(11)eurot; juuksur 15 eurot; taskuraha ja vabaaja kulutused 55 eurot; transport 15 eurot; kulutused koolitarvetele 25 eurot; hobitarbed 50 eurot. Kokku 580 eurot, millele lisanduvad kingitused sõpradele, kodutarbed, tehnikatarbed. Kostja on pottsepp ning tegeleb aktiivselt ahjude ja pliitide ehitusega, põhitöökoht võimaldab seda. Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ja hageja ema kooselu lõppes 2011, hageja elab emaga. Elatise saab välja nõuda alates elatishagi esitamisest, sest kuni selleni on lapse ülalpidamine toimunud vanemate kokkuleppel: raha maksmise teel ema arveldusarvele ja lapse kulutusi vahetult kandes. Kostjal puudub elatise võlgnevus enne hagi esitamist. Hageja kulutused on otsitud ja ta ei ole nõuet tõendanud. Juunis on kostja teinud ülekande lapse emale „Kulutused" põhikooli lõpuga seotud kulutuste osas. Juulis on kostja teinud 2 makset, selgitusega „alimendid", arvestades seejuures lapse viibimist kostja juures. Poolte vahel on kokkulepe, et kui poeg viibib kostja juures, siis on ka kostjal kulud ja seda arvestatakse elatise maksmisel. Kostja soovib ka edaspidi vähemalt osa lapsele vajalikke asju ise osta ja tasuda lapse poolt kasutatavate teenuste eest. Kostja igakuine netosissetulek on 970 eurot kuus. Kostjal on 2 ülalpeetavat last, lisaks hagejale veel ka QQ, kes on sündinud XX.XX.XXXX. Kahekordse miinimumelatise summaga peaksid eelduslikult saama kaetud kõik lapse kulutused. Kui kostja tasub lapse ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus ning lisaks sellele kannab lapse ülalpidamisega seotud kulusid, sh kulusid lapse kostja juures viibimise ajal, siis osaleb kostja lapse ülalpidamises suuremas määras kui seaduses sätestatud miinimumelatis. Kostja viitas kohtupraktikas kasutatavale (RKTKo nr 3-2-1-174-16) RAKE uuringule ja asjaolule, et miinimumelatise suurus kasvab kiiremini palgatõusust. Kostja palus arvestada, et lapse vajadusest 55 eurot kantakse igakuiselt riigi poolt makstava lapsetoetuse arvel. Kostja leiab, et kulud riietusele ja jalatsitele kuus on 8,60 eurot. Hageja ostab ja kannab kasutatud rõivaid. Riideid ja jalatseid saab osta odavalt. Pesemis- ja hügieenitarvete põhjendatud kulu on 7,84 eurot kuus. Telia arve on hageja esindaja isiklik kulu ja pole seotud hagejaga. Hagejal on mobiilne internet, seda saab kasutada ka sülearvutis. Hobitarveteks piisab 25 eurost. Tallinnas on kõige kallima treeningsaali täispakett maksab 79 eurot. Hulgaliselt on soodsamaid pakkumisi. Hageja juukseid lõikab tasuta kostja abikaasa. Kostja on pojale andnud ja saatnud arvele taskuraha, kui see on osutunud võimalikuks. Hageja pidevalt ravimeid ei tarvita, mõistlik kulu on 10,77 eurot. Juuni kulutused toidule ei saa olla tõesed, kuna poeg veetis ligi poole sellest kuust kostjaga. Kostja kolmeliikmeline pere kulutab toidule umbes 220-240 eurot kokku. Pottsepatöö on kostja jaoks sesoonne (ehk siis suveaja) hobi; puudub vastav tegevuslitsents; kostja on põhitöökohaga laulja; hobiga tegeledes peab säilima hääl. Hageja seaduslik esindaja töötas aastaid oma puudega (alates umbes 2007) väga korraliku palgaga töökohal. Pärast viimasest töökohast lahkumist/koondamist ei hakanud hageja seaduslik esindaja uut tööd otsima, vaid teatas, et tal on sääste ja ta läheb hoopis õppima teda 3

