Obsah (6)

§ 101§ 102§ 96§ 97§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-135

§ 101lg 1).

2.

1. Elatis tuleb kanda iga kuu 10-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja J.L. arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX , selgitusega: „Elatisraha A.A.L. “. 1 2.
2. Välja mõista J.L. lt A.A.L. kasuks perioodi
4. 2017 kuni
6. 2018 eest elatis 660 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 44,99 eurot ning alates alates
8. 2019 kuni võlgnevuse 660 eurot täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 lauses 2 sätestatud määras.
9. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
10. Jätta asja juurde võtmata Audi A5 tehniline pass ja dokument pealkirjaga „arvutuskäik“. Võtta asja juurde notariaalakt XXXXXXXXXXXX kohta.
11. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
12. A.A.L. (hageja) esitas hagi J.L. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis 250 eurot kuus, kuid mitte alla seadusega sätestatud miinimummäära ja elatise tagasiulatuvalt alates 01.09.2017 summas 3190 eurot. 23.
13. täiendas hageja hagi viivise nõudega. J.L. (hageja ema) ja kostja abielu lahutati
14. a. Alates
15. a elab hageja koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Kostja ei ole elatist maksnud.
16. Kostja leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kostja saab maksta elatist 180 eurot kuus. Kostja vaidles vastu tagasiulatuva elatise nõudele. Poolte vahel oli kokkulepe, et kuna kostja tagastab laenu (sh ka J.L. eest), siis J.L. ei nõua kostjalt elatist. Samuti teeb kostja hagejaga seoses kulutusi. Kostja kannab J.L. pangakontole raha tütre tantsutundide eest tasumiseks, puhkamiseks ja reisimiseks, samuti annab kostja sularaha erinevates summades. Kostja juures viibides on tütar isa täielikul ülalpidamisel. Kostja brutotöötasu on 800 eurot kuus. Kostja on abielus M.L. ja sellest abielust on tal tütar S.L. (sündinud XXXXXXXXX ). Seoses sellega palus kostja vähendada elatist

§ 102lg 2 alusel.

MAAKOHTU OTSUS 2

1. Viru Maakohus rahuldas
2. jaanuari 2019 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise 01.09.2018 kuni 31.12.2018 summas 250 eurot kuus ning alates 01.01.2019 summas 270 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni 07.05.
3. Maakohus määras, et elatis ei või olla väiksem kui

§ 101lg 1 sätestatud.

Tagasiulatuva elatise nõue jäeti rahuldamata. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi on alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär

1. aastal oli 500 eurot ja elatise miinimummäär 250 eurot, kuupalga alammäär
2. aastal on 540 eurot ja elatise miinimummäär 270 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-05). Maksu- ja Tolliameti 14.12.2018 vastuste kohaselt oli hageja seadusliku esindaja J.L. netosissetulek ajavahemikul 01.12.2017-30.11.2018 kokku 13 992,41 eurot, s.o keskmiselt 1166,03 eurot kuus. Kostja netosissetulek oli ajavahemikul 01.12.2017-30.11.2018 kokku 13 162,62 eurot, s.o keskmiselt 1096,89 eurot. Kostja töötasu/sissetulek on piisav nii enda kui ka oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks seadusega ettenähtud ulatuses, seega puudub alus

§ 102lg 2 kohaldamiseks.

