Obsah (6)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 11. septembril 2018.a, Tallinnas Hagihind

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.08.2017.a kohtumääruses (t/l 44).

1. Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et poolte vahel on 01.05.2008.a sõlmitud tööleping nr Yxxx, millise kohaselt asub kostja hageja juures tööle toateenija ametikohale. Töölepingu punkt 2.4 kohaselt on töö tegemise asukohaks tööandja tööruumid Tallinnas (TVK t/l 37-38).
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja on edastanud hagejale 13.03.2017.a avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Nimetatud avalduse kohaselt ei pea kostja võimalikuks jätkata töötamist tööandja juures, kes lahendab töökiusamise viisil, mis kahjustab kiusatava õigusi, huve ja tervist. Kostja loeb töösuhte viimaseks päevaks 14.03.2017.a (TVK t/l 42).
3. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli alus öelda poolte vahel sõlmitud tööleping erakorraliselt üles.
4. Töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. TLS § 91 lg 2 p 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. TLS § 95 lg 2 teise lause kohaselt peab töötaja põhjendama erakorralist ülesütlemist.
5. Kostja tugineb kohtule esitatud vastuses võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 8 lg 2, mille kohaselt isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui isik keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine diskrimineerimise omaksvõtuga.
6. Kohus vastava seisukohaga ei nõustu, kuivõrd VõrdKS § 8 lg 2 tulenev tõendamiskoormus kohaldub juhul, kui on tegemist diskrimineerimisvaidlusega. Antud juhul sellist vaidlust poolte vahel ei ole ning sellele ei ole kostja ka töölepingu erakorralises ülesütlemise avalduses tuginenud.
7. Riigikohus on 22.04.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-111-14 punktis 14 selgitanud, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on TLS § 87 järgi mõjuva põhjuse olemasolu (Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 11). Töötaja võib töölepingu TLS § 91 lg 1 alusel mõjuval põhjusel üles öelda, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või lepingu jätkamist mõistlikult 3 nõuda. Kolleegium leidis viidatud otsuses, et TLS § 91 lg 1 järgi on töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks ettenägematu asjaolu, mille tõttu saab poolte huvisid kaaludes eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, täpsustades, et võimatuse all tuleb mõista mitte ainult füüsilist võimatust, vaid ka sellist erakorralist olukorda, kus töötajalt ei saa mõistlikult oodata tööülesannete täitmist.
10. Kostja poolt hagejale edastatud töölepingu erakorralise ülesütlemis avalduse kohaselt on tööandja kohelnud kostjat ebaväärikalt ja lubanud seda teha ka kaastöötajatel (TVK t/l 44).
11. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkt 2.3 kohaselt annab tööülesandeid ja nende täitmist kontrollib vahetult majandusjuht ja maja perenaine (TVK t/l 37). Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostjale andis tööülesandeid ja kontrollis nende täitmist M A, kes oli maja perenaine ning I P, kes oli vanemperenaine.
12. Tunnistaja H E’a ütluste kohaselt pöördus kostja 2017.a jaanuarikuus hageja poole ning rääkis oma nägemusest kuidas korraldatakse majapidamisosakonnas tööd. Kostja töökiusamisest spetsiifiliselt sellel vestlusel ei rääkinud, aga kogu vestluse jooksul oli läbiv viide olemas, mis vihjas töökiusamisele (t/l 99). Seega tuleneb tunnistaja ütlustest, et erimeelsused töötajate vahel olid juba eksisteerinud pikemat aega ning need vajasid tööandjapoolset sekkumist.
13. Tunnistaja I P ütluste kohaselt oli kostjal suureks probleemiks suhtumine oma töökaaslastesse. Tunnistaja sai kaebusi teistelt toateenijatelt, et kostja karjus nende peale, segas tööd ja kontrollis nende tube (t/l 115). Kohus leiab, et antud juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, mis kinnitaksid nimetatud tunnistaja ütlusi. Vastupidi, kohtule esitatud tõendidest nähtub, et M A on kostjat survestanud ning mitmed teised töötajad on avaldanud kostjale toetust (t/l 61-62, TVK t/l 25-28).
14. Tunnistaja M A ütluste kohaselt ei tehtud kostja suhtes erilist kontrolli, vaid teda kontrolliti samuti nagu teisi toateenijaid. Kuni 2017.a jaanuarini oli kostja suhtumine kontrollidesse täiesti normaalne, kui tehti märkusi, siis kostja kuulas rahulikult ära, väga tihti ei reageerinud märkusele, mingit konflikti ei tekkinud. Peale seda, kui 2017.a jaanuaris otsustati korrustel teha muudatus, s.o muudeti perenaisi tekkisid konfliktid (t/l 117).
15. Kohus arvestab antud juhtumil ka asjaoluga, et kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud I P ja M Arm olid ise konfliktiosalised. Seega ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et kostja, kes on hageja juures töötanud alates 01.05.2008.a ja kellel ei ole olnud varasemalt probleeme töödistsipliini ega kolleegidega suhtlemisel, on alates 2017.a konfliktne oma kaastöötajatega.