(11)huvitavat ainet (mitte ametit) ning sel ajal töötada ei kavatse. Hageja ema on suurepärase soome ja inglise keele (ka ametliku keele) oskusega inimene. Neid oskusi võiks kostja arvates õppetöö kõrvalt lisasissetuleku teenimiseks kasutada. Maakohtu otsus 3. Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimummääras ja tagasiulatuva elatise perioodi 01.06.208 – 31.07.2018 eest 192,25 euro ulatuses. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohus kohaldas PKS § 101, § 102 lg 1 ja 2, § 108 sätestatut. RAKE uuringu osas märkis kohus, et see on vananenud, kuid lisaks tuleb lähtuda konkreetsete laste vajadustest ning vanemate võimalustest, samuti arvestada laste varasemat elulaadi. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja miinimummääras elatist, ei ole vajalik hageja vajaduste tõendamine. Kohus eeldas, et lapse igakuiste kulude suuruseks on 540 eurot. Kohus tuvastas, et hageja sündis oma ema ja kostja kooselust on XX.XX.XXXX ja elab emaga; hageja igakuised eluaseme- sidekulud 100 eurot; toidukulud 180 eurot; transpordikulud 15 eurot; hügieeni- ja tervisehoiukulud 65 eurot; riiete ja jalanõude kulu 60 eurot; kulud koolile, hobidele (s.h treening spordiklubis) ja hobitarvetele 75 eurot; taskuraha ja vabaaja kulutused (s.h teater, kino, kontsert) 55 eurot. Last kasvatava vanema kanda on üldtuntud asjaoluna tavapäraselt kõikvõimalikud ettenägematud kulutused, mis on jäänud varasemalt välja toomata ja kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades. Igakuised kulutused on põhjendatud vähemalt 550 euro ulatuses kuus. See summa vastab igati kahekordsele seadusjärgsele miinimummäärale (praegu 540 eurot, hagi esitamise ajal 500 eurot). Sellest tulenevalt ei esine alust mõista elatis välja alla miinimummäära. Kohus tuvastas, et kostja igakuine netotöötasu on 986,88 eurot; talle kuulub sõiduauto Mercedes Benz W124 universaal

(1993), hetkel sõidukõlbmatu ja sõiduauto VW Passat B5.5

(2001)universaal; kinnistu Hiiumaal. Kostja oma igakuiseid kulusid välja ei toonud. Kostjal on peale hageja veel üks alaealine ülalpeetav, kellega kostja elab koos. Kohus eeldas, et ka kulutused sellele lapsele jäävad tõenäoliselt miinimumi piiresse ning seega ei satu kostjaga kooselav 6-aastane laps kostjalt hageja kasuks miinimumelatise väljamõistmisel ebavõrdsesse olukorda. Kostja saab tulenevalt oma pottsepatööoskusest suurendada ka oma sissetulekuid selliselt, et neist jätkuks nii oma vajaduste rahuldamiseks kui ka mõlemale lapsele (s.o nii hagejale kui ka kostjaga koos elavale lapsele) ülalpidamise andmiseks. Kohus tuvastas, et hageja emale kuulub korteriomand XXX, Tallinn; tema sissetulek on suvel 500 eurot ning sügisest kevadeni 800 eurot. Hageja emal puudub töövõime, kuna ta ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes töötama. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostja on suuteline rahuldama oma mõlema lapse igapäevaseid vajadusi ja kostjalt käesolevalt 4

