← Eesti

2-19-106733/5

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-106733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. august 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue xxxx AS (laenuandja) ja kostja (laenusaaja) sõlmisid 15.08.2018 laenulepingu nr xxxx, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja üldtingimustest, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot. Samal päeval maksis laenuandja kostjale laenusumma välja. Laenulepingu alusel võttis kostja laenu 300 eurot intressiga 12,0 % aastas, tagasimakseperioodiga 3 kuud, kohustusega tasuda alates 15.09.2018 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 15. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid summas 102,01 eurot, viimane makse 15.11.2018 summas 102,00 eurot. Laenulepingu põhitingimustes lepiti kokku ka intressimääraga võrdne viivisemäär. Kostja pole pärast laenulepingu sõlmimist ja laenusumma kättesaamist oma kohustuste täitmiseks tasunud laenuandjale ega hagejale ühtegi makset. Maksete tasumata jätmise tõttu saatis laenuandja Kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. Võla tasumata jätmise tõttu loovutas laenuandja 22.01.2019 laenulepingust tuleneva nõude hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 300 eurot, intress 6,02 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21,06 eurot; Välja mõista kostjalt põhivõlalt arvestatud viivis 12,0 % aastas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt; Välja mõista kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmisega seotud kulud 30,00 eurot; Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, s.h hageja tasutud riigilõiv ja õigusabikulud 240,00 eurot; Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 2 2-19-106733 Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot põhjendatuks.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 75 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 240 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas hagihinnaga, esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 175 eurot (100+75).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.