← Eesti

3-19-1000/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1000

) § 95 lg 4 p 8 alusel. Samuti tunnistas hankija 26.02.2019 otsusega edukaks AS SEBE pakkumuse. Kaebaja esitas 07.03.2019 hankija eelnimetatud otsuste peale vaidlustuse. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 01.04.2019 otsusega rahuldati vaidlustus ning tühistati hankija viidatud otsused. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tegi 15.04.2019 uue otsuse, millega MTÜ PõhjaEesti Ühistranspordikeskus otsustas OÜ ATKO Liinid hankest viitenumbriga 203234

§ 95lg 4 p 8 alusel uuesti kõrvaldada.

VAKO 17.05.2019 otsusega vaidlustusasjas nr 54-19/203234 jäeti OÜ ATKO Liinid vaidlustus rahuldamata. Samuti jättis VAKO kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis vaidlustajalt hankija kasuks välja menetluskulud 4665,60 eurot ning kolmanda isiku kasuks 954 eurot. VAKO otsuse põhjenduste kohaselt on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine

§ 95lg 4 p 8 alusel hankija kaalutlusotsus.

Hankija on 15.04.2019 otsuses üksikasjalikult välja toonud erinevate hankelepingute rikkumised ja rakendatud sanktsioonid OÜ-le ATKO Liinid perioodil 01.01.2017 kuni 2019. a I kvartal. Tulenevalt avaliku liiniveo eesmärgist, milleks on elanikkonnale kindla ning mugava ühistransporditeenuse osutamine, on baastaset ületavate hilinemiste, ärajäänud veootsade, marsruudi omavolilise muutmise ning peatustest möödasõidu näol tegemist oluliste lepingurikkumistega vedaja poolt. Nõustuda ei saa vaidlustaja seisukohaga, et teavitamiskohustuse (hilinemisest, kassa rikkest või ärajäänud veootsast teavitamine) rikkumised on formaalset laadi. Nõustuda ei saa vaidlustaja seisukohaga ka selles, et hankelepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke tehnilisele kirjeldusele mittevastavate busside kasutamise puhul ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega. Hankelepingute rikkumiste näol seoses GPS-seadmete, piletimüügisüsteemidega ja piletimüügiga seonduvate kohustuste täitmata jätmisega on tegemist hankelepingu oluliste rikkumistega. Olulise lepingurikkumisena on käsitatav ka see, kui ühissõidukijuht ei täida ametialases tegevuses teeseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse või ühistranspordiseaduse või nende alusel vastu võetud õigusaktidega 2

(11)3-19-1000 kehtestatud nõudeid. Asjaolu, et hankelepingus on mingi rikkumine määratletud olulise lepingurikkumisena, annab aluse käsitada kõnealust rikkumist olulisena ka

§ 95lg 4 p 8 kohaldamise mõttes.

Hankija poolt 15.04.2019 otsuses välja toodud hankelepingute rikkumiste iseloomust ja kogusest nähtub, et hankelepinguid on rikutud oluliselt ja/või pidevalt. Õige on see, et vaidlustaja poolt toime pandud lepingurikkumised on bussiveo valdkonnale omased, kuid vaidlustatud hankija otsusest nähtub, et kindlasti ei ole tegemist üksikute rikkumiste fragmentidega ning neid esineb kaugelt rohkem, kui võiks pidada mõistlikuks. Seetõttu on täidetud

§ 95

lg 4 p-i 8 kohaldamise eeldus, et hankelepingut või hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt.

§ 95

lg 4 p 8 üks koosseisuline element ei ole rakendatud sanktsiooni rahaline suurus, vaid rahalise sanktsiooni rakendamise fakt ise. Asjaolu, et hilinemisega seotud rikkumised ei ole aluseks kehtiva hankelepingu tellijapoolseks ennetähtaegseks lõpetamiseks, ei mõjuta

§ 95lg 4 p 8 kohaldamist.

Hankija ei ole teinud otsuses olulisi kaalutlusvigu. Otsuses üksikasjalikult kirjeldatud rikkumiste alusel on hankija leidnud, et võrreldes teiste vedajatega, kellega hankijal on sõlmitud lepingud, on vaidlustaja suhtes rakendatud kordades rohkem sanktsioone, mis ei ole aga vaidlustajat suunanud teenuse kvaliteeti parandama, mistõttu vaidlustaja on kaotanud hankija silmis usaldusväärsuse lepingupartnerina. Nõustuda ei saa vaidlustaja väitega, et hankemenetlusest kõrvaldamine on ebaproportsionaalne seetõttu, et toob suure tõenäosusega kaasa vaidlustaja lõpetamise või vähemalt töömahu mitmekordse vähenemise ja seeläbi töökoha kaotuse paljudele bussijuhtidele.