(11)väljamõistetav elatis hagejale miinimumsummas ei sea ohtu kostja teise lapse, käesolevalt 6aastase, ega ka kostja enda igapäevaste vajaduste rahuldamist ja ülalpidamist. Lapse emale laekub lapse eest igakuiselt 55 eurot peretoetust. Kohus ei arvestanud käesoleval juhul asjaoluga, et osa hageja vajadustest kaetakse lapsetoetuse arvelt (RKTKo nr 3-2-1-17416 p 14). Kostja ei ole esile toonud, millised on tema keskmised igakuised kulud seoses hagejaga ajaveetmisega. Samas on kostja 22.10.2018.a istungil kinnitanud, et poeg on viibinud tema juures, kuid viimastel kuudel harva, augustist alates väga vähe, tavaliselt on olnud 2-3 päeva. Sedavõrd väheste kohtumistega tekkiv põhjendatud kulu on marginaalne ning seda ei saa elatise suuruse määramisel arvestada. Samuti ei arvesta kohus kostja poolt tasutavat hageja mobiiltelefoniga seonduvat arvet, kuna see ei ole märkimisväärne. Hageja sõnade kohaselt 4 eurot kuus. Kostja ei vaielnud 22.10.2018 summa suurusele vastu. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud vanemate kokkulepet mitte maksta elatist selle aja eest, kui hageja viibib isaga või kokkulepet tasuda elatist muul moel kui raha üelakandmisega. Tulenevalt eeltoodust on tagasiulatuv elatisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on avaldanud, et on menetluse ajal tasunud hagejale elatist summas 250 eurot kuus. Kohus selgitab, et menetluse ajal tasutud elatise osas saab teha tasaarvestuse otsuse täitmise käigus. Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada tagasiulatuva elatise osas ja edasiulatuva elatise suuruse osas. Teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja igakuiselt elatis 145 eurot või alternatiivselt muutuvana nii, et miinimumist lahutada maha pool kehtivast lastetoetusest ja seda summat vähendada veel 20% võrra. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. Elatise väljamõistmiseks puudus alus, kuna: - kostja on hagejat ülal pidanud vabatahtlikult ning vahetult (muul viisil kui rahaliselt); - hageja tegelikud vajadused ei ole nii suured kui hagis märgitud; - elatisest tuleb maha arvate riigilt saadav 60 eurot. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga RAKE uuringu osas ja toob võrdluse pensionäriga, kes peab toime tulema 430 euroga. Kohus on jätnud täitmata oma selgitamiskohustuse, st ei ole selgitanud kostjale, et tuleb tõendada enda vajadusi. Nendeks on: - pangalaen 100 eurot kuus; - lapse lasteaiatasu ca 80 eurot; - vesi 7-9 eurot; - ahjuküte 110 eurot (65eur/rm); - elekter keskmiselt 60 eurot; - internet 26.14 eur; - prügivedu kvartaalselt 33 eur; - mobiiliarve ca 40 eur (sealhulgas hageja mobiilinternet); - kulud transpordile pelgalt töölkäimiseks 120 eur kuus; - parklatasu 17,5 eur, 5

(11)Kostja täitis vastavalt poolte kokkuleppele oma kohustust 7 aastat (2011 – august 2018). Kohus on lapse vajadusi 540 eurot eeldanud, kuid hageja ei ole neid tõendanud. Arusaamatuks jääb kohtu oletus, et hageja soovib tõenäoliselt vaadata ka telekanaleid. Hageja kodus pole televiisorit ja hageja kasutab kostja poolt tasutavat internetti. Kulud eluasemele on hageja esindaja poolt ülepaisutatud ja eluasemekulu suurus ei ole 100 eurot (tervikuna 200 eurot). Üldteada on asjaolu, et suvekuudel tavaliselt maist kuni septembrini on eluasemekulud odavamad kui talvekuudel, mõistlik kulu keskmiselt aastas oleks 70 eurot. Vastuväiteid ei ole koolitoidu osas (30 eurot), kuid 150 eurot kuus toidule on ilmselgelt palju. Kostja kulud toidule kogu 3-liikmelise pere osas on 240 eurot, millest 100 eurot kumbki täiskasvanu ja 40 eurot kuueaastane laps. Seega hageja põhjendatud kulu toidule kuus on 110 eurot kuus. Kohus on pidanud kostja väiteid selle kohta, et hagejal on juukseid lõiganud kostja abikaasa, paljasõnalisteks. Kuid hageja pole ka tõendanud, et see