aprilli 2019 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Riigiprokuratuur, Tauris Päll ja tema kaitsja Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Tauris Päll, ik: 37304092712, kriminaalkorras karistamata, kinni peetud
2. Tauris Pälli süüdimõistmises ja karistamises
3.
4.
lg 1, § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 190.00 euro Tauris Pällilt väljamõistmise osas. 2. Uue otsusega: 1. Süüdi tunnistada Tauris Päll
1 2.
oktoobri 2018 aasta kohtumäärusega arestitud Tauris Pällile kuuluv sularaha summas 410.00 (nelisada kümme) eurot, mis on 23.oktoobri 2018 aasta määrusega kantud PPA tagatiskontole nr EE
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses ehk kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootiliste ainete marihuaana ja kokaiini ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes alljärgnevas: Tauris Päll omandas esiteks täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 06.08.2018.a-t vähemalt 25 009,3 grammi narkootilist ainet marihuaanat (kanepiõisikuid), mida ta hoidis seejärel enda poolt KK´ilt 09.06.2018.a-l kolmeks kuuks üüritud KK´ile kuuluvas garaažiboksis Tallinnas XXX, kust politseiametnikud 07.08.2018.a-l teostatud läbiotsimise käigus garaažis asuva puidust laua keskel asuvast plaadiga kaetud riiulist leidsid ja võtsid ära 24 780,00 grammi marihuaanat ning 229,30 grammi marihuaanat leiti ja võeti ära garaažis asuva puidust laua peal olnud valget värvi kaanega plastiknõust. Lisaks leiti garaažiboksist läbiotsimisel narkootiliste ainete ümberpakendamisele ja edasimüügile viitavaid esemeid, sh plastiknõud ja klaaspurgid, kummikindad, digitaalne kaal ning kilekotid, sealhulgas leiti prügikastist kasutatud kummikindaid ja kilekottide pakendeid. Samuti omandas Tauris Päll 06.08.2018.a kella 15.24 ajal Maardu linnas Kellamäe ja Nurga tänavate ristmikul ŠŠ´ilt (isikukood XXXXXXXXXXX) 999,00 grammi narkootilist ainet kokaiini sisaldavat pulbrit, mis sisaldas puhtal kujul narkootilist ainet kokaiini kokku 812,00 grammi. ŠŠ andis osundatud kokaiini valget värvi Maxima kirjadega kilekotti pakendatuna 06.08.2018.a-l kella 15.24 ajal Maardu linnas Kellamäe ja Nurga tänaval taksotunnustega sõiduautos Opel Zafira (reg.nr XXXXXX) oodanud Tauris Päll´ile üle, misjärel toimetas Tauris Päll nimetatud narkootilise aine enda elukohta Tallinnas XXX korteris ja asetas selle magamistoas asuva kummuti alumisse sahtlisse, kus ta hoidis seda kuni 06.08.2018.a kellani 20:14, mil ta korteris teostatud läbiotsimise käigus osundatud kokaiini sisaldava pakendi 2 vabatahtlikult politseiametnikele välja andis. Lisaks leiti korterist vutlaris digitaalne kaal Pocket Scale PT-500. Tauris Päll käitles ülal nimetatud viisil narkootilisi aineid marihuaanat (kanepiõisikuid) ja kokaiini kokku vähemalt 290 053 euro ehk suure varalise kasu, s.o rohkem kui 40 000,00 euro teenimise eesmärgil. Seega süüdistatakse Tauris Päll`i suures koguses narkootiliste ainet ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil, so
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus mõistis Tauris Pälli süüdistuses
Tunnistas Tauris Pälli süüdi
lg 1 alusel arvas eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestas Tauris Pälli kinnipidamisest, s.o alates 06.08.2018.a. Tauris Pälli suhtes valitud tõkendi – vahistamine – jättis muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistas. Tauris Pälli suhtes kehtestatud lisapiirangud – jättis muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistas.
lg 1 alusel konfiskeeris Tauris Pällilt sularaha summas 410 (nelisada kümme) eurot (kantud PPA Põhja prefektuuri tagatiskontole). Mõisti Tauris Pällilt
lg 1, § 84 alusel välja konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 190 (ükssada üheksakümmend) eurot. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõistis Tauris Pällilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud kogusummas 4274 (neli tuhat kakssada seitsekümmend neli), millised määras tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.06.2019.a. kuni 01.05.2020.a 356,17 (kolmsada viiskümmend kuus eurot ja seitseteist senti) eurot (viimase osamakse suurus on sel juhul 356,13 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel jättis riigi kanda DNA-ekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 1824 euro ulatuses; sõrmejäljeekspertiisi kulu summas 663 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohus leidis, et prokuratuuri poolt esitatud kaudsed objektiivsed tõendid ei ole piisavad Tauris Pälli süü tuvastamiseks just suure varalise kasu teenimise soovi ja eesmärgi osas. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et Tauris Pälli tegevuses ei ole tõendatud
lg 21 tähenduses suure varalise kasu teenimise eesmärk ja ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. Kohus leidis, et Tauris Pälli süü on tõendatud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ning tema tegevus on kvalifitseeritav
RIIGIPROKURATUURI APELLATSIOON: 3. Prokuratuur vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega kohus ei tuvastanud Tauris Päll´i tegevuses koosseisulise kvalifitseeriva tunnuse – narkootilise aine käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil - esinemist. 3 Prokuratuur taotleb apellatsioonis ringkonnakohtult teha uus otsus ning tunnistada süüdistatav Tauris Päll süüdi raskemas kuriteos, s.o