  1. OÜ ATKO Liinid esitas halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes: 1) tühistada VAKO 17.05.2019 otsus nr 54-19/203234; 2) tühistada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 15.04.2019 otsus OÜ ATKO Liinid riigihankest viitenumbriga 203234 kõrvaldamise kohta; 3) tühistada MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus otsus AS SEBE pakkumuse edukaks tunnistamise kohta riigihankes viitenumbriga 203234; 4) juhul, kui kohus jätab OÜ ATKO Liinid põhitaotlused rahuldamata, vähendada OÜ-lt ATKO Liinid välja mõistetud MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus menetluskulusid summas 4665,60 eurot mõistliku suuruseni.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 05.07.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 2208 eurot ja kolmanda isiku kasuks 900 eurot.

§ 95

lg 4 p 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

§ 95

lg 4 p 8 võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuse sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid. Transpordi, sh avaliku bussiveo osas tuleb juhinduda direktiivist 2014/25/EL, kuid nimetatud direktiiv teeb kõrvaldamise aluste osas artiklis 80 viite direktiivile 2014/24/EL, mistõttu on kõrvaldamise aluste sisustamisel asjakohane viimati mainitud direktiiv. Direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 punktist g tulenevalt võib avaliku sektori hankija jätta ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvale või liikmesriigid võivad temalt nõuda ettevõtja hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmist, kui ettevõtja puhul on esinenud tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema riigihankelepingu või avaliku sektori hankijaga sõlmitud varasema hankelepingu või varasema kontsessioonilepingu kohase olulise nõude täitmisel, mille tulemusel on see leping tulnud enneaegselt lõpetada, makstud kahjutasu või rakendatud sellega võrreldavaid sanktsioone. Direktiivi 2014/24/EL põhjenduse p 101 asjassepuutuvas osas on selgitatud: „/…/peaks olema samuti võimalik kõrvaldada taotlejad ja pakkujad, kelle tegevus varasemates 3

(11)3-19-1000 hankemenetlustes on osutanud suurtele puudustele seoses oluliste nõuetega, näiteks ei ole suudetud täita kohustusi, tarnitud toote või osutatud teenusega seoses on esinenud olulisi puudusi, mistõttu ei ole olnud võimalik neid kavandatud otstarbel kasutada, või on aset leidnud sobimatu käitumine, mis põhjustab tõsiseid kahtlusi ettevõtja usaldusväärsuse suhtes. /…/ Fakultatiivseid kõrvalejätmise põhjuseid kohaldades peaksid avaliku sektori hankijad pöörama erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele. Väikesed rikkumised peaksid ainult erandjuhtudel viima ettevõtja kõrvaldamiseni. Siiski võivad korduvad väikesed rikkumised seada kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsuse ja põhjendada tema kõrvaldamist“. VAKO on leidnud, et

§ 95

lg 4 p-i 8 tuleb lugeda direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p 8 valguses ning sisustada seda viisil, et oluliselt või pidevalt peab olema rikutud eelnevalt sõlmitud hankelepingu(te) olulist nõuet (vt VAKO 01.04.2019 otsus nr 33-19/203234, p 14). Samast põhimõttest on juhindunud VAKO käesolevas asjas vaidlustatud 17.05.2019 otsuses. VAKO seisukoht on õige. Kui hankija tugineb hankelepingu rikkumiste kogumile, siis ei pea kõik etteheidetavad lepingurikkumised eraldiseisvalt täielikult täitma

ja direktiivi 2014/24/EL mainitud koosseisu. Erinevaid rikkumisi saab vaadata ja hinnata koos, st hankija võib arvesse võtta hankelepingu täitmist tervikuna. Erinevad rikkumised, mis eraldiseisvalt ei pruugi olla piisavad, et hankija hankest kõrvaldada, võivad kogumis sellise otsuse tegemiseks küllaldase põhjuse anda. Iseäranis siis, kui rikkumisi esineb palju ja pidevalt. Arvesse saab võtta ka selliseid rikkumisi, mis ei moodusta ajas korduvat käitumismustrit, vaid on üksikjuhtumid, kuna ka sellised rikkumised iseloomustavad hankija hoolsust hankelepingu täitmisel üldisemal tasandil. Vastustaja on kaebaja hankest kõrvaldamisel järgmiste kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud hankelepingute rikkumisele: riigihanke nr 135802 tulemusena sõlmitud leping nr 2-8.1/25 (läänesuuna ATL), riigihanke nr 132993 tulemusena sõlmitud leping nr 2-8.1/23 (idasuuna ATL), riigihanke nr 162149 tulemusena sõlmitud Harku valla siseliinide teenindamise leping nr 28/14 (Harku ATL), riigihanke nr 172415 tulemusena sõlmitud hankeleping Keila valla siseliinide teenindamiseks (Keila ATL) ja riigihanke nr 171751 tulemusena sõlmitud leping Jõelähtme valla siseliinide teenindamiseks (Jõelähtme ATL) ning riigihanke nr 173200 tulemusena sõlmitud hankeleping Harju maakonna Kose valla siseliinide teenindamiseks (Kose ATL). Hankija 15.04.2019 otsus on õiguspärane ning kaalutlusreegleid järgiv. On tõsi, et hankelepingu rikkumiste jaotuse oluliseks ja väheoluliseks paneb suuresti paika hankija, kes koostab hankedokumendid, sh hankelepingu tingimused. Hankes osalejatel on küll võimalik hankedokumente vaidlustada, kuid küsimuses, millist lepingurikkumist käsitada olulisena ja millist väheolulisena, on hankijal märkimisväärne kaalutlusruum. Sellisena on õige kaebaja väide, et pakkujatel puuduvad arvestatavad võimalused hankelepingu tingimuste kujundamisel kaasa rääkida.