oleks teistmoodi. Toidulisandeid, vitamiine ja ravimeid ei kasutata igakuiselt, tehakse kuur ja siis tuleb aega vahele jätta. Suvekuudel ei tuleks üldse midagi üldjuhul kasutada. Põhjendatud summa on 30 eurot. Tegemist ei ole enam kasvava noorukiga. Korralikud saapad kestavad 2-3 aastat, sama on ka jopedega. Ülejäänud esemed on tänapäeval võimalik soetada küllaltki soodsate hindadega. Kostjale võiks jääda võimalus osaleda pojale suuremate asjade ostus, et näiteks kui laps on asja valmis vaadanud, annab ema oma osa ja isa läheb pojaga ostma. Põhjendatuks 30 eurot kuus. Hobidele, koolile sh treeningute kuluks on kohus pidanud põhjendatuks 75 eurot. Arusaamatuks jääb, millisest hobist hageja räägib. Taskuraha ja vabaaja mõistlikud kulutused on arvestades teatris ja kinos käimise sagedust 25 eurot kuus. Lapse sünnipäeva pidamise osas ei peaks kostja hageja ema juures tähistatavat sünnipäeva kinni maksma. Sõprade sünnipäeval käimine on enesestmõistetav, kuid sõpru ei saa olla tohutult ja selles vanuses on kingitus väärtusega 10 eurot tavapärane, seega põhjendatud kulu kuus 25 eurot. Hageja kuludeks on 365 eurot mis jagades 2-ga teeb 182,50 eurot, sellel summale lisandub veel 2019. aastal riigilt saadav toetus 60 eurot ja lapsele kuluv summa kuus moodustab 425 eurot, mis katab lapse vajadused. Hageja ja kostja vahel on olnud aastaid kokkulepe elatise maksmises, et kui laps on viibinud kostja juures, siis sellega on ka arvestatud. Kohus ei ole arvestanud sellega, et kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult. Puudub vaidlus selle üle, et laps vajab mobiiltelefoni ja internetti, mille eest tasub samuti kostja. Kohus ei arvestanud sellega, et menetluse ajal tasus kostja elatist ja asenda elatise maksmise osaliselt lapse kasvatamises vahetult osalemisega (toidab last, kui laps viibib tema juures, korraldatud on lapse juuste lõikus hageja abikaasa poolt, samuti suvekuudel tegeleb lapse 6

(11)arendamisega). Ülalpidamiskohustuse täitmine ei ole välistatud ka muul viisil, kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Selline oli vanemate kokkulepe, sest hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et alati on tehtud tasaarvestus. Puuduvad tõendid, et hageja oleks enne hagi esitamist pöördunud kostja poole suurema elatise nõudes. Sel perioodil oli lapse vajadused kaetud muul viisil – vahetu ülalpidamisega. Asjaolu, et elati vanavanemate juures, ei tähenda seda, et isa ei kandnud kulusid, ostes seal toitu ja kattes muid lapse vajadusi. Harju Maakohus ei arvestanud kostja varalise seisundiga. Kostjal on lisaks hagejale veel teine laps. Kostja palk on 986.88 eurot kuus. Kohus pole arvestanud pottsepatöö osas, et, tegemist on hobiga; kostjal puudub tegevuslitsents; põhielukutse laulja ja vahend hääl ning kliimavöönd. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise
3. aasta septembri kuu eest 3,99 eurot ületavas osas. Muus osas on maakohtu otsus lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb selle põhjendusi. Apellatsioonkaebus kuulub osalisele rahuldamisele. I
4. Vaidlus poolte vahel taandub küsimusele, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt elatist miinimummääras. Samuti vaidlevad pooled tagasiulatuva elatise osas selle üle, kas kostja on vahetult kandnud maakohtu poolt väljamõistetud hageja ülalpidamiskulusid 01.06.201831.07.
