Obsah (4)

§ 646§ 656§ 641§ 459

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-702

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 05.07.2019 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 7.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 1).

Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu seisukoht 24.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 2 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. Seega tuleneb nimetatud sättest, et juhul kui isikut ei ole nõuetekohaselt kohtusse kutsutud ja tehakse otsus, mis reguleerib selle isiku õigusi ja kohustusi, tuleb otsus tühistada. Kohtusse kutsumisena

§ 656

lg 1 p 2 tähenduses tuleb mõista ka kostjale hagimaterjalide kättetoimetamist ja tema kohtuistungile kutsumist.

1. Asja materjalidest nähtuvalt mõistis Viru Maakohus 18.04.2016 otsusega V.N. lt (isalt) välja igakuise elatise T.P. (lapse) kasuks summas 215 eurot ning last esindas seadusliku esindajana lapse ema T.A. . Vaidlusaluses asjas nõudis V.N. elatise maksmise lõpetamist ning lapse esindajana osales menetluses lapse ema T.A. . Maakohus tegi otsuse 05.07.
2. Samas nähtub Viru Maakohtu 06.06.2019 jõustunud määrusest, et maakohus rahuldas osaliselt L.S. (lapse vanaema) esialgse õiguskaitse taotluse ja määras lapse T.P. ajutiseks eestkostjaks L.S. , kes on ühtlasi lapse seaduslik esindaja ning kellele kuulub nii lapse isikuhooldusõigus kui varahooldusõigus (toetuste ja elatise küsimustes). Ühtlasi peatas maakohus V.N. isiku- ja varahooldusõiguse lapse suhtes ning T.A. isikuhooldusõiguse (lapse elukoha küsimuses) ja varahooldusõiguse (toetuste ja elatise küsimustes) lapse suhtes. 3 Eelnevast nähtub, et vaidlustatud otsuse tegemise ajaks oli lapse seaduslikuks esindajaks tema vanaema L.S. , keda ei olnud menetlusse kaasatud (ei saadetud hagimaterjale ega küsitud vastust hagiavaldusele). Seega on tõendatud, et maakohus rikkus

§ 656

lg 1 p-s 2 sätestatut, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus ei selgitanud välja kõiki asjaolusid ning seetõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et üksnes see, et maakohus märkis otsuse sissejuhatuses T.P. seaduslikuks esindajaks L.S. , ei tähenda, et viimane oleks menetluses ka tegelikult T.P. t esindanud. 9. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kõik hagi lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitama ning hindama, kas on alust

§ 459kohaldamiseks.

Menetluskulude jaotuse otsustab samuti maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja