9. Toimetada tagaseljaotsus avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostja ja Coop Finants AS-i vahel sõlmitud tarbijakrediidi leping. VÕS § 1132 lg 1 seob lepingu kehtivuse ajal tehtud meeldetuletuskirjade eest kulude hüvitamise nõude eelnevalt tarbijale tasuta meeldetuletuskirja saatmisega. Hagiavalduse kohaselt ei ole hagejale tasuta meeldetuletuskirju saadetud, mistõttu pole põhjendatud sissenõudmiskulude väljamõistmine. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib nõuda 500-1000 euro suuruse nõude korral esimeselt kirjalt 20 eurot sissenõudmiskulu. Hagiavalduse kohaselt saadeti kostjale üks kiri. Seega vähendab kohus väljamõistetavat sissenõudmiskulu 20 euroni. Kohus vähendab hagis nõutavat sissenõutavaks muutunud viivise suurust tulenevalt hea usu põhimõttest. Kohus leiab, et kui kostjale saadeti kohtuväliselt nõue 22.05.2018, kostja nõuet kohtuväliselt ei täitnud ja seejärel oodati kohtusse pöördumisega aasta aega, on tegemist halvas usus käitumisega, sest kuigi oli selge, et kostja nõuet ei täida, ei pöördunud hageja kohtusse, et saada täitedokument ja hakata tegelema nõude sissenõudmisega enne viivisenõude kasvamist. Kohus peab põhjendatuks viivise arvestamist kuni 22.07.2018, kui möödus kaks kuud nõudekirja saatmisest. Selleks ajaks pidi hagejale selge olema, kas nõue 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.