6. Puudub vaidlus, et kostja on osaliselt hagis nõutud perioodil elatise maksmise kohustust täitnud. Siiski ilmneb asja materjalidest, et hageja pöördus kohtusse ajendatuna kostja poolt ülalpidamiskohustuse ebapiisaval määral ja hilinenud täitmisest alates juunist
7. Nimetatu nähtub asjas esitatud konto väljavõtetest, mille kohaselt ei ole kostja tasunud elatist juunis ja juulis 2018 kalendrikuu eest ette, vaid on teinud seda erinevatel kuupäevadel kuu keskel. Samuti nähtub konto väljavõtetest, et kostja tasus elatist juunis 174 eurot ja juulis 206,02 eurot. Pooled vaidlevad, kas kostja võis tasuda vähem elatist ja millistel asjaoludel.
8. Kostja väidab, et ta on pidanud hagejat ülal vabatahtlikult ning vahetult (muul viisil kui rahaliselt). Kuna apellandi sellekohased väited olid üldsõnalised, palus ringkonnakohus 25.06.2019 kirjas apellandil täpsustada, mil viisil osales kostja vahetult hageja ülalpidamises juuni-august 2018 ja edasi alates hagi esitamisest. Kostja ei toonud maakohtu menetluses ega ole toonud välja ka apellatsioonimenetluses, milliseid lapsega seotud kulutusi kui suures ulatuses kannab ta vahetult, kui laps viibib tema juures. Kostja ei ole esile toonud, kui palju aega veedab laps kuus kostjaga ja mis ulatuses on ta kostja ülalpidamisel ehk milliseid kulutusi teeb kostja sel ajal lapsele. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul nimetatud väitega võimalik arvestada.
9. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus ei ole täitnud oma selgitamiskohustust, jättes kostjale selgitamata oma vajaduste esiletoomise ja tõendamise vajalikkust. Riigikohus on märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (RKTKo 3-2-1-17-16, p 11). Kui kostja 7

(11)tugines laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb kostjal esile tuua (ja kohtul tuvastada), millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12). Arvestades PKS § 102 lg 1 kohaldamise eeldusi, on oluline lisaks sellele tuvastada ka kostja enda tavalise ülalpidamise vajadused. Eelnimetatut pidi maakohus kostjale selgitama ja tegema ettepaneku esitada vastavad tõendid. Samas kõrvaldas ringkonnakohus nimetatud minetuse oma 25.06.2019 kirjaga, paludes kostjal vastavad andmed esitada ja kohtu konkreetsetele küsimustele vastata. Eeltoodud põhjusel ei ole maakohtu minetus kohtuotsuse tühistamise aluseks. II

1. Kostja esitatud peamine väide maakohtus, mis annab põhjuse elatise vähendamiseks alla miinimumi seondub sellega, et kostja ei ole suuteline sellises ulatuses elatist lapsele maksma. Maakohus jättis täitmata selles osas selgitamiskohustuse ja välja selgitamata isa ja tema teise lapse ülalpidamisvajaduse.
2. Kostja tugines oma vastuväidetes elatise vähendamiseks alla miinimummäära kolmele asjaolule: - kostja suutmatus anda hagejale ülalpidamist kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; - kostja laste ebavõrdne kohtlemine; - hageja ema poolt peretoetuse saamine.
3. Kostja tugines asjaolule, et tema peres kasvab veel üks laps ja hagejale nõutud ulatuses elatise maksmine, samuti teisele lapsele samas suuruses elatise maksmine ei võimaldaks teda vajalikus ulatuses ennast ülal pidada. 25.06.2019 kirjas palus ringkonnakohus apellandil täpsustada ja selgitada eeltoodud väidetega seonduvaid asjaolusid. Kostja kohtu küsimustele ei vastanud.