MS § 293 lg 1, § 288 lg 10 alusel ristküsitlus katkestada kuivõrd süüdistatav Tauris Päll keeldus teisesküsitlusel prokuröri küsimustele vastamast. Kohus katkestas ristküsitluse ning süüdistatava Tauris Pälli kaitsja vandeadvokaat Mart Missiku taotlusel ja juhindudes KrMS § 294 p-st 1 lubas kohus esitada tõendina süüdistatava Tauris Pälli poolt kohtueelses menetluses 08.08.2018.a, 08.10.2018.a ja 30.11.2018.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused (tl 49-51, 52-54, 55-57). KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõend süüdistatava ütlused kohtumenetluses vastavalt KrMS § 293 sätestatule. Kuivõrd käesoleval juhul kohus katkestas ristküsitluse ning kaitsja taotlusel avaldati 08.04.2019.a toimunud istungil Tauris Pälli kohtueelses menetluses antud ütlused, siis nimetatud kolmes ülekuulamise protokollis sisalduvad ja 08.04.2019.a kohtuistungil avaldatud süüdistatava eeluurimisel antud ütlused ongi KrMS § 63 lg 1 tähenduses tõend, millest kohus oleks pidanud otsust tehes juhinduma. Prokurör nendib, et vaidlustatud maakohtu otsuse viiendal leheküljel avaldatu põhjal võib otsekui järeldada, et seda ka maakohus tegi, kuid keskne probleem seisneb selles, et maakohus avaldas otsuse samal leheküljel ka seda, et kohus küsitles T.Pälli pärast ristküsitluse katkestamist ja T.Päll andis järgnevad ütlused /../, misjärel on kohus otsuses põhjalikult refereerinud Tauris Pälli selgitusi ning lisaks otsust tehes neile ka ulatuslikult tuginenud (vt kohtuotsuse lehekülgedel 10, 12, 17, 18 ja 19 olevaid motiive). Prokurörile jääb selgusetuks millise tõendiga on Tauris Pälli kohtu küsimustele antud selgituste näol tegemist. Prokurör möönab, et KrMS § 293 lg 4 võimaldab kohtul süüdistatavat küsitleda pärast ristküsitlust, kuid sellise võimaluse ja õiguse eelduseks on KrMS § 288 lg 2, 3 ja 4 ette nähtud esmas- ja teisesküsitluse toimumine, ent käesoleval juhul katkestas kohus süüdistatava ristküsitluse, mistõttu ka ei aktualiseerunud kohtu KrMS § 293 lg 4 sätestatud õigus. Seega tugines maakohus otsust tehes lubamatult ja KrMS § 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest hälbides süüdistatava poolt ristküsitluse väliselt antud selgitustele. Kohtul ei lasu nö materiaalse tõe väljaselgitamise kohustust ja juhindudes võistlevuse põhimõttest peaks kohus sekkuma tõendite kogumisse minimaalselt. Samas ei ole eelnev prokuröri hinnangul KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses selline oluline menetlusnormi rikkumine, millist viga ei oleks võimalik ringkonnakohtus KrMS § 341 lg 3, § 335 lg 1 alusel parandada. Prokuröri hinnangul oleks kohane Tauris Pälli maakohtus 08.04.2019.a istungil kohtu küsimustele antud selgitused tõendite kogumist kõrvale jätta ning lähtuda otsust tehes üksnes KrMS § 294 p 1 alusel kohtus avaldatud Tauris Pälli eeluurimisel 08.08.2018.a, 08.10.2018.a ja 30.11.2018.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlusest. Kohtus avaldatud süüdistatava Tauris Pälli kohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt eitas ta narkootikumide käitlemist suure varalise kasu saamise eesmärgil, vaid tema enese kinnitusel ta üksnes hoidis narkootilist ainet. Vastuseta on aga hulk küsimusi - eelkõige kellelt, mil viisil ja millise kokkuleppega ta narkootilisi aineid sai, miks oli tema kodus kokaiini kõrval ka digitaalkaalud ning garaažis marihuaana juures nii digitaalkaalud, kasutatud kummikindad, erinevas suurused anumad ja teised narkootikumide edasimüügile viitavad esemed. Tauris Päll piirdus kohtueelsel menetlusel vaid selle osa tunnistamisega, mis puudutab narkootiliste ainete valdamist ja ega selles osas tal muud üle ei jäänudki, st sisuliselt ta nentis tolleks hetkeks uurimise käigus juba ümberlükkamatult tõendatut. Tauris Päll keeldus ülekuulamistel andmast sisulisi ütlusi, mis võimaldanuks tema poolt esitatud kaitseversiooni kontrollida, vaid nentinud paljasõnaliselt, et mul ei olnud eesmärgiks teenida suurt varalist kasu. Samas on Riigikohus korduvalt selgitanud, et juhul, mil isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete 4 õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.12.2007.a otsus nr 3-1-1-85-07, p-d 9.1 ja 9.3 ning 24.10.2005.a otsus nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Kuivõrd Tauris Pälli eeluurimisel antud ütlused ei võimalda tema poolt ca 25 kilo marihuaana ja ca ühe kilo kokaiini sisaldava pulbri käitlemise tegelike eesmärkide osas tarvilikku sissevaadet, siis tuleb tema tegevuse tegelike eesmärkide tuvastamiseks pöörduda menetluse käigus tuvastatud objektiivsete (kaudsete) tõendite manu. Prokurör esitab Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-38-11 sedastatu
lg 21 järgi kuriteo kvalifitseerimise osas ja leiab, et nimetatud küsimuses on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust kui maakohus kvalifitseeris kohtuistungil uuritud tõendite põhjal Tauris Pälli tegevuse
lg 1 järgi kvalifitseeritava teona, mitte
Maakohus nentis vaidlustatud otsuses, et kohus nõustub prokuröride poolt välja toodud objektiivsete tõenditega. Seega puudub vaidlus selles, et Tauris Päll käitles narkootilisi aineid koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks ca 46 000 inimesele ning mille hulgimüügi korral oleks ta teeninud kriminaaltulu minimaalselt ca 290 000 eurot ja jaemüügi korral oleks ta teeninud kriminaaltulu minimaalselt ca 580 000 eurot. Arvestades, et Tauris Pällilt leiti narkootilisi aineid niivõrd suures koguses, mis ilmselgelt ei olnud mõeldud isiklikuks tarbimiseks ning nende narkootiliste ainete väärtust, on alus väita, et tema eesmärk oli suure varalise kasu saamise teenimine. Ka maakohus nõustus vaidlustatud otsuses, et leides sellises koguses narkootilist ainet isiku valdusest, on põhjendatud kahtlus, et ta soovis sellega suurt tulu teenida (otsuse lk 9). Seega on maakohus põhjendatult välistanud Tauris Pälli poolt ca 25 kilo marihuaana ja ca kilo kokaiini omandamise ja valdamise isiklikuks tarbeks ning jaatanud Tauris Pälli tegevuses kriminaaltulu teenimise eesmärki. Täiendavalt nähtub kohtus uuritud tõenditest, et Tauris Päll mitte üksnes ei käidelnud sadade tuhandete eurode väärtuses narkootilisi aineid, vaid astus ka samme narkootiliste ainete väiksemateks nö müügikogusteks ümberpakendamiseks ja edasiandmiseks vajalike esemete soetamiseks, ent ka nimetatu tegevuse tarbeks spetsiaalse nö vahelao enda valdusesse saamiseks. Nimelt nähtub kohtuistungil uuritud tõenditest, et Tauris Päll üüris 2018.a suve hakul spetsiaalselt narkootikumide käitlemiseks garaaži, kus ta kordagi enda kasutuses oleva autoga ei käinud, vaid hoiustas seal ca 25 kilo marihuaanat ning selle käitlemiseks vajalikke vahendeid. Nii leiti garaažist kummikindad, mille siseküljelt leiti DNA ekspertiisiakti nr 18E-GE0784 (eksperdiarvamuse punktis 2, proov A182707, ning tõenäosus arvutatud DNA ekspertiisiakti nr 18E-GE1304 eksperdiarvamuse punktis 5) kohaselt Tauris Pälli bioloogilist materjali (remargi korras märgib prokurör, et nimetatud kinnaste osas avaldas maakohus vaidlustatud otsuse kümnendal leheküljel arvamust, et ei saa välistada, et leitud ja ära võetud kindaid võis kasutada keegi garaažis marihuaana kaalumisel vm narkootikumidega seotud tegevusel, ent prokurörile jääb arusaamatuks, miks ei seostanud maakohus otsuses nimetatud edasimüügile viitavat tegevust vahetult Tauris Pälliga, vaid anonüümse kolmanda isikuga) samuti leiti garaažist digitaalsed kaalud, erinevas suurused tühjad pakendid (st klaaspurgid, tühjad plastikämbrid, prügikotid) ning samuti leiti garaažist ka üks plastikämber, kuhu oli natukene marihuaanat ümber valatud. Jälitustoimingute käigus leidis ühtlasi tuvastamist, et Tauris Päll külastas nimetatud garaaži konspireeritult: enne sinna sõitmist parkis ta enda kasutuses olnud auto enda kodu lähedale, seejärel tellis ta takso ning jättis enda telefoni enda autosse, misjärel sõitis ta Õismäe teelt taksoga Mustamäel asuva garaaži juurde. Osundatud tõenditest nähtuvalt valmistus Tauris Päll tema valdusest leitud narkootilisi aineid edasi müüma (tõsi, tõenäoliselt mitte üksikdooside kaupa minigripp kilekottides nagu maakohus vaidlustatud otsuse kümnendal leheküljel spekuleeris, vaid korraga märksa suuremates kogustes, st korraga kilo-paari kaupa garaažist leitud purkides või plastikämbrites, millist modus operandi´t seniste teiste kriminaalmenetluste käigus kogutud kriminoloogiliste teadmiste pinnalt kasutatakse narkootilise aine nö metsapeidikute kaudu ostjale üleandmisel peitmisel). 5 Täiendavalt peab oluliseks rõhutada, et kohus luges tõendatuks lisaks narkootiliste ainete ümberpakendamisele viitavate esemete leidmisele ja Tauris Pälli nö konspiratiivsele käitumisele ka asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti andmetest ja süüdistatava elukaaslase YY antud ütlustest nähtuvalt puudus Tauris Pällil ametlik tulu, ent kohtus uuritud ECRIS päringu vastusest nähtuvalt on ta varasemalt Soomes korduvalt süüdi mõistetud kriminaaltulu eesmärgil narkokuritegude toimepanemises (ECRIS päringu vastusest nähtub, et Tauris Päll mõisteti Soomes süüdi muude kui üksnes isiklikuks tarbimiseks ettenähtud narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega ning lähteainetega ebaseadusliku kauplemisega seotud süüteos), mis samuti kogumis viitavad kaudselt Tauris Pälli poolt tema valdusest leitud narkootiliste ainete käitlemise tegelikule eesmärgile – teenida narkootikumide müügilt kriminaaltulu. Kokkuvõttes on maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldades kvalifitseerinud kohtuistungil uuritud tõendite põhjal Tauris Pälli tegevuse ekslikult
lg 1 järgi kvalifitseeritava teona, mitte
Prokuratuur palub ringkonnakohtul teha uus otsus ja tunnistada Tauris Päll süüdi raskemas kuriteos, s.o
Alternatiivselt asub prokurör seisukohale, et kui Tauris Pälli poolt 08.04.2019.a kohtuistungil kohtuniku küsimustele vastuseks antud selgitused siiski on käsitletavad lubatava tõendina ning ringkonnakohtu hinnangul sisaldub neis piisavalt teavet, mis kogumis annaks alust lugeda nimetatud ütlustes sisalduv kaitseversioon usutavaks, siis oleks Tauris Pälli aktiivses kaitseversioonis kirjeldatud tegevuse näol siiski tegemist kvalifitseeritud koosseisule vastava teona, st
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona, s.o menetluse käigus seni tuvastamata isikuga ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele ning alternatiivselt taotleb prokuratuur ringkonnakohtult teha eeltoodu alusel uus otsus tunnistades Tauris Päll süüdi
Seonduvalt nimetatud alternatiivse taotlusega märgib prokurör remargi korras sedagi, et maakohus asus vaidlustatud lahendi leheküljel 12 seisukohale, et formaalselt esinevad Tauris Pälli käitumises isikute grupis toimepandud kuriteo tunnused, ent kohus asus KrMS § 268 lg-s 6 temale usaldatud volitustest mööda vaadates ekslikult seisukohale, et kohtul puudub pädevus muuta Tauris Pällile esitatud süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole. Täiendavalt vaidlustab prokuratuur maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis Tauris Päll´ile karistuse
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises sanktsioonimäära maksimumis ning konfiskeeris täiendavalt Tauris Pällilt
1 lg 1 alusel sularaha summas 410 eurot ning mõistis Tauris Pällilt