16. Seda enam, et kohtule esitatud 16.02.2017.a EMSA Tallink City Hotell osakonna ametiühingu liikmete ja Tallink City Hotell töötajate pöördumises H Eale ja J L on kostja kaastöötajad palunud viivitamatut sekkumist seoses väidetava kostja tagakiusamisega osakonnajuhi ja vahetuse vanema poolt (t/l 61-62).
17. TLS § 28 lg 1 kohaselt täidab tööandja oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt ja TLS § 28 lg 2 p 11 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.
18. Kostja poolt hagejale 30.01.2017.a esitatud avaldusest nähtub, et vanem majaperenaine I P ja majaperenaine M A on 27.01.2017.a vaadanud läbi riietusruumis kostja riidekapi (TVK t/l 24). H E 10.03.2017.a e- kirjast J L nähtub, et vahetuse vanem M A vajab juhendamist seadusandluse teemadel ja järeleaitamist suhtlemises kolleegidega (TVK t/l 29). 4
19. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja ei vaidle vastu asjaolule, et M A ja I P on avanud riietusruumis kostja isikliku suletava kapi ja tutvunud selle sisuga ilma kostja juuresolekuta, on see käsitletav kostja privaatsuse rikkumisena hageja poolt. Asjaolu, et majaperenaine M A ei teadnud, et eelpool viidatud toimingu juures oleks pidanud viibima ka kostja, ei ole tema teguviisi vabandav asjaolu.
20. Hageja on esitanud 28.03.2017.a A-L K poolt hagejale edastatud e- kirja, millise kohaselt on kõik uued töötajad sattunud kostjaga konflikti ning kostja on tekitanud oma ebaviisaka käitumisega väga negatiivse õhkkonna (TVK t/l 45).
21. Kohus leiab, et osundatud e- kiri ei saa olla aluseks tõendamaks kostja käitumist töölepingu kehtivuse ajal, kuivõrd see on koostatud peale kostja poolt edastatud erakorralist töölepingu ülesütlemise avaldust (TVK t/l 42, 43). Tõendeid selle kohta, et hageja oleks pöördunud töökeskkonnavoliniku poole koheselt peale seda, kui kostja on juhtinud hageja tähelepanu nö töökiusamisele, kohtule esitatud ei ole.
22. Riigikohus on 22.04.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-111-14 punktis 16 leidnud, et kui töötaja ütleb töölepingu üles erakorraliselt, st ettenägematu asjaolu tõttu, mis annab poolte huvisid kaaludes aluse eeldada, et lepingu täitmine on muutunud töötaja jaoks võimatuks, ei ole töötajal kohustust töölepingu ülesütlemisest ette teatada ning ta võib töölt lahkuda ilma ette teatamata.
23. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses leidnud, et kuivõrd töölepingu ülesütlemise ajaks oli konfliktne olukord hageja, kui tööandja poolt juba lahendatud kostja suunamisega töötama hageja teise hotelli, siis puudus kostjal seadusest tulenev alus töölepingu erakorraliseks ütlesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 1 alusel (t/l 3).
24. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on J L 06.03.2017.a e-kirjas H Eale palunud selgitusi seoses olukorraga, mis tekkis kostja ümber. Samuti on osundatud e-kirjas viidatud, et kostja üleviimist ei saa käsitleda probleemi lahendamisena (TVK t/l 29-30).
25. Kohus on seisukohal, et kostja üleviimine teise hagejale kuuluvasse hotelli ei ole käsitletav erimeelsuste objektiivse lahendusena, kuivõrd kostjat koheldi teiste töötajate poolt alandavalt. Seda enam, et kostja ise ei olnud rahul sellise lahendusega ja sellest tulenevalt tundis ennast täiendavalt alandatuna. Samuti ei võetud hageja poolt arvesse kostjat toetavate kolleegide arvamust ega võimaldatud kostjal endal välja pakkuda lahendusi. See ei ole kooskõlas kostja huvidega ega hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1).
26. Kohus leiab, et arvestades tekkinud olukorda, kus kostja tundis ennast tagakiusatuna osakonna juhi ning vahetuse vanema poolt ja mis päädis kostja vastumeelse üleviimisega teise hotelli, ei saa eeldada, et kostja oleks järginud töölepingu ülesütlemisel TLS § 98 lg 1 sätestatud tähtaega. Seega leiab kohus, et kostja on põhjendatult öelnud 13.03.2017.a hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles.
27. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 32.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 33. Tulenevalt

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 5

1. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu kokku summas 1 327,50 eurot (t/l 28 pöördel, 119, 139 pöördel). Hageja kostja õigusabikuludele vastu ei ole vaielnud.
2. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr olnud 90 eurot (t/l 28 pöördel). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 90 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
3. Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabikulu kogusummas 1 327,50 eurot on arvestades eelnevat menetlust töövaidluskomisjonis ja hagimenetluses, käesoleva tsiviilasja keerukust, menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumente ning asjaolu, et antud vaidluses on toimunud kolm kohtuistungit, s.o 07.11.2017.a (t/l 76-77), 15.02.2018.a (t/l 97-103) ja 05.06.2018.a (t/l 114-110), millisel on kuulatud üle kolm tunnistajat, põhjendatud.
4. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu summas 1 327,50 eurot.
5. Käesoleva tsiviilasja juurde on võetud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr. 4-1/785/17 toimik, milline tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil kohtuotsuse jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6