KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1643 Haldusasi I. B. kaebus Maa-ameti 29.07.2019 vaideotsuse n

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. I. B. (kaebaja), A. J., G. A., M. M., H. K., K. K., M. T. ja K. T. (koos Paldiski mnt 16 elanikud) esitasid 28.12.2017 Maa-ametile taotluse seada reaalservituut riigile kuuluvale kinnistule aadressiga Paldiski mnt 18, Tallinn, et tagada juurdepääs Paldiski mnt 16, Tallinn kinnistule.
2. Kuna Paldiski mnt 16 elanikud ei nõustunud Maa-ameti määratud kasutustasuga, lõpetas Maa-amet 21.05.2019 korraldusega nr 1-17/19/1234 reaalservituudi seadmise menetluse.
3. Kaebaja esitas 19.06.2019 vaide 21.05.2019 korralduse peale. Vaidega ühinesid 21.06.2019 ka teised Paldiski mnt 16 elanikud.
4. Maa-amet tunnistas 29.07.2019 vaideotsusega nr 1-17/19/1894 oma 21.05.2019 korralduse kehtetuks ja uuendas servituudi seadmise menetluse. Vaideotsuses on mh lause „Kuna reaalservituudi seadmise menetlus on lõpetatud vaidlustatud korraldusega, tuleb menetluse jätkamiseks vaidlustatud korraldus tunnistada kehtetuks, misjärel vaadatakse üle Paldiski mnt 18 kasutustasu määramine vaide esitajate tellitava eksperthinnangu ja DTZ Kinnisvaraeksperdi aruande koostoimes“.
5. Kaebaja esitas 27.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti 29.07.2019 vaideotsuse tühistamiseks ja vastustaja keelamiseks määrata Paldiski mnt 18, Tallinn kinnistule servituudi seadmisel kasutustasu turuväärtuse alusel. DTZ Kinnisvaraekspert määras 3-19-1643 30.10.2018 eksperthinnangus Paldiski mnt 18 kinnistu kasutustasu (6700 eurot) kinnistu turuväärtusest (müügihinnast) lähtudes. Sellises suuruses aastane kasutustasu on põhjendamatult suur, sest ei väljenda turupõhist kasutustasu, vaid kinnistu müügihinda. Maaameti vaideotsus, millega otsustati määrata servituudi kasutustasu mh DTZ Kinnisvaraekspert eksperthinnangust lähtudes, on eelhaldusakt. Kuna see kohustab toime panema õigusrikkumise (määrama kinnistu kasutustasu vastuolus seaduse nõuetega), on see tühine. Kaebajal on kaebeõigus vaideotsuse vaidlustamiseks, sest sellega on rikutud muul viisil kaebaja õigusi. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 7.

§ 45

lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Sama paragrahvi lg 4 järgi võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest.

1. Vaide esemeks oli Maa-ameti 21.05.2019 korraldus reaalservituudi seadmise menetluse lõpetamise kohta. Kuna Maa-amet tunnistas ise 29.07.2019 vaideotsusega 21.05.2019 korralduse kehtetuks ja otsustas jätkata reaalservituudi seadmise menetlusega, on kaebaja oma vaide eesmärgi saavutanud. Kaebaja ei vaidlusta praeguses asjas 21.05.2019 korraldust, üksnes 29.07.2019 vaideotsust.
2. Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi, sh eraldiseisvalt vaide esemest. Samuti ei saa vaideotsust pidada eelhaldusaktiks edasises reaalservituudi seadmise menetluses tehtava otsuse suhtes. Vaideotsuses on tõepoolest kirjas, et kasutustasu määratakse vaide esitajate tellivata eksperthinnangu ja DTZ Kinnisvaraeksperdi aruande koostoimes, kuid see ei tähenda, et Maa-amet oleks kasutustasu määramise alustes lõpliku seisukoha võtnud ja muud lahendusvariandid oleks lõplikult välistatud. Vaideotsus ei takista Maa-ametil määrata kasutustasu kindlaks üksnes kaebaja tellitava eksperthinnangu alusel või mõne muu eksperthinnangu alusel, jättes DTZ Kinnisvaraeksperdi aruande üldse tähelepanuta. Samuti ei ole praeguses menetlusetapis selge, et Maa-ameti määratav kasutustasu, isegi kui see määratakse mh ka DTZ Kinnisvaraeksperdi aruandele tuginedes, ei ole kaebajale kindlasti vastuvõetav ja rikub tema huve. Kohtu ülesandeks on teostada haldusorgani üle järelkontrolli, mitte sekkuda ennetavalt haldusmenetlusse, viia haldusorgani asemel haldusmenetlust läbi ja teha haldusorgani asemel otsuseid. Kuna praeguses olukorras ei ole veel üheselt kindel, mille alusel Maa-amet tulevikus kasutustasu määrab ja et määratav kasutustasu on kindlasti õigusvastane, siis puudub kohtul alus juba ennetavalt haldusorgani tegevusse sekkuda. Kaebajal on võimalik efektiivselt kaitsta oma õigusi pärast kasutustasu kindlaks määramist, kui määratav kasutustasu on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi.
3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus Maa-ameti 29.07.2019 vaideotsuse vaidlustamiseks, sest see ei riku tema õigusi. Samuti puudub kaebajal kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks, sest puudub alus arvata, et Maa-ameti tulevikus antav haldusakt rikub kindlasti kaebaja õigusi. Lisaks on kaebajal võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta tulevikus määratava kasutustasu vaidlustamisel. Kaebeõiguse puudumine on ilmselge, mistõttu ei ole kaebuse menetlusse võtmine põhjendatud ja kaebus tuleb

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebajale läbi vaatamatult tagastada. 2

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 12.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, siis jääb riigilõiv kaebajale tagastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3