§ 95

lg 4 p 8 kohaldamisel ei saa piirduda hankelepingu üksikute punktide grammatilise tõlgendusega ega sellistele lepingu punktidele hankelepingus omistatud tähendusega, vaid lepingu punktide tähendust tuleb hinnata lepingu tõlgendamise üldisi põhimõtteid (vt VÕS § 29) aluseks võttes, sh tuleb arvestada nt lepingupoolte käitumist. Seega, lepingurikkumisi tuleb hinnata sisuliselt ega saa piirduda neile üksnes hankelepingus omistatud tähendusega. Hankija ei olegi kaebaja etteheidetud viisil toiminud. Hankija ongi 15.04.2019 otsuses erinevate lepingu rikkumiste puhul lisaks viitele ATL-le sisuliselt põhjendanud, miks antud rikkumist tuleb pidada konkreetse ATL oluliseks nõudeks ja miks rikkumised on olulised. Nt on hankija 15.04.2019 otsuses välja toonud, et GPS-seadmete nõuetekohane kasutus on ATL oluline nõue, kuna vaid sel moel on hankijal võimalik veenduda, et vedaja järgib ATL-s ettenähtud marsruuti, samuti on GPS-andmed läbitud liiniveo mahu kohta hankijale ainsaks võimaluseks kontrollida vedajale makstava tasu arvestuse aluseks olevat liiniveomahtu võrrelduna vedaja poolt esitatavate aruannetega. 4

(11)3-19-1000 Lisaks toimub GPS-andmete alusel veootste läbimise aegade analüüs eesmärgiga optimeerida sõiduplaane vastavalt liiklusoludele. Kassaseadmete riketest teavitamine on aga oluline tagamaks piletitulu laekumine. Hankija on ka põhjendanud, miks on oluline ATL-s ettenähtud marsruudi ja sõiduplaani täpne järgimine, sõidumeeriku kasutamine, hanketingimustele vastavad ja tehniliselt korras bussid, hilinemiste ja peatustest möödasõidu vältimine jms. Seega ei ole hankija piirdunud üksnes formaalsete viidetega ATL punktidele, vaid on sisuliselt põhjendanud, miks konkreetne rikkumine on käsitatav olulise ATL nõude rikkumisena. Hankija 15.04.2019 otsuses välja toodud erinevaid ATL-ide rikkumisi on VAKO oma 17.05.2019 otsuses liigendanud (vt otsuse p 12) järgnevalt: 1) baastaset ületavad hilinemised, ärajäänud veootsad, marsruudi omavoliline muutmine ning peatustest möödasõit; 2) teavitamiskohustuste rikkumine; 3) ATL-i sõlmimise aluseks olnud riigihanke tehnilisele kirjeldusele mittevastavate busside kasutamine; 4) tehniliselt nõuetele mittevastavate busside kasutamine; 5) GPS-seadmete, piletimüügisüsteemidega ja piletimüügiga seonduvate kohustuste täitmata jätmine; 6) õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmine bussijuhi poolt. VAKO on otsuse p 12 alap-des 1–6 analüüsinud erinevaid rikkumiste gruppe ja järeldanud, et kõigi vaidlustajale etteheidetud rikkumiste näol on põhimõtteliselt tegemist oluliste lepingurikkumistega, mistõttu on vaidlustaja rikkunud hankelepingu olulisi nõudeid, mis on eelduseks

§ 95lg 4 p 8 kohaldamisele.

