nähtuvad menetluskulud, eelkõige riigilõivu, saab kohus kulude jaotuse alusel kindlaks määrata ka siis, kui menetluskulude nimekirju ei esitata või riigilõivu selles ei kajastata. Riigilõiv 500 eurot on hagejate poolt kantud vajalik ja põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Hagejad on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Seega tuleb menetluskulud hagejatele hüvitada koos käibemaksuga. Kohus määrab hagejate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal kokku 2 432 eurot (lepingulise esindaja tasu 11 tunni eest tasumääraga 156 eurot tunnis, kokku 1 716 eurot, riigilõiv 500 eurot ja tõlkekulu 216 eurot). Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Hagejad on hüvitatavate menetluskulude osas kostja suhtes solidaarvõlausaldajad. Lähtudes hagejate taotlustest ja

§ 177

lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis, et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4). / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.