4. Vaidlust ei ole selles, et kostja netopalk on 970 eurot kuus. Kuivõrd kostja ei tõendanud pangalaenu tasumist 100 eurot kuus ega täpsustanud sellega seonduvaid asjaolusid, ei saa ringkonnakohus nimetatuga arvestada. On loogiline eeldada, et ülejäänud kulutused kostjal seoses elamispinna olemasoluga Tallinnast väljaspool ja teise lapse vanusega eksisteerivad, kuid need tuleb jagada kas pereliikmete arvuga (küte, elekter, internet, prügivedu) või arvestada ka teise lapse ema panusega (lasteaiatasu). Ringkonnakohus eeldab, et kommunaalteenuseid tarbib kostja peres 3 inimest. Seega võiks kostja ligilähedased kulutused vastavalt tema enda poolt toodud arvestustele olla: - lapse lasteaiatasu ca 40 eurot; - vesi 3 eurot; - ahjuküte 37 eurot; - elekter 20 eurot; - internet 8,71 eur; - prügivedu kuus 2,75 eurot - mobiiliarve ca 40-4=36 eur (arvestades maha hageja osa 4 eurot); - kulud transpordile ja parkimisel 137,50 eur kuus.
5. Sellele lisaks on kostjal eeldatavasti kulutused ka riietele ja toidule. Kostja on 11.12.2018 menetlusdokumendis toonud esile, et tema (eelduslikult kolmeliikmelises) perekonnas kulub keskmiselt toidule 230 eurot kuus, apellatsioonkaebuses, et on kostja märkinud enda toidukuluks 100 eurot kuus. Samuti lähtub ringkonnakohus kostja vastavas menetlusdokumendis esitatud seisukohast, et riideid ja jalanõusid on normaalne ja soodne osta 8

(11)kasutatuna ja hindab kostja vajalikuks kuluks nimetatud osas 30 eurot kuus. Seega on kostja igakuised kulutused kokku ligikaudu 360 eurot. Isegi kui eeldada, et kostja peres kasvava lapse ülalpidamisvajadus on samuti riiklikult kehtestatud miinimummäär 275 eurot, ei ole kostja menetluses esitatud vastuväidetest võimalik järeldada, et kostja ei suuda hagejat nõutud ulatuses ülal pidada (970-275-275-360=60).

1. Maakohus leidis ka põhjendatult, et kostjal pottsepatöö oskuse olemasolu võimaldab tal leida lisasissetulekut. Kuivõrd kostja ametlikult pottsepana ei tööta ja oma sissetulekute suurust vastava tööga seoses ka ringkonnakohtule ei avaldanud, puuduvad kohtul asjaolud ja tõendid, mille alusel poolte väiteid hinnata. Samas on õige maakohtu seisukoht, et tulenevalt oma oskustest on kostjal võimalik oma sissetulekuid suurendada. Seejuures ei oma tähendust, et kostja jaoks on tegemist hobiga, et tal puudub tegevuslitsents ja tema põhitöö eeldab hääle hoidmist. Kostja ei ole väitnud, et ta selle hobiga ei tegele. Hageja on põhistanud apellatsioonimenetluses, et vanemate kooselu ajal oli pere majanduslikult hästi kindlustatud; kostja töö jätab piisavalt aega leida muid sissetulekuid; hageja seaduslik esindaja rahastas kostja pottsepa õpinguid, pottsepa töö meeldib kostjale, seda on lihtne ühildada põhitööga meeskooris ning see on tulus. Hageja ei tea kostja igakuise sissetuleku suurust, kuid isa ja tema uue pere elukvaliteet on hea (käiakse reisidel väljaspool Eestit ja sel suvel on isa kutsunud välisreisile Norra Kuningriiki ka hageja). Kostja ei ole kokkuvõttes teinud eluliselt usutavaks oma väidet, et nõutud elatise maksmine kahjustaks kostja enda toimetulekut. III
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga RAKE uuringu vananemise osas ja seda ei korda.
3. Kuigi maakohus on kasutanud väljendit „… eeldab kohus, et lapse igakuiste kulutuste suuruseks on tänasel päeval vähemalt 540 eurot“, ei ole maakohus teinud otsust ilma tõendeid hindamata. Maakohus on pooltele 22.10.2018 kohtuistungil selgitanud, et üldteada asjaolusid, et laps sööb ja vajab riideid, ei ole vaja tõendada. Seega ebatäpse väljendi „eeldama“ kasutamine ei muuda maakohtu seisukohta ebaõigeks.