Kaebaja on leidnud, et väljatoodud rikkumisi ei saa pidada oluliseks ega eriti tõsiseks, kuid ei ole hankija põhjendusi ümber lükanud. On usutav, et hankija 15.04.2019 otsuses välja toodud rikkumisi esineb ka teistel veoettevõtjatel. Kaebaja on viidanud, et tegemist on bussiveo valdkonnale omaste rikkumistega. See väide on usutav, kuid see ei legitimeeri ega pisenda kuidagi kaebaja lepingurikkumisi. Kaalutlusreeglite rikkumisega oleks tegemist siis, kui hankija eelistaks üht pakkujat teisele, näiteks jätaks hankest kõrvaldamata samaväärse või suurema rikkumiste arvuga konkurendi. Selle kohta aga andmed puuduvad. Hankija on vastupidi 15.04.2019 otsuses välja toonud, et teistel vedajatel esines rikkumiste alusel rakendatud sanktsioone sõltuvalt vedajast 5–100 korda väiksemas mahus, seejuures 5 vedajaga sõlmitud liiniveo lepingu alusel ei ole üldse esinenud sanktsioneeritavaid rikkumisi. Vastustaja esitatud tabelist „Tasusumma vähendamine perioodil 01.01.2017–31.03.2019“ nähtub, et kaebajale on selle perioodi eest kohaldatud leppetrahvi 54 951 eurot, AS-le Hansa Bussiliinid 500 eurot, AS-le GoBus 900 eurot, Hansabuss AS-le 4638,60 eurot, Samat AS-le 9353 eurot ja Temptrans ASle 10 154,40 eurot. Ehkki erinevate lepingute mahud võivad olla erinevad, on siiski märgatavad erisused kohaldatud leppetrahvi määrades. Kaebaja ei ole kummutanud väidet, et võrreldes teiste vedajatega on tal proportsionaalselt rohkem lepingurikkumisi. Lisaks rikkumiste sisule on tähelepanuväärne rikkumiste hulk ja korduvus. Näiteks baastaset ületavaid hilinemisi ja veootsi sanktsioneeriti läänesuuna ATL-s 2017. a II, III, 2018. a II, III ja IV ning 2019. a I kvartalis, idasuuna ATL-s 2017. a I, II, IV, 2018. a II, III, IV ja 2019. a I kvartalis. Tegemist ei ole üksikute hilinemistega ega ärajäänud veootstega, vaid massiliselt esinenud probleemiga (enamasti üle 100, mõnes kvartalis üle 300 üle 10 minutilise hilinemise, vahemikus 31–117 ärajäänud veootsa kvartali kohta). Erinevate ATL-de raames on korduvalt sanktsioneeritud ka GPS-seadmete puudumisi, marsruudi rikkumisi, sõite ilma kassata, tehniliselt mittekorras busside kasutamist, tehnilisele kirjeldusele mittevastava asendusbussi kasutamist, sõidugraafiku omavolilist muutmist, sõidumeeriku mittekasutamist jms (vt kokkuvõtet VAKO 17.05.2019 otsuse p-s 11). Hankija leiab 15.04.2019 otsuses, et tegemist on süsteemse hankelepingute eiramisega. Hankija on vaidlusaluses otsuses välja toonud, et asjaolud kogumis on seadnud kahtluse alla kaebaja usaldusväärsuse hankelepingu partnerina, kuna pakkuja tegevuses hankijaga sõlmitud hankelepingute täitmisel esinevad 5

(11)3-19-1000 pidevad ja olulised lepingurikkumised ning vaatamata hankija korduvatele pretensioonidele ei ole vedaja rakendanud efektiivseid meetmeid oma lepingulise soorituse kvaliteedi parandamiseks. Kaebaja kõrvaldamiseni on viinud rikkumiste iseloom ja süsteemsus. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et tegemist on üksikute ja mitteoluliste rikkumiste fragmentidega. Olukorras, kus leppetrahve on kohaldatud ja neid ei ole vaidlustatud, vaid kaebaja on nendega valdavas osas nõustunud, ei pea VAKO ega kohtud asuma kontrollima, kas või mil määral olid konkreetsed lepingurikkumised vabandatavad. Igal rikkumisel võivad olla kaebaja seisukohast usutavad seletused (nt inimlik faktor, lepingu mahu ettenägematu suurenemine vms), kuid see ei tee rikkumisi olematuteks. VAKO ega kohtud ei saa asuda hankest kõrvaldamise menetluses hindama seda, kas leppetrahvide määramine on toimunud objektiivsetest või subjektiivsetest asjaoludest lähtuvalt. Kaebajal on olnud võimalik määratud leppetrahvid vaidlustada. Tsiviilasja 2-19-4850 raames ongi kaebaja vaidlustanud osaliselt lääne ja Jõelähtme ATL-i raames määratud leppetrahve. Asjaolu, et kaebaja on osaliselt vaidlustanud leppetrahve, ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Esiteks on tegemist väikese osaga kaebajale etteheidetud lepingurikkumistest. Hagi tsiviilasjas nr 2-19-4850 puudutab lääne ATL raames määratud leppetrahvi 6000 eurot jaanuaris 2019 seoses liinidel 108, 111 ja 118 toimunud hilinemistega (Jõelähtme ATL lepinguga seoses määratud leppetrahv puudutab juhtumit, millele vastustaja 15.04.2019 otsuses ei ole tuginenud). Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud toimunud hilinemisi, vaid leppetrahvi määramise õiguslikku alust, samuti leppetrahvide arvestamise metoodikat (kas arvestada kvartali- või kuupõhiselt). Kohaldatud leppetrahvi üldsumma ei ole hankest kõrvaldamise otsuse hindamisel määrava tähendusega. Siiski peegeldab kaebaja leppetrahvide üldsumma, arvestades üksikute juhtude eest määratud küllaltki väikseid trahve, et rikkumisi on olnud palju. Seda iseäranis võrdluses teiste turul osalejatega. Kaebaja hankelt kõrvaldamine on proportsionaalne. Hankija peab tagama avaliku teenuse kvaliteedi. Kaebaja ei ole oma senises tegevuses nõutaval tasemel avaliku teenuse kvaliteeti taganud. Vastustaja ei ole küll reageerinud igakordselt baastaset ületatavatele hilinemistele vastava meetmete kava nõudmisega, mida ATL-d võimaldavad, vaid on teinud seda ühel korral. Kaebaja väljapakutud meetmed edasiste rikkumiste vältimiseks ei ole adekvaatsed. Pakkuja ei saa lahendusena välja pakkuda busside sõidugraafikute muutmist talle sobival viisil. Hankelepingust tuleneva mahu kasvu riski kannab ikkagi pakkuja. Kaebaja ei ole hankelepingut selles osas vaidlustanud. Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust hankelepingu sõlmimiseks, nõndasamuti ei ole talle tekkinud ka kaitstavat usaldust, et teda hankest ei kõrvaldata. Hankest kõrvaldamine ei too kaebajale kaasa ebaproportsionaalseid tagajärgi. Asjaoludest nähtuvalt jätkab kaebaja seni sõlmitud ATL-de täitmist. Kaebaja ei saa osaleda idasuuna täiendava mahu teenindamisel.