Kostja tõendas, et tal sündis XXXXXXXXX tütar S.L. , seega on kostjal on 2 last: hageja A.A. (sünd XXXXXXXXX ) ja S. (sünd XXXXXXXXX ), kes elab koos kostjaga ning kelle suhtes kostja täidab ülalpidamiskohustust. Kostja esitas konto väljavõtted perioodil 17.04.201703.08.2018 tehtud ülekannete kohta. Hageja vanemate kokkulepet laenumaksete tasumise kohta ei saa arvestada elatise väljamõistmisel, kuna hageja ei ole sellise kokkuleppe pooleks. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tagasiulatuva elatise ja sellelt viivise väljamõistmiseks.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). 3 Kohus leidis, et käesolevas asjas ei täida elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt hageja ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus. Hageja seaduslik esindaja märkis hagiavalduses, et hageja elab koos temaga alates 2008.a. septembrist ning et kostja, vaatamata mitmetele püüdlustele kompromissile jõuda, ei osale hageja ülalpidamises, seega jäi kohtule ebaselgeks, miks on hagi elatise nõudes esitatud kohtule alles
5. aasta septembris, aga mitte varem. Kui aga elatise nõude mitteesitamise põhjuseks oli kokkulepe, siis on tagasiulatuva elatise nõue seda enam põhjendamatu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude ja viiviste nõude. Hageja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada tagasiulatuva elatise nõue 01.09.2017-31.08.2018 eest ning viivise nõue alates 11.09.
7. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oleks kohus pidanud kostjalt nõudma välja korteri laenumaksete lepingu tervikteksti. Ainult konto väljavõttest ei saa järeldada, mis oli maksete eesmärk. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma laenu katteks igakuiselt 145 eurot, mitte 88 eurot nagu nähtub konto väljavõttest; 2) ei kuulu hageja emale auto Audi A6, mida maakohus märkis hageja majandusliku seisundi hindamisel. Hageja ema on vaid selle sõiduki kasutaja; 3) ei ole maakohus põhjendanud, mil viisil raskendab tagasiulatuva elatise nõudmine elatise maksmise kohustuse täitmist tulevikus; 4) ei hinnanud kohus tõendeid igakülgselt ja rikkus sellega TsMS § 232 lg 1 ja TsMS § 442 lg 7 ja
9. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Pooled leppisid kokku, et juhul, kui kostja tasub laenu, ei nõua hageja ema elatist. Kostja on tasunud ka hageja tantsutundide, reiside ja puhkuste eest. Tagasiulatuva nõude maksmapanek raskendaks edasise elatise tasumist. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele lisatud materjalide vastuvõtmisele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p2 alusel tühistada tagasiulatuva elatise nõude ja viivise rahuldamata jätmise osas ja ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude osaliselt. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 4 Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata tagasiulatuva elatise eest hüvitis ja viivis välja mõistmata.
12. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja ei tuginenud maakohtus väitele, et kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud kokkulepet laenukohustuse täitmise kohta. Kostja tugines vastuväites sellele, et tema tasus hageja ema vanemate kasutuses oleva korteri laenumakseid nii enda kui hageja ema eest. Kostja esitas maakohtule oma vastuse lisana poolte vahel sõlmitud kokkuleppe ja selle osalise tõlke, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hageja vanavaemate (hageja ema vanemate) kasutuses oleva eluruumi laenumakseid igakuiselt summas 145 eurot. Hageja vanemad leppisid kokku, et kui lapse isa täidab laenumakse tasumise kohustust, siis lapse ema ei esita elatise nõuet (lk 23-26). Hageja esitas kostja vastuse kohta oma seisukohad, milles märkis, et korteriomandi asukohaga XXXXXXXXXXXX , X ja elatise küsimust ei saa samastada lapsele elatise maksmisega, kuna ühisvaraga seotud küsimuse osas lapse vanemate vahel sisuline kokkulepe puudub ja lapse ema ei ole kostja poolt märgitud laenulepingus laenusaaja rollis, ei ole lapse seisukohast tegemist hädavajalike kuludega, mis muul juhul kuuluksid kandmisele last kasvatava vanema poolt (lk 51).
13. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei toonud maakohtus esile asjaolu, et kostja ei ole kokkulepet laenumaksmise osas täies mahus täitnud. Hageja ei tuginenud ka väitele, et kokkuleppe osaline mittetäitmine annab aluse tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. Hageja tugines eeltoodule esmakordselt ringkonnakohtus. Tegemist on uue asjaoluga, mida kohus ei olnud kohustatud omal algatusel uurima ega kindlaks tegema ka elatise asjas. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebusele lisatud sõiduki tehnilise passi ja hageja koostatud arvestuse. Ringkonnakohus lisab, et asjaolu, millised sõidukid on hageja omandis ja milliseid ta kasutab, ei oma tähtust tagasiulatuva elatise nõude põhjendatuse hindamisel. Hageja esitatud omakäeline arvestus illustreerib hageja seisukohta, kuid puudub põhistus, miks hageja sellele maakohtus ei tuginenud. Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse vastuses vastuväite, siis loeb ringkonnakohus esitatud materjalid hagejale tagastatuks.
14. Apellant esitas pärast kaebuse esitamist täiendavad tõendid korteriomandi XXXXXXXXXXXX võõrandamise kohta 18.02.2019 hinnaga 10 000 eurot, millega kustutati laenujääk (lk 117-122). Kuna tehing toimus pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, siis on tegemist uue tõendiga, mida varem esitada ei saanud. Ringkonnakohus leiab, et uue tõendi esitamine on lubatav, kuid see ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et aasta enne hagi esitamist tasus kostja kokkuleppel hageja emaga rahalisi kohustusi. Nimetatud toimingute arvel sai hageja osaliselt ka ülalpidamist ning tagasiulatuv elatise väljamõistmine ei täida enam oma eesmärki.
15. Maakohus märkis õigesti, et hageja vanemate vahel sõlmitud kokkulepe ei välista elatise nõude esitamist hageja poolt, kuid kokkuleppes toodut saab kohus hinnata ühe asjas tähtsust omava asjaoluna. Maakohus ei lugenud kokkulepet takistuseks elatise väljamõistmisel alates hagi esitamisest. Ringkonnakohus leiab et maakohus jättis ebaõigesti

§ 108alusel elatise tagasiulatuvalt täies ulatuses välja mõistmata.