Seonduvalt nimetatuga taotleb prokuratuur esmalt maakohtu otsuse apellatsiooni korras tühistamist mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Maakohtu poolt Tauris Pällile mõistetud karistusraami maksimaalses määras paiknev karistus ei vasta tema poolt toime pandud kuriteo raskusele ega ka süüdimõistetu isikule, mistõttu palub prokuratuur, et ringkonnakohus tunnistaks Tauris Päll uue otsusega süüdi raskemas kuriteos (
lg 2 1) ning ühtlasi mõista talle sanktsiooni maksimummäärast kergem karistus, s.o karistusseadustiku eriosa sättes sedastatud karistusraami keskmäära ja maksimummäära vahele jääv karistus ning seda alljärgnevatel kaalutlustel: Prokuratuuri hinnangul on maakohus vaidlustatud otsuses kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust mitte üksnes Tauris Pälli tegevusele karistusõiguslikku hinnangut andes, vaid ka temale toime pandud kuriteo eest karistust määrates. Prokurör möönab, et kui Tauris Pälli poolt toime pandud tegu vastaks
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele, siis oleks tõepoolest kohane rääkida keskmisest märksa suuremast teosüüst, ent
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele vastava teo valguses on tema teosüü keskmine. 6 Nimelt nähtub kohtus uuritud tõenditest, et Tauris Päll käitles narkootilisi aineid koguses, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks ligi 46 000 inimesele, s.o rohkem kui kõigile Pärnu linna elanikele. Kuid teenimaks suurt varalist kasu, ongi vaja käidelda ka tavapärasest suuremas koguses narkootilisi aineid, mistõttu ainuüksi nimetatust ei saa a priori järeldada, et Tauris Pälli teosüü oleks keskmisest märkimisväärselt suurem. Seetõttu tuleb teosüü osas hinnata ka teist aspekti – Tauris Pälli valdusest leitud narkootiliste ainete müügilt teenitava kriminaaltulu suurust, st kas ja millises ulatuses ületaks nimetatu
p 2 sätestatud
Tauris Päll oleks tema poolt käideldud ca kilogrammi kokaiini ja ca 25 kilo marihuaanat hulgimüügi tingimustel teeninud 250 093 kuni 375 139,5 eurot kriminaaltulu ning jaemüügi korral oleks ta teeninud kriminaaltulu suisa 500 186 kuni 650 036 eurot. Need on kõnekad numbrid, kuivõrd ületavad mitme-, isegi mitmekümnekordselt seaduses sätestatud suure varalise kasu piirmäära, s.o 40 000 eurot. Samas annab nimetatud oodatava kriminaaltulu teenimise ulatus siiski
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele vastava teo puhul alust kõneleda teosüüst, mis on keskmise lähedane, mitte erakordselt suur või suisa karistusraami maksimummäära tingiv. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmisel arvestada sedagi, et karistus peab mõjutama süüdlast edaspidiselt hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Tauris Pälli puhul on tegemist 45aastase meesterahvaga, st täisjõus mehega, kel peaks olema piisav elukogemus. Viimasega seonduvalt ei saa prokuröri hinnangul mööda vaadata tõsiasjast, et Tauris Pälli on varasemalt Eesti Vabariigis karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, mille eest mõisteti talle toona karistuseks 10 aasta pikkune vangistus, ning seejärel on teda Soome Vabariigis karistatud kahel korral narkokuritegude toimepanemise eest taas kord pikaajaliste reaalsete vangistustega. Vaid mõned kuud pärast Soome Vabariigis järjekordselt mõistetud reaalse vangistuse ärakandmist jätkas Tauris Päll kuritegude toimepanemist, sel korral taas Eesti Vabariigis, mis päädis eelmise aasta augusti alguses tema kahtlustatavana kinnipidamisega ja talle
Eeltoodu osundab üheselt, et Tauris Pälli varasemad korduvad karistused ei ole avaldanud talle oodatud eripreventiivset mõju ning ainuüksi sel kümnendil on ta juba kolmandat korda süüdistatav narkokuriteos. Sellega on Tauris Päll üheselt näidanud oma hoolimatut ja negatiivset suhtumist õigusnormide täitmisse. Vaatamata sellele, et Tauris Pälli teosüü
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on keskmine, tuleks käesoleval hetkel prokuröri hinnangul Tauris Pällile just eripreventiivsetel kaalutlustel mõista keskmäärast mõnevõrra kõrgem karistus, kuivõrd Tauris Päll ei ole vaatamata korduvatele pikaajalistele reaalsetele vangistustele teinud nõutavaid järeldusi, vaid ta pani pärast välisriigis narkokuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmist vähem kui aasta hiljem toime uue narkokuriteo. Prokurör märgib sedagi, et Tauris Pälli puhul puuduvad karistust kergendavad ja koosseisuvälised raskendavad asjaolud. Nii on küll Tauris Päll avaldanud kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel puhtsüdamlikku kahetsust, kuid tegu ei ole siira kahetsusega, vaid tegemist on deklaratiivset laadi väljendusega, nagu maakohus ka põhjendatult tõdes. Viimaseks tuleb karistusmäära üle otsustamisel eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvesse võtta ka üldpreventiivseid aspekte. Olukorras, kus aastas sureb narkootikumide üledoosi pea sama palju inimesi, kui liiklusõnnetuste tagajärjel, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted narkokuritegude puhul narkokuritegudele ranget riigipoolset reaktsiooni. Riik peab andma õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et narkokuritegude näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega ning õiguskorra kaitsmise huvides on rangelt karistada isikuid, kes käitlevad suurtes kogustes narkootilisi aineid, ning eriti olukorras, kus käitlemise eesmärgiks on rikastuda teiste inimeste elude ja tervise arvelt. Eeltoodu tõttu ei ole 7 ka üldpreventiivsetel kaalutlustel põhjendatud Tauris Pällile tema poolt toime pandud kuriteo eest karistuse mõistmine alla sanktsiooni keskmise määra. Kõike eelnevat arvesse võttes palub prokurör ringkonnakohtul uut otsust tehes tunnistada Tauris Päll süüdi