§ 95

lg 5 seab

§ 95

lg 4 alusel toimuvale kõrvaldamisele ajalised piirid.

§ 95

lg-t 4 kohaldatakse hankemenetluses, mis on alanud kolme aasta jooksul lg-s 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates. Seetõttu on hankest kõrvaldamine konkreetse vedaja suhtes ajas piiritletud ning sellist otsust tuleb ka igal üksikul juhul põhjenda. Kaebaja hinnangul tuleb hankija menetluskulusid vähendada mõistliku suuruseni, mis on maksimaalselt pool taotletud summast (2332,8 euroni). Kohtule nähtuvalt on VAKO-s nii kaebaja kui ka vastustaja lepingulise esindaja töötundide hulk praktiliselt sama (hankija esindajal 24,3 töötundi, kaebaja esindajal 24 h ja 31 minutit). Hankija esindaja töötunni hind oli 160 eurot + km, kaebaja advokaadil 127,50 eurot + km. Hankija õigusabikulu kokku oli 4665,60 eurot, kaebajal 3751,06 eurot. Hankija esindaja tunnihind 160 eurot + käibemaks ei ole ebamõistlikult kõrge. Ei nähtu põhjuseid, miks tuleks hankija tasu poole võrra vähendada, sealjuures oluliselt väiksemaks, kui olid kaebaja õigusabikulud. Tegemist on keskmisest mahukama ja keerukama asjaga ning hankijal oli vajalik oma seisukohti igakülgselt 6

(11)3-19-1000 põhjendada. Kaebaja taotlus vähendada hankija VAKO-s kantud õigusabikulusid tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ ATKO Liinid palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 05.07.2019 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et

§ 95

lg 4 p 8 tuleb kooskõlas direktiividega tõlgendada nii, et rikutud peab olema varasemast hankelepingust tulenevat olulist nõuet kas pidevalt või tõsiselt. Lepingurikkumisi tuleb hinnata sisuliselt ning piirduda ei saa neile hankelepingus omistatud tähendusega. Ekslik oli aga halduskohtu väide, et rikkumise olulisust tuleb hinnata lepingu tõlgendamise üldiste põhimõtete, st VÕS-i reeglite kohaselt. VÕS-i või hankelepingu määratluse kohaselt olulise lepingurikkumise esinemine ei tähenda automaatselt seda, et rikkumine oleks käsitatav tõsise soorituspuudusena ka

§ 95lg 4 p 8 kontekstis.

Olulise nõude rikkumist või olulise puuduse esinemist tuleb sisustada riigihanke üldpõhimõtetest tulenevalt. Ettevõtja riigihankest kõrvaldamiseks peab rikkumine olema piisavalt tõsine (erakordne) või pidev, et õigustada ettevõtja õigusi sedavõrd tugevalt kahjustava otsuse vastuvõtmist. Käesoleval juhul selliseid rikkumisi ei esine. Rikkumised olid valdkonnale omased ja mõistlikus määras. Hankija ei tohi