5 Ringkonnakohus möönab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täida enam hageja igapäevase ülalpidamise eesmärki. Asja materjalide kohaselt ei tasunud kostja elatist alates 2008 aastast. Hagi esitati 2018.a. Hageja väited, et ta on elatist kohtuväliselt nõudnud, ei ole asjas selgelt esile toodud. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis takistasid elatise nõude varasemat esitamist, seetõttu lähtub ringkonnakohus eeldusest, et hageja ülalpidamiseks olid enne hagi esitamist vahendid olemas. Ringkonnakohus aga ei nõustu maakohtuga, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine võib seada kostja raskesse olukorda. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust arvata, et tagasiulatuva elatisnõude sellises ulatuses rahuldamine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Õige on apellandi väide, et kostja ei esitanud kohtule oma töötasu õiendit. Kostja esitas töölepingu, mida maakohus hindas koos Maksu- ja Tolliameti tõendiga ja leidis, et kostja sissetulek on ca 1096,89 eurot kuus, mis on oluliselt suurem kui töölepingus märgitud tasu. Kostja ei toonud maakohtus esile asjaolusid ega tõendanud, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatist tagasiulatuvalt tasuda.

1. Ringkonnakohus leiab, et tagasiulatuv elatise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja peab maksma ühele lapsele elatist, tema ülalpidamisel on ka teine laps, kes elab kostjaga koos ja kellega seotud kulutusi kostja katab. Kostja ei pea enam tasuma kokkuleppe alusel laenukohustust, mistõttu tema majanduslik olukord elatise väljamõistmise tõttu oluliselt ei muutu. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja on elatise nõude esitamisele eelnenud perioodil tasunud hagejaga seotud kulutusi ning ajal, mil hageja viibis isa juures, kattis kostja hageja kulutused. Kostja on tõendanud kulutuste tegemist aastase perioodi jooksul summas 474 eurot (lk 28 - 29). Hageja ei vaielnud kostja väidetele vastu, kuid märkis, et hageja viibib kostja juures lühiajaliselt (kuni 5 päeva) ja sellega ei kaasne olulisi kulutusi. Ringkonnakohus märgib, et asjas puuduvad täpsed kulude arvestused ja tõendid, kuid menetlusökonoomiat arvestades ei ole otstarbekas selle tõttu asja menetlust uuendada, et anda pooltele tähtaeg täiendavate tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus leiab kostja esitatud tõendeid ja väiteid aluseks võttes, et kostja kattis hagejaga seotud kulutusi ca 50 euro ulatuses kuus. Kostja on maakohtus esitatud tõendite järgi täitnud kokkulepet ja tasunud igakuiselt 145 eurot hageja ema vanemate kasutuses oleva korteri eest. Ringkonnakohtu arvates tuleb ka seda võtta arvesse tagasiulatuva elatise suuruse määramisel. Ringkonnakohus loeb kostja elatise tasumise kohustuse osaliselt, summas 195 eurot täidetuks ja mõistab kostjalt välja 660 eurot (55 x 12).
2. Hageja taotles elatisvõlgnevuselt seadusjärgse viivise väljamõistmist alates elatise nõude esitamisest 11.09.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hageja sidus viivse nõude hagi esitamisega, ringkonnakohus leiab, et viivisenõue tuleb rahuldada ajast, millal hageja nõude kohtule esitas, so. 23.10.
3. Ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja viivisenõude. Viivise VÕS § 113 lg 1 lause 2 seadusjärgne suurus on perioodi eest 23.10.2018 kuni otsuse tegemiseni (29.08.2019) kokku 44,99 eurot. Alates 30.08.2019 kuni 6660 euro tasumiseni tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 lause 2 järgses määras. Kostja saab enne otsuse jõustumist 660 euro tasumisega viivisnõude suurenemise ära hoida. 6
4. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et elatise nõuded rahuldati osaliselt ning kostja rahalisi vahendeid tuleb eelkõige kasutada hageja ülalpidamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud õigusabikulude osaline hüvitamine. Vastustaja on nõustunud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi