) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel. 3.
lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. J. Kolesnikovi kaebusest nähtub, et kaebuse esitamise ajendiks on asjaolu, et vangla ei luba vabadusest posti teel kaebajale saata A4 paberit. Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude, paludes tunnistada õigusvastaseks, et tal ei ole õigust saada 500 lehte A4 paberit maksikirjas. Kaebuse täpsustusest nähtub, et kaebuse eesmärgiks on see, et kaebaja saaks lasta endale vabadusest saata A4 paberit. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole võimalik läbi tuvastamisnõude esitamise. Tõhusam õiguskaitsevahend oleks käesoleval juhul kohustamisnõue, kuid kohus ei suuna kaebajat seda nõuet esitama, sest olenemata sellest, kas esitatud on tuvastamis- või kohustamiskaebus, kuuluks kaebus tagastamisele. Kohus leiab, et posti teel A4 paberi mittesaamine kvalifitseerub isiku õiguste väheintensiivseks riiveks. Intensiivse riivega oleks tegu siis, kui kinnipeetaval ei oleks vanglas muul viisil paberi saamine üldse võimalik kui ainult posti teel või kui paberi saamine oleks ebamõistlikult raske. Käesoleval juhul see nii ei ole. Tartu Vangla 28.01.2019 vastusest nr 2-3/3638-4 (t.l 10) nähtub, et vangla kaupluses müüakse kirjaplokke hinnaga 1,93 eurot/tk. Kirjaplokis on 50 lehte ja üldjuhul on kuu aja jooksul võimalik soetada 2 kirjaplokki ehk kokku 100 lehte valget paberit. Lisaks on kinnipeetaval võimalik saada valget paberit inspektor-kontaktisikult. Kohus leiab, et 100 lehte valget paberit ühe kuu jooksul on piisav kogus, et isik saaks vajaduse korral pöörduda kirja teel sinna, kuhu tal soov on (nt vangla ja kohtu poole nagu nähtub kaebuse täpsustusest). Käesoleval juhul ei saa kaebajale takistuseks olla ka raha puudumine, sest vabadusest paberit saates peaks keegi selle kaebaja jaoks ostma ja vanglasse saatma, mis tekitaks samuti kulu. Paberi ostmise ja saatmise peale kuluva raha võib kanda kaebaja vanglasisesele isikuarvele, et kaebaja saaks paberit ise osta. Kaebaja pöördumisest vanglale (registreeritud 05.12.2018 nr-ga 2-3/3638-3, t.l 9) nähtub, et kaebaja on vangla poe vahendusel paberi saamist ka ise kaalunud, sest ta on avaldanud soovi, et vangla täiendaks poe sortimenti 500 lehelise A4 paberipakiga. Ka selle ostmiseks peaks keegi kaebaja vanglasisesele isikuarvele raha kandma. Kohus mõistab, et vangla poest paberi ostmine on kokkuvõttes kallim, kui vabaduses paberi ostmine, sest isikuarvele kantavatest summadest tehakse mahaarvamisi, kuid samas ei ole paberi puhul siiski tegemist kalli kaubaga ning selle soetamine vangla poe vahendusel ei ole ebamõistlikult raske. Kohus leiab, et kaebuse menetlusse võtmisel oleks selle rahuldamine ka ebatõenäoline, sest posti teel vanglasse paberi saatmine ning eriti veel suures koguses raskendab saadetiste läbiotsimist, on aja- ja töömahukas ning võib seega olla ohuks vangla julgeolekule. Vanglal on kaalumisruum, milliseid asju lubada postiga saata ning teatud asjade (nt paberi) saatmise võib kohtu hinnangul täielikult ka keelata, kui isikul on võimalik seda mõistlikul viisil muud moodi saada (inspektor-kontaktisikult, vangla poest). Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Kolesnikovi kaebuse A4 paberi postiga saamist puudutavas osas
4. J. Kolesnikovi kaebus sisaldab ka nõuet tunnistada õigusvastaseks, et kaebaja ei ole saanud vastust vaidele ja et vangla kvalifitseerib vaided ebaseaduslikult ümber. Kuivõrd kohus on põhinõudes kaebuse tagastanud, siis ei ole kaebajal õigust eraldiseisvalt vaidlustada kohtueelses menetluses tehtud otsuseid. Kohtule ei ole ka äratuntav, et kohtueelses menetluses tehtud otsused/toimingud rikuksid kaebaja õigusi eraldiseisvalt, sõltumata põhivaidlusest. Kaebajal on alati võimalik pöörduda põhinõudega otse kohtu poole, kui ta leiab, et tema vaiet ei ole käsitletud vaidena. Kohus annab sellisel juhul hinnangu kohtueelse menetluse nõuetekohasusele ja kui vangla on õigusvastaselt 2 kvalifitseerinud vaide ümber muuks pöördumiseks, võtab kohus kaebuse põhinõudes menetlusse. Kaebaja ei pea ka ootama enda poolt esitatud vaidele vastust 2 kuud, vaid saab pöörduda kohtu poole, kui vaidele ei ole vastatud 30 päeva jooksul.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tuginedes
Kolesnikovi kaebuse vaideotsuse saamist ning vaiete ümberkvalifitseerimist puudutavas osas
lg 2 p 1 alusel.
lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuivõrd kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse osas. 5. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2019.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2019.a määrus Resolutsioon
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.