4. Nõustuda võib apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu seisukoht hageja poolt kaabel-TV vaatamise soovi kohta on oletuslik. Nimetatud osa tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Samas ei muuda see lõppjärelduses maakohtu otsust ebaõigeks. Asjaolu, et hagejal on mobiilne internet, mida iseenesest saab kasutada ka sülearvutis, ei ole vaidluse all. Hageja on apellatsioonimenetluses selgitanud, et hageja vajab teenuseid õppimiseks, arendamiseks ja vaba aja veetmisel. Samuti on hageja selgitanud, et kosja sõlmitud telefoni lepingu igakuine maksumus on 4 eurot ja selle maht on selline, mis lõpeb enne kuu möödumist. Samuti on hageja esile toonud ja tõendanud Telia arvega (tl 150), et temaga kooselav vanem tasub 18,99 eurot kuus vastava teenuse eest.
5. Õige on apellandi seisukoht, et üldiselt on küttekulu suvekuudel väiksem. Samas nähtub 2018 novembrikuu arvelt (tl 149), et kütte osa esitatud arvest moodustab 34,51 eurot. Apellatsioonimenetluses esitatud asjaolude ja Eesti Energia arve (tl 243) kohaselt oli korteri elektriga varustamise kulu jaanuaris 2019 24,33 eurot. Maakohus on arvestanud eluasemekuludena nii kütte-, vee tarbimise, interneti kui ka elektrienergiakuludega. Interneti ja elektrikulud osas on hageja kulutuste suurus 12,17 + 9,50=21,67 eurot. Seega vahe suvekuude ja oktoobri kuus osas oleks 34,51-21,67=12,84 eurot. Arvestada tuleb sellega, et kui suvekuudel on küttekulu ca 34,51 eurot väiksem võrreldes oktoobriga, on see tõenäoliselt suurem 9

(11)külmematel kuudel ja kokkuvõttes on eluliselt usutav, et hageja eluasemekulud 100 eurot nagu maakohus leidis.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja mõistlikud kulud toidule on 180 eurot kuus (sellest koolitoit 30 eurot). Apellandi võrdlus iseenda ja 6-aastase lapse toidukuluga ei ole asjakohane. Ekslik on apellandi seisukoht, et hageja 17-aastase noorukina ei ole enam kasvueas, poiste kasvamine jätkub üldteadaoleva asjaoluna ka peale 17-aastaseks saamist (vt nt https://www.amor.ee/murdeiga1/Kasv_ja_kehakuju_muutumine/).
2. Apellandi väited, et hageja ei ole tõendanud, millises juuksuris ta käib ja kui tihti, ei anna alust elatise vähendamiseks. Hageja on toonud esile, et kulutused juuksurile on 14 eurot kuus. Kohus on lähtunud arusaamast, et selline kulutus juuksurile on põhjendatud. 17-aastasele noormehele ei saa ette heita, et ta ei kasuta kostja elukaaslase poolt pakutavat kodust juukselõikamist, isegi kui seda on tehtud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja tervishoiukulude põhjendatud suurus on 25 eurot, riiete ning jalatsite kulu 60 eurot kuus, taskurahale 55 eurot kuus, ja neid ei korda.
3. Kuigi teatud toidulisandeid ja vitamiine ei ole vaja võtta suvekuudel (nt D-vitamiin), on hageja esile toonud (tl 72), et kulud varieeruvad kuude kaupa ning ravimikulutused sisaldavad kulu valuvaigistitele (hagejal esineb sageli pingepeavalu), käsimüügi külmetusravimitele ning vajalikele toidulisanditele (nt Depremin meeleolu parandamiseks ja stressi leevendamiseks).
4. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja kulutused koolile, hobidele ja hobitarvetele 75 eurot kuus. Hageja on maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et soovib käia jõusaalis, samuti nähtub septembrikuu kulude põhistusest (tl 75), et hageja sõidab jalgrattaga. Lapse tervisele ning arengule on sportlik huvi vajalik, sest annab lisaks liikumisharjumusele ka muid lapsele positiivseid kogemusi ja eluks vajalikke oskusi (nt distsipliin jms).