§ 95

lg 4 p-s 8 sisalduvat diskretsiooni kasutada selleks, et vabaneda n-ö ebamugavast lepingupartnerist. Hankija on kaebajaga varasemalt sõlminud seitse hankelepingut. Leppetrahvinõuete aluseks olevate rikkumise näol on tegemist bussiveo valdkonnale omaste üksikute rikkumiste fragmentidega. Rikkumiste puhul ei esine pidevust. Ühegi rikkumise puhul ei nähtu tõsist puudujääki hankelepingust tuleneva olulise nõude täitmisel. Leppetrahvide kogumäär jääb lepingute mahtu arvestades marginaalseks (0,68%). Kohane pole võrdlus teiste vedajate suhtes rakendatud leppetrahvi määradega. Kaebaja leppetrahvide summa on proportsioonis osutatud teenus osakaaluga. Kuigi idasuuna ja läänesuuna ATL-de täitmisel esineb kaebajal mõne kvartali lõikes hilinemiste baastaseme ületamist, on baastaset ületatud mitteolulises määras. Kaebaja on ka läbivalt selgitanud, et nende ATL-de osas esinevad probleemid, mida teistel vedajatel ei esine. Hilinemistega seoses rakendatud leppetrahvi määr on hilinemistega ettenähtud maksimaalse leppetrahvi määraga (5% vedaja tasust) võrreldes väga väike. Mitmekümne tuhande veootsa kohta mõnesaja üle 10 minutilise hilinemise esinemine on mõistlik ja mitte süsteemne hankelepingu rikkumine. Hilinemisi mõjutab palju tegureid. Halduskohus ei ole hilinemiste baastaseme ületamise puhul arvestanud õigustavate asjaoludega, mida teistel hankija poolt võrdluseks toodud vedajatel ei esine. Ida- ja läänesuuna ATL-d on teistest lepingutest erinevad, sest nende lepingute täitmisel anti 2013. a-l kaebaja kasutusse tasuta riigibussid. Seetõttu olid ka pakkumuste maksumused bussidele tehtavate kulude võrra soodsamad. ATLde täitmisel on esinenud ennenägematu reisijate arvu suurenemine, mis on tinginud hankija vajaduse suurendada mahtusid ettenägematult palju. Lepingu järgi on hankijal õigus liinimahtu ühepoolselt kuni 20% suurendada. See on kaasa toonud olukorra, kus kaebaja on pidanud rakendama lepingu täitmisele oma kuludega kordades rohkem lisabusse kui riigihankes sätestatud mahtude järgi oli ette nähtav. Lepingute täitmine on muutunud kahjulikuks. Hankija ei aktsepteeri kaebaja poolt pakutud alternatiivseid lahendusi hilinemistega seotud probleemide lahendamiseks. Samasugune leping sõlmiti lõunasuuna osas AS-ga Samat, kes lõpetas lepingu 2018. a-l ühepoolselt ebamõistlikkuse tõttu. Eeltoodud 7

(11)3-19-1000 põhjustel ei saa ida- ja läänesuunal esinevaid hilinemisi võrrelda teiste hankija poolt sõlmitud lepingute täitmisega. Kaebaja ei nõustunud mahtude suurenemisega vabatahtlikult. Vaidlustatud haldusakti kehtima jäämine tähendab sisuliselt kaebaja kõrvalejäämist kõigist bussiveo riigihangetest järgnevaks 1-3 aastaks ning tooks suure tõenäosusega kaasa kaebaja maksejõuetuse ja seeläbi töökoha kaotuse paljudele bussijuhtidele. Hankija pädevusse kuulub avaliku liiniveo korraldamine kogu Põhja-Eesti regioonis. Hankija kõrvaldab kaebaja tõenäoliselt ka teistelt hangetelt. Halduskohus jättis hankija vaidlustusmenetluse kulud alusetult vähendamata. Kulud on ebamõistlikult suured. Hankija esindaja oli asjaoludega kursis juba eelmise vaidlustusasjaga seoses. Vastuste koostamine vaidlustusele on võtnud ebamõistlikult kaua aega.
  1. MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud ebaõigeid andmeid rikkumiste koosseisu, sageduse ja sanktsioonide kohta. Lääne- ja idasuuna baastaset ületavate hilinemisjuhtumite arv ulatub mitmetesse tuhandetesse igas kvartalis. Hilinemisi ei arvestata mitte episoodide kaupa, vaid baastaseme meetodi alusel. Hilinemisena ei arvestata lühemaid kui 3-minutilisi hilinemisi, seejuures ei sanktsioneerita neid üle 3-minutilisi hilinemisi, mis jäävad kvartaalse baastaseme piiridesse. Vastav regulatsioon on oluliselt leebem muude ATL-dega võrreldes. Läänesuuna ATL puhul toimus
  2. a II kvartalis 2371 hilinemist ehk 13,67% kõikidest reisidest toimus enam kui 3-minutilise hilinemisega,
  3. a III kvartalis oli vastav osakaal 14,04%,
  4. a II kvartalis 17,59%,
  5. a III kvartalis 17,38%,
  6. a IV kvartalis 13,34%. VAKO leidis õigesti, et baastaset ületavate hilinemiste puhul on juba olemuslikult arvestatud valdkonnale omast tavapärast hilinemiste määra, mistõttu on baastaset ületavad hilinemised käsitatavad oluliste rikkumistena. Kaebaja jättis kajastamata rikkumised ja sanktsioonid
  7. a I kvartali eest. Kaebaja suhtes rakendati läänesuuna ATL alusel sanktsiooni 11 787 eurot, sest kaebaja oli omavoliliselt muutnud liinide 108, 111 ja 118 sõiduplaane. Lisaks jätkusid massilised baastaset ületavad hilinemised. Kajastamata on idasuuna ATL alusel
  8. a I kvartalis rakendatud sanktsioonid 1480 eurot baastaset ületavate hilinemiste eest (1198 hilinemisjuhtumit) ning Harku ATL alusel rakendatud trahvi 250 eurot peatuste teenindamata jätmise ja oluliste hilinemiste eest. Keila ATL alusel rakendati leppetrahvi 300 eurot GPS andmetele juurdepääsu mittevõimaldamise eest ning Jõelähtme ATL alusel trahvi 2850 eurot tehniliselt mittekorras oleva bussi kasutamise, asendusbusside kohta andmete esitamata jätmise ja asendusbussidel kassade puudumise eest. Samalaadsed rikkumised (massilised hilinemised, marsruudi ja sõiduplaani omavolilised muudatused, GPS andmete mitteesitamine, kassade mittekasutamine ja piletimüügiga seotud kohustuste rikkumised, nõuetele mittevastavate ja sõidukeelu saanud busside kasutamine, õigusaktidest tulenevate kohustuste rikkumine bussijuhtide poolt) on alates 01.01.2017 olnud pidevad. Samuti on need rikkumised olulised. Ida- ja läänesuuna ATL-de statistika on muude lepingutega võrreldav. Teistel suundadel ei saa vedaja tugineda hilinemiste õigustamisel isegi mitte baastasemele, vaid sanktsioneeritakse kõiki hilinemisi. Sellele vaatamata on kaebajal teiste vedajatega võrreldes keskmiselt 3 korda rohkem ärajäänud veootsi, 2 korda rohkem hilinemisi ja 3 korda rohkem 10 minutit ületavaid hilinemisi. Sanktsioone on teiste vedajatega võrreldes rakendatud 5-100 korda rohkem. 8
(11)3-19-1000 Õige pole kaebaja seisukoht, et VÕS-le pole võimalik tugineda ning rikkumised peavad olema erakorralised. Ka väheoluliste kohustuste pidevad rikkumised võivad teatud juhtudel tingida hankest kõrvaldamise. Hinnang kaebaja rikkumiste olulisusele ei sõltu teiste hankijate poolt teiste vedajate suhtes tuvastatud rikkumistest ja sanktsioonidest. Samuti ei sõltu see leppetrahvide summast ja selle summa suhtest lepingu järgi tasutud vedaja tasusse. Riigibusside kasutamine idasuuna ja läänesuuna ATL-de teenindamiseks ei saa olla kaebaja rikkumistega põhjuslikus seoses. Kaebaja pidi pakkumuste tegemisel arvestama võimalusega, et lepingu täitmise perioodil võib liiniveo maht suureneda kuni 20%. Kuigi veomahu suurendamine on lepingus ette nähtud ühepoolse õigusena, on vastustaja kõik suurendamised läbi viinud kahepoolse kokkuleppena, seejuures aktsepteerides ka kaebaja keeldumist mahtude suurendamisest. Vale on kaebaja väide, et mahtude suurendamise tõttu on idasuuna ja läänesuuna ATL-de täitmine muutunud kahjumlikuks. Kaebaja on nimetatud ATL-de täitmise algusest peale näidanud hankijale esitatud kuluaruannetes kahjumit, mis kinnitab, et kaebaja on eksinud oma pakkumuste hinnastamisel. Vaidlusalusest hankest kõrvaldamine ei riiva kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Vastustaja on püüdnud kaebajat sanktsioonide rakendamise kaudu enam kui 2 aastat suunata ATL-de täitmise kvaliteedi parandamisele. Kuigi kõrvaldamise tulemusena jääb kaebaja ilma oodatavast tulust, ei saa vastustaja jätta tähelepanuta ühistransporditeenuse kvaliteeti. Kui kaebaja ei suuda olemasolevaid veomahte nõuetekohaselt teenindada, soovib ta asuda teenindama veel uusi ATL-e. Hetkel on kaebajal seitse kehtivat lepingut ja on üldteada, et ta tegutseb üleriigiliselt. Atko gruppi kuulub ka nt AS Atko Bussiliinid, kes jätkuvalt osaleb edukalt riigihangetel. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et ta ei saa nüüd kolme aasta jooksul hangetel osaleda. Alusetud on kaebaja etteheited vastustaja menetluskulude suurusele. 6. AS SEBE palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Hankeleping on tsiviilõiguslik leping, mille täitmine allub eraõiguse normidele. Hankelepingu sõlmimine lõpetab hankemenetluse. Ka juhul, kui hankeleping on oma olemuselt haldusleping, kohaldatakse sellele haldusmenetluse seaduse (HMS) § 105 lg 1 kohaselt tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid.

§ 95

lg 4 p 8 aluseks olevas direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-s g kasutatud mõisteid hankelepingu „oluline nõue“, „tõsine puudujääk“, „pidev puudujääk“ ei ole EL õiguses defineeritud. Järelikult tuleb lähtuda tsiviilõiguse normidest. Lepingurikkumise olulisuse hindamisel tuleb lähtuda VÕS §-st

  1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud uusi väited, mida halduskohus poleks juba analüüsinud. Vastuseks halduskohtu otsusele esitatud vastuväidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on toime pannud ATL-de rikkumisi ja selle tulemusena on tema suhtes korduvalt rakendatud leppetrahvi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

§ 95lg 4 p 8 alusel ei ole määrav, mis summas on kaebaja leppetrahve tasunud või milline on leppetrahvide osakaal lepingutasust. 9

(11)3-19-1000

§ 95

lg 4 p 8 kohaldamisel on peamine küsimus, kuidas sisustada eeldust, et varasemalt sõlmitud hankelepinguid peab olema rikutud oluliselt või pidevalt. Kaebaja väidab, et VÕS-i rakendamine ei ole lubatav ja lähtuda tuleb riigihanke üldpõhimõtetest. Kaebaja ei täpsusta, milliseid riigihanke üldpõhimõtteid tuleb nende määratlemata õigusmõistete sisustamisel kasutada ja miks ei saa lähtuda VÕS § 116 lg-st 2. Antud juhul on vastustaja korduvalt selgitanud, miks ta peab haldusaktis esile toodud rikkumisi oluliseks. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja kaalutlused asjakohased. 9.

§ 95lg 4 p 8 puhul peab hankija diskretsiooni kohaldama kahel korral.

Esmalt peab ta andma hinnangu, kas pakkuja varasemate hankelepingute rikkumised olid olulised või pidevad. Siin on igati asjakohane lähtuda ka VÕS-s sisalduvast lepingu tõlgendamist puudutavast osast. Oluliste või pidevate rikkumiste tuvastamisel peab hankija kaaluma, kas pakkuja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada. Siinkohal saab tugineda riigihanke üldpõhimõtetele (

§ 3– proportsionaalsus, võrdne kohtlemine jne).

Ringkonnakohus leiab, et hankija on käesoleval juhul vajaliku kaalumise nõuetekohaselt läbi viinud.

  1. Kaebaja leiab, et hankija poolt esile toodud rikkumised ei ole olulised. Need leidsid aset juhuslikult ning on veoteenuse osutamise korral tavapärased. Bussiliiniveo puhul on nõuetekohase teenuse osutamiseks keskse tähtsusega, et nõuetele vastav buss oleks ettenähtud ajal ettenähtud peatuses. Seega ei saa väita, et nt hilinemine ei ole oluline rikkumine. Arusaadavalt võib ette tulla olukordi, kus üks või teine ATL-i tingimus jääb täitmata. Kaebaja puhul on probleemiks aga see, et rikkumised esinevad tihedusega, mis tekitavad põhjendatud kahtluse tema võimes teenust nõuetekohaselt osutada. Ringkonnakohus leiab, et fragmentaarseks ei saa nimetada rikkumisi, kus nt 13-17% läänesuuna reisidest ühes kvartalis toimub baastaset ületava hilinemisega. Vaidlustatud haldusaktis on erinevaid alates
  2. a algusest sanktsioneeritud rikkumisi loetletud 19 leheküljel. Lisaks hilinemistele on muu hulgas korduvalt sõite ära jäänud, järgitud pole etteantud marsruuti, on muudetud omavoliliselt sõiduplaane, kasutatud on busse, mille suhtes on pädevad asutused rakendanud sõidukeeldu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et rikkumisi võib hinnata ka kogumis. Kaebaja poolt toime pandud rikkumised on ilmselgelt ületanud taseme, mis võimaldab rikkumisi lugeda olulisteks ja pidevateks.
  3. Kaebaja on viidanud, et ida- ja läänesuuna ATL-de puhul on paljud rikkumised põhjustatud kaebajast mittesõltuvatest asjaoludest, sest hankija on suurendanud veomahtu ning kaebaja peab tegutsema kahjumlikult. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtule, et hankelepingust tuleneva mahu kasvu riski kannab pakkuja. Asjaolu, et kaebaja tegi pakkumuse, kus ei arvestanud võimalusega, et hankija võib veomahtu hankelepingus sätestatud ulatuses suurendada, ei õigusta ebakvaliteetse teenuse osutamist. Järelikult pole põhjust vaadelda ida- ja läänesuunal toimuvaid hilinemisi ebaoluliste rikkumistena.
  4. Vastustaja on õiguspäraselt hinnanud hankemenetlusest kõrvaldamise proportsionaalsust, pidades avalikku huvi nõuetekohase ja turvalise ühistransporditeenuse vastu kaebaja ärihuvidest olulisemaks. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et tal muutub võimatuks ka teistel riigihangetel osalemine. Vastustaja märkis õigesti, et hankemenetlusest kõrvaldamine tuleb otsustada igal üksikul juhul eraldi. Kaebajaga on sõlmitud seitse ATL-i. Kui ta edaspidi osutab teenust nõuetekohaselt, peab hankija sellega

§ 95lg 4 p 8 rakendamisel arvestama.

Lisaks tõi halduskohus õigesti välja, et

§ 95lg 5 seab § 95 lg 4 alusel toimuvale ajalised piirid. 10

(11)3-19-1000
  1. Halduskohtu otsus on õiguspärane ka menetluskulude jaotamist puudutavas osas. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, miks on halduskohtu seisukohad, sh kaebaja ja vastustaja esindajate menetluskulude suuruse võrdlus, ebaõiged. Kaebaja ja vastustaja poolt osutatud õigusteenuse maht, sh koostatud menetlusdokumentide maht oli võrdväärne, ka summade suuruses ei ole olulist erinevust.
  2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1804,80 eurot ning Aktsiaselts SEBE summas 792 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kulud on põhjendatud ja tuleb kaebajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.