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda nimetatud kuriteo toimepanemise eest neljateistkümne aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks aeg, mis ajast alates viibib Tauris Päll vahi all, s.o 06.08.2018.a. Samuti taotleb prokurör maakohtu otsuse apellatsiooni korras tühistamist Tauris Päll´ilt
lg 1 alusel sularaha summas 410 eurot konfiskeerimise ning
lg 1, § 84 alusel konfiskeerimise asendamise korras 190 eurot väljamõistmise osas ja prokuratuur palub, et ringkonnakohus mõistaks Tauris Pällilt uue otsusega
lg 5 p 2, § 832 lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimise sätete alusel välja sularaha 410 eurot ning seda alljärgnevatel kaalutlustel: Maakohus tugines maakohus otsust tehes lubamatult ja KrMS § 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest hälbides süüdistatava poolt ristküsitluse väliselt antud selgitustele, milles Tauris Päll selgitas, et talle maksti tuvastamata isiku poolt marihuaana ja kokaiini hoiustamise eest 600 eurot. Kohus, tuginedes lubamatult osundatud selgitustele, järeldas nimetatu pinnalt, et Tauris Pälli kinnipidamisel tema valdusest leitud sularaha summas 410 eurot näol on tegemist kriminaaltuluga
Prokuratuuri hinnangul oleks kohane Tauris Pälli maakohtus 08.04.2019.a istungil kohtu küsimustele antud selgitused tõendite kogumist kõrvale jätta ning lähtuda otsust tehes üksnes KrMS § 294 p 1 alusel kohtus avaldatud Tauris Pälli eeluurimisel antud ütlustest, milles Tauris Päll aga ei soovinud või ei suutnud selgitada tema valdusest leitud sularaha päritolu. Vaatamata asjaolule, et kohtumenetluse käigus uuritud tõenditest ei nähtu üheselt Tauris Pälli valdusest leitud 410 euro pärinemine narkokuriteo toimepanemisest, siis tuleb viidata, et prokuratuur taotleb kohtult, et Tauris Päll mõistetaks süüdi sellise kuriteo toimepanemise eest, mille olemuseks on kriminaaltulu teenimine. Vastavalt
lg 5 p-le 2, mis sedastab, et
sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt
§-le 832 sätestatule, palubki prokuratuur ringkonnakohtul osundatud sularaha osas võtta seisukoht
Tauris Pälli kahtlustatavana kinnipidamise järgselt tema sõiduki Audi A6 (reg.nr 544 BJB) läbiotsimisel leiti ja võeti juhiistme all olnud tema rahakotist sularaha 410 eurot. Nimetatud sularaha arestiti laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 17.10.2018.a määruse nr 1-18-6358 alusel, sularaha arestimisega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus 07.11.2018.a. Nimetatud sularaha kanti Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (Swedbank-arveldusarve EE932200221023778606). Tulenevalt
lg-s 1 sätestatule ei konfiskeeri kohus üksnes vara, mille suhtes isik tõendab, et see on saadud õiguspärase vara arvel. Seega lasub kohustus tõendada kriminaaltulu kahtlusega vara päritolu õiguspärasust Tauris Pällil, millist ümberpööratud tõendamise kohustust aga Tauris Päll ja/või tema kaitsja ei ole soovinud või suutnud kohtumenetluse vältel teha. Vastupidi, kohtumenetluse vältel on leidnud üheselt tuvastamist, et Tauris Pällil puudusid seaduslikud tuluallikad. Esiteks puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed Tauris Pälli 2017.a tulude osas. Teiseks ei ole Tauris Päll tema elukaaslase YY sõnul tööl ei käinud, vaid tema pidas Tauris Pälli ülal, sh andes vajadusel Tauris Pällile olmekulutuste tegemiseks kuni sada eurot. Kokkuvõttes ei ole Tauris Päll ega tema kaitsja soovinud või suutnud kohtumenetluses esitada tõendeid, millest nähtuks, et osundatud 410 eurot pärineks Tauris Pälli legaalsete tulude arvelt. Samas süüdistatakse Tauris Pälli sellise kuriteo toimepanemises, mille eesmärk on teenida 8 kriminaaltulu. Nii teenitakse narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega vaieldamatult tulu, millise kriminaaltulu, seejuures suures ulatuses, teenimise eesmärk on kriminaalasjas uuritud tõenditega prokuratuuri hinnangul ka kinnitust leidnud. Nii nähtub ka seni uuritud tõenditest, et Tauris Pällil oli rahaline kitsikus ning tema elukaaslane andis talle sularaha maksimaalselt 100 eurot. Ametlik legaalne sissetulek Tauris Pällil puudus ning seetõttu ongi alus arvata, et 410 eurot oli pärit eelduslikult kuritegeliku eluviisi tulemina, mistõttu kuuluks see
Kõike eelnevat arvesse võttes palub ringkonnakohtul uut otsust tehes konfiskeerida Tauris Pälli kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud 410,00 eurot juhindudes
MS § 338 p-st 2, 4, § 340 lg 1, lg 4 p-st 1 taotleb apellant: Teha apellatsioonis esitatud taotlustest lähtudes uus otsus ning tunnistada süüdistatav Tauris Päll süüdi raskemas kuriteos, s.o
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ning mõista Tauris Pällile osundatud kuriteo toimepanemise eest 14 aasta pikkune vangistus. Samuti mõista kohtuotsusega Tauris Pällilt
lg 5 p 2, § 832 lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimise korras välja 410,00 eurot. Apellant ei taotle suulist menetlust, ent taotleb KrMS § 335 lg 2 alusel kohtulikul uurimisel esimese astme kohtu istungi protokollide avaldamist. KAITSJA APELLATSIOON:
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ja karistas teda vangistusega 10 aastat. Teha uus otsus, millega vähendada mõistetud vangistuse pikkust sanktsiooni keskmise määrani. 10 Kontrollida jälitustegevuse seaduslikkust ja tunnistada lubamatuks tõendiks 07.11.
Menetlejad püüdsid teda vanglas mõjutada koostööle, kuid tema keeldus kuna ei saanud koostöö piiridest aru. Talle esitati raskem süüdistus, kuigi kuriteo olemus ei muutunud. Otsuse tegemisel palub arvestada, et tal on alaealine erivajadusega poeg. Kahetseb toimepandut. Märgib, et osad riigid on kanepi legaliseerinud. Ei saanud aru, et kanepi hoidmine on nii raske kuritegu. KAITSJA SEISUKOHT PROKURATUURI APELLATSIOONILE: 6. Kaitsjale jääb arusaamatuks prokuröri tõlgendus KrMS § 293 lg 4 sisule. Leiab, et antud säte reglementeerib vaid seda, et kohus ei sekkuks ristküsitluse kulgu ja määrab ära, millal saab kohus küsimusi esitada, kuid antud säte ei saa tähendada seda, et kui ristküsitlus on katkestatud, siis kohus küsitleda ei või, või kui ta küsitleb, siis kohtualuse poolt antavatel vastustel puudub igasugune mõte ja tähendus. Tauris Päll vastas ausalt kohtunikele - püüdis ka prokurörile vastata, üritades, sisuliselt vaid varjata ühte isikut või nime. Leiab, et antud juhul saab rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatav ei ole üritanudki tõendada seda, et see aine on omandatud või valmistatud enda tarbeks. Esimese astme kohus on detailselt lahti kirjutanud, miks süüdistaja poolt esitatud konkreetsed asjaolud ei tõenda seda, et Tauris Päll´il pidi vaieldamatult olema narkootilise aine hoidmisel suure varalise kasu saamise eesmärk. Prokuratuur ei ole tõendanud, et Päll on antud ainekogused omandanud, ta ei ole suutnud tuvastada narkootilise aine tegelikku omanikku ja vaatamata sellele soovitakse kohtult isiku süüdimõistmist raskema kuriteokoosseisu järgi: Prokuratuuri poolt Soome kohtuotsuse meelevaldsest tõlgendamisest ei saa teha järeldusi käesoleva kriminaalasja tehiolude kohta. Samuti ei saa asjaolu, et isikul puudusid suuremad sissetulekud, tõendada, et isik soovis narkootiliste ainete käitlemisega teenida just suurt varalist kasu. Kaitsja leiab, et ka formaalselt ei esine Tauris Päll´i käitumises
lg 2 p 1 tunnuseid, kuid kui ka esineks, siis tõesti kohus ei saaks selliselt laiendada süüdistuse sisu ja mõista isik süüdi tuvastamata isikuga grupis koostäideviimises. Kaitsja palub jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata ja kordab kaitsja apellatsioonis esitatud taotlusi. 11 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
Seega on suure varalise kasu hindamise lähtealus juba maakohtu poolt tuvastatud. Kohus on ka nõustunud ka sellega, et leides sellises koguses narkootilist ainet isiku valdusest, on põhjendatud kahtlus, et ta soovis sellega suurt tulu teenida. Seejuures on maakohus viidanud asjakohasele Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-38-11 sedastatule. Samas lahendis märgitule on apellatsioonis viidanud ka prokurör kuid on jõudnud maakohtust erinevale järeldusele koosseisutunnuse tõendatuks hindamise osas. Maakohus on hinnanud tõendatuks süüdistatava poolt puhtal kujul 812,00 grammi kokaiini käitlemise. Pärast ŠŠ-lt nimetatud kokaiini saamist hoidis ta ainet oma elukohas, magamistoas asuva kummuti alumises sahtlis ja samast magamistoast leiti öökapisahtlist digitaalne kaal( 1 kd. t.lk. 88-92) Marihuaana käitlemise osas on maakohus tuvastanud, et Tauri Päll üüris garaaži 3 kuuks, kuid mitte auto hoidmiseks vaid 25 kilo marihuaana hoiustamiseks. Samuti on tuvastatud, et ta ostis ja toimetas garaaži plastämbreid. Samuti leiti garaažist klaaspurgid, prügikotid, digitaalne kaal, kummikindad. 14 Viimaste osas on maakohus otsuses sisuliselt leidnud, tuginedes muuhulgas ka lubamatule Tauris Pälli kohtuistungil antud ütlusele, et neid võis kasutada keegi tuvastamata isik garaažis marihuaana kaalumisel. Kohus on jätnud siinkohal hindamata ja arvestamata, et garaažist leitud kummikinnaste siseküljelt saadi DNA ekspertiisiakti nr 18E-GE0784 ( 1 kd. t.lk. 122-124) antud arvamuse p 1, 2 kohaselt DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuse alusel ei saa välistada Tauris Pällilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovides nr A182707 ja A182708. Seega on ekspert möönnud Tauris Pälli DNA sisaldumise võimalikkust. DNA sisaldumise võimalikkust mööndes on ekspert teinud järelduse, mis on käsitatav tõenäoliku eksperdiarvamusena ja sellist eksperdiarvamust sisaldav ekspertiisiakt on tõendina lubatav. Ekspertiisiaktis nr 18E-GE1304( 1 kd. t.lk. 142-147) on aga ekspert arvutanud tõepärasuhte eelneva ekspertiisiaktis toimetatud ekspertiisi käigus proovides A182707, A182708 saadud DNA –segaprofiilide alusel ning tehtud arvutustest nähtub, et proovis A182707 DNA-profiili saamine on 107 korda ja proovis A182708 DNA- profiili saamine on 109 korda tõenäosem kui proovis leiduva bioloogilise materjali allikas on Tauris Päll. Eelnimetud ekspertiisiaktid kinnitavad suurt tõenäosust, et garaažist leitud kummikindaid kasutas just Tauris Päll, mitte aga keegi kolmas, kohtu oletustel põhinev tundmatu isik. Kohus on leidnud, et eelnimetatud esemed ning ka garaaži erinevatel päeval lühiajaline, umbes 15 minutiline külastamine ning seejuures konspireeritud käitumine, tõendab küll käitlemist, kuid mitte suure varalise kasu saamise eesmärki. Kohtu seisukohalt pole leitud esemete puhul tegemist tavapäraste vahenditega narkootilise aine jaemüügi ettevalmistamiseks. Pole tõendatud, et Tauris Päll oleks seotud ainete hulgimüügiga või nende edasi käitlemisega. Seejuures on kohus jällegi toetunud ka Tauris Pälli poolt kohtuistungil antud ütlustele, milliste tõendina kasutamise ebaseaduslikkuse osas on ringkonnakohus juba eelpool oma põhjenduse esitanud. Kolleegium maakohtu järeldusega ei nõustu. Nagu eelpool otsuses juba ringkonnakohus märkis, siis tuvastamist on leidnud, et ainuüksi leitud marihuaana müügitulu ja seda nii hulgikui jaemüügi korral ületab kordades seaduses ettenähtud suure varalise kasu piirmäära. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatav ei ole mitte ainult hoidnud ainet üüritud garaažis, vaid hankinud sinna väiksemateks kogusteks aine ümberpakendamiseks vajalikke esemeid. Siinkohal kolleegium osutab, et selliste esemete hankimise on tuvastanud juba ka maakohus, kuid on jõudnud ekslikule järeldusele, et Tauris Pälli teoks oli vaid marihuaana hoidmine. Kolleegiumi veendumuse kohaselt vaid marihuaana hoidmisel puudus ju igasugune vajadus eelpool juba nimetatud esemete hankimiseks. Kolleegium leiab, et sellisele müügile eelnevat tegevust tõendab ka juba väiksemasse anumasse pandud marihuaana. Samuti viitab narkootilise aine edasise müügi kavatsust süüdistatava poolt aine ümberpakendamiseks kasutatud kummikindad kui ka soetatud digitaalkaal ning garaaži toodud erineva suurusega anumad ja pakendid. Seejuures kolleegium osutab, et maakohtu poolt väidetu nagu edasimüüki saaks tõendada vaid minigripp kilekotid, mitte aga mingid muud mahutid või pakendid, on põhjendamata ja ka ekslik. Samuti pole põhjendatud kohtu poolt ebaseaduslikult Tauris Pälli poolt kohtuistungil antud ütlustele kui tõendile tuginedes tehtud järeldus sellest, et keegi „kodanik“, kuid mitte Tauris Päll käitles garaažis marihuaanat. Sellise järelduse tegemiseks igasugune usaldusväärne tõenduslik baas puudub. Kolleegium leiab, et selline oletuslik järeldus pole kooskõlas ja on ka kummutatud asjaoluga, et garaaži üüris narkootikumide käitlemise eesmärgil Tauris Päll. Kui keegi teine seal tegutses, puudus alus süüdistataval seda üürida nagu ka siis kellelgi teisel talle selle eest maksta. Samuti on tuvastatav ja seda nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu poolt lubatavaks tõendiks hinnatud jälitustoimingu protokolli alusel ( 1 kd. t.lk. 26-41), et just Tauris 15 Päll üksinda ostis Pakendikeskusest plastmassämbrid ning viis need garaaži. Samuti on tuvastatav, et Tauris Päll erinevatel päevadel üksinda siseneb ja väljub garaažist paberkotiga. Kellegi kolmanda isiku poolt garaaži külastamine pole tuvastamist leidnud. Kohus on eitanud suure varalise kasu saamise eesmärgil tegutsemist ka argumendiga, et inimene, kes saaks teenida sellises summas kasu nagu 40 000.00 eurot peab ilmselgelt olema narkootikumidega käitlemise nö ahela tipu pool. Kuid selliseid andmeid kohtuasjast ei nähtu. Kolleegiumi hinnangul selline põhjendus ei välista suure varalise kasu eesmärgil tegutsemist ega ole asjakohane. Tuvastatud suures koguses marihuaana ja kokaiini käitlemine näitab sidemeid kuritegelikus maailmas. Seda enam, et Tauris Päll on ka Soome Vabariigis süüdi tunnistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemises. Kuhu astmele Tauris Päll narkootikumide käitlemisega seotud kuritegeliku maailma hierarhias kuulub, pole antud juhul olulise tähtsusega, kuid oletus, et 40 000 eurone tulu on narkootikumide käitlemisel midagi erakorralist või nõuaks isiku erilist positsiooni, on kolleegiumi arvates ekslik.
lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Seega pole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles. Kolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis esitatud argumentatsiooniga ning leiab, et eelpool esitatud tõendite pinnalt on võimalik siduda Tauris Pälli objektiivselt garaažis hoitud marihuaana müügile suunatud tegevusega. Selline tegevus annab teavet tema tegeliku eesmärgi osas ning annab aluse hinnata tõendatuks tema soovi teenida narkootiliste ainete müügist mitte ainult kasu vaid arvestades marihuaana kogust ja turuhindu, just suurt varalist kasu. Prokurör on viidanud ka Maksu- ja Tolliameti andmetele ( 1 kd. t.lk. 177), millest nähtuvalt 2017 aastal Tauris Pällil igasugused legaalsed sissetulekud puudusid. Samuti tunnistaja YY ütlustele sellest, et Tauris Pällil puudub pikemat aega sissetulek ja töökoht. Kolleegium nõustub prokuröri käsitusega, et aastate jooksul kindla sissetuleku puudumine võib kaudselt viidata narkootilise ainete käitlemisel nimelt suure varalise kasu saamise eesmärgile. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, kohtuistungil kohtu poolt Tauris Pälli ristküsitlemisel antud ütluste tõendina käsitamine ja nendele oma järelduste rajamine kui ka ekspertiisaktide hindamata jätmine, kui ka oletustele otsuse rajamine, on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna on kaasa toonud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja süüdistatava käitumisele ebaõige juriidilise hinnangu andmise. Eelnimetatud alusel kuulub maakohtu otsus Tauris Pälli õigeksmõistmises
lg 21 järgi ja tema süüdi tunnistamises
lg 1 järgi tühistamisele ja uue otsusega kuulub Tauris Päll süüdi mõistmisele
Seetõttu jätab kolleegium tähelepanuta prokuratuuri apellatsioonis esitatud alternatiivse taotluse ja argumendid Tauris Pälli poolt toimepandu kvalifitseerimiseks
11. Prokuratuur on, vaidlustades maakohtu poolt Tauris Pällile mõistetud karistust, taotlenud uue karistusena talle 14 aastase vangistuse mõistmist. Kaitsja ja süüdistatav on samuti vaidlustanud mõistetud karistust. Süüdistatav märgib, et on nõus veidi üle sanktsiooni keskmist määra jääva ehk 6 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kaitsja taotleb sanktsiooni keskmises määras karistuse mõistmist. 16 Apellandid on kõik vaidlustanud maakohtu järeldust Tauris Pällile sanktsiooni ülemmääras karistuse mõistmise osas. Kõikides apellatsioonides on leitud, et süü suurus ja süüdistatava isik annavad aluse mõista süüdistatavale vangistuse sanktsiooni keskmise määra ligilähedases või keskmises määras. Kaitsja ja süüdistatav on seejuures lähtunud
lg 1 sanktsioonist ja prokurör
Kuna ringkonnakohus on leidnud, et Tauris Päll oma tegevusega on realiseerinud
lg 21 ettenähtud koosseisu, siis ringkonnakohtul on uue karistuse ehk siis tähtajalise vangistuse mõistmisel lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr, milleks on 13 aastat vangistust. Põhjusel, et karistuse mõistmise osas on ringkonnakohus seotud prokuröri apellatsioonis esitatud taotlusega, mis määrab apellatsioonikohtu poolt mõistetava vangistuse maksimaalmäära, on ringkonnakohtul võimalik mõista Tauris Pällile maksimaalset 14 aastane vangistus. Analoogselt maakohtuga kolleegium leiab, et karistust kergendav asjaolu, siiras ehk puhtsüdamlik kahetsus, pole tuvastatav. Süüdistatava apellatsioonis esitatud väited tema poolt toimepandu osas kannavad kolleegiumi arvates püüdu vähendada enda rolli kuriteo toimepanemisel. Maakohtu siseveendumust, et Tauris Päll kahetseb vahelejäämist, mitte aga teo toimepanemist, ei väära ka kaitsja apellatsioonis tehtud etteheited maakohtu poolsetele sellekohastele põhjendustele. Kolleegium nõustub kohtu sisulise seisukohaga, et kui kinnipidamisel süüdistatav eitab igasugust kuriteo toimepanemist, kuid väljendab kahetsust vaid seejärel, kui narkootilise aine käitlemist pole võimalik enam eitada, pole tegemist
Samuti on süüdistatava kahetsuse siiruse vaagimisel kohtul õigus aluseks võtta tema poolt antud ütluste sisu ja vastavus kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Kolleegium, jättes tähelepanuta prokuröri viited kehtetule kriminaalkaristusele, nõustub sisuliselt nii maakohtu otsuses kui ka prokuröri apellatsioonis esitatuga, et Tauris Pälli isiku andmetele ja tema suhtumisele õiguskorda hinnangu andmisel on võimalik arvestada ka asjaoluga, et teda on kahel korral varem karistatud Soome Vabariigis raske narkokuriteo toimepanemise eest, mis on kaasa toonud ka seal reaalse vangistuse ( 1 kd. t.lk. 94-97). Kolleegium leiab, analoogselt maakohtu ja prokuröriga, et süüdistatavale ei ole eelmised karistused õiget mõju avaldanud ega tinginud narkokuritegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu eripreventiivsetel kaalutlustel on alus mõista talle vangistus, mis veidi ületab sanktsiooni keskmist määra, seda enam, et ka süüdistatav ise toetab sama seisukohta. Nõustudes apellantide järeldusega, et sanktsiooni keskmises või veidi üle keskmise määra mõistetud vangistus on igati seaduslik, kooskõlas
lg 1 põhimõtetega ja võttes aluseks prokuröri apellatsiooni seisukoha, et Tauris Pälli teosüü
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on keskmine, samuti eripreventiivseid eesmärke, leiab kolleegium, et puudub alus mõista süüdistatavatele prokuröri poolt taotletust erinev karistus. 12. Prokurör on taotlenud tühistada otsus ka 410.00 euro konfiskeerimise aluse osas ja konfiskeerimise asendamise korras 190 euro väljamõistmises. Kolleegium nõustub prokuröri järeldusega, et maakohus on vara konfiskeerimise lahendamisel tuginenud lubamatule tõendile ja nimelt Tauris Pälli poolt kohtuistungil antud ütlustele ( vt otsuse p 8). Selline viga on kaasa toonud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõige kohaldamise vara konfiskeerimise aluse ja konfiskeerimise asendamise osas. Jättes lubamatu tõendi kõrvale, puuduvad antud juhul tõendid, mis annaks aluse tuvastada, et temalt äravõetud sularaha on saadud antud menetluses tõendamist leidnud kuriteost. Seetõttu puuduvad alused ka
Küll aga kolleegium nõustub prokuröri taotlusega, et nimetatud, summa, so 410.00 eurot, kuulub konfiskeerimisele
17
lg 1 näeb ette, et mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga. Siinkohal kolleegium osutab, et sularaha pärinemist legaalsete sissetulekute arvelt, pole süüdistatava ega kaitsja poolt tõendamist leidnud. Kolleegium on otsuses jõudnud järeldusele, et Tauris Päll on süüdi
lg 21 ettenähtud kuriteo toimepanemises.
lg 5 p 2 näeb ette, et
§-s 184 sätestatud kuriteo eest võib kohus kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt
§-s 832 sätestatule. Antud juhul puudub vaidlus selles, et kahtlustatavana kinnipidamisel Tauris Pälli rahakotist äravõetud sularaha summas 410.00 eurot kuulub süüdistatavale. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 2017 aastal Tauris Pällil igasugune legaalne sissetulek puudus, samuti on tunnistaja YY kinnitanud, et on elanud Tauris Pälliga koos neli aastat. Kogu temaga koos olnud aja jooksul pole Tauris Päll tööl käinud. Kõik rahalised kohustused olid tema kanda. On andnud Tauris Pällile söögi ostmiseks raha, kuid seda alla 100 euro, kuna see on väga suur summa ( 2 kd. tlk. 91-95 pöördel). Kolleegium leiab, et tõendi kogum, kuriteo olemus, legaalsete sissetulekute puudumine, annab aluse eeldada, et Tauris Pällilt äravõetud ja temale kuuluv sularaha on soetatud kuritegeliku käitumise tulemusena, mistõttu esineb alus arestitud vara laiendatud konfiskeerimiseks. ’
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.