5. Apellant leiab, et ta ei pea kinni maksma hageja ema juures peetavat sünnipäeva, kuna korraldab seda ka ise. Ringkonnakohus märgib, et mõlemad sellised kulutused on lapse vajaduste hulka kuuluvad, kuid kostja ei ole esile toonud, milliseid kulutusi ta seoses sellega kannab. Seetõttu ei ole võimalik neid apellatsioonkaebuse väiteid asja lahendamisel arvestada.
6. Apellandi väited poolte varasemate kokkulepete kohta ja lapse viibimise kohta varasemal perioodil kostja juures ka 1 kuu jooksul võivad küll olla tõesed, kuid ei anna alust maakohtu otsust muuta. Hagi esitati tulenevalt asjaolust, et kostja ei tasunud elatist kokkulepitud viisil, samuti ei vaidle pooled, et laps ei ole hagis nõutud perioodil viibinud kostja juures märkimisväärselt (korraga 2-3 päeva).
7. Hageja ei väitnud, et tema ema ei suuda täita tema ülalpidamiskohustust temale langevas pooles osas. Kostja tugines asjaolule, et hageja ülalpidamisvajadus ei ole kahekordne hagis toodud määr kuus. Kostja on küll väitnud, et hageja ema võib hoolimata enda töövõime piirangust teha tööd, kuid ei ole palunud kalduda kõrvale vanemate proportsioonist laste ülalpidamiskulude kandmisel. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus arvestama asjaoluga, milline on hageja ema sissetulek või varaline seis.
8. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga (RKTKo nr 3-21-35-17, p 28.2). Seega sellega saab arvestada kohus käesolevas asjas alles siis, kui tuvastamist leiab kostja halb varaline seis ja/või teiste laste ebavõrdne kohtlemine. Elatise vähendamise 10

(11)aluseks olevaid asjaolusid tuleb arvestada ka juhul, kui esinevad eeldused tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14; 3-2-1-35-16, p 20). Käesoleval juhul leidis maakohus õigesti, et selliseid aluseid ei esine. III

1. Maakohus ei ole arvestanud kostja väidetega elatise maksmise kohta menetluse jooksul. Need väited on jäetud ka täpsustamata. Iseenesest tuleb sellise asjaoluga maakohtul asja lahendamisel arvestada. Kostja on väitnud, et on maksnud elatist pärast hagi esitamist pojale nõutavas miinimummääras. Ringkonnakohus palus esitada selle kohta tõendid (nt pangakonto filtreeritud väljavõtte), kuid kostja seda ei teinud. Seetõttu saab ringkonnakohus arvestada üksnes asjas juba olemasolevate tõenditega, mille kohaselt on kostja maksnud hagejale 11.09.2018 elatist 246,01 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis septembri kuu eest 2018 246,01 eurot väiksemas ulatuses. Ülejäänud osas saab kostja tõendada elatise maksmist vastava vaidluse korral täitemenetluses.
2. Hageja on selgitanud apellatsioonimenetluses, et kostja on tasunud peale hagi esitamist elatist poole seadusega ettenähtud miinimummääras, tehes sellest oma äranägemisel kinnipidamisi vastavalt väidetavatele kulutustele. Ka nimetatud väidete alusel ei ole võimalik ringkonnakohtul hinnata, mis summasid kostja hagejale maksnud on ja kas ta on teinud seda nõutavas ulatuses. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõend, mille kohaselt on kostja tasunud mais 2019 211,01 eurot, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuna ülekanne hagejale on tehtud pärast maakohtu otsuse tegemist. Seetõttu ei võta ringkonnakohus nimetatud tõendit asja juurde. Muud hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, s.o. Telia arve, korteriühistu arve ja Eesti Energia arve, võtab ringkonnakohus toimiku juurde kui asjakohased tõendid.
3. Tulenevalt apellatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda (