← Eesti

2-18-3786/34

Obsah (5)§ 150§ 232§ 386§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 12. veebruar 2019. a, Tallinn kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsivii

) §-le 444 lg 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja on xxx surnud S F (isikukood xxx) seadusjärgne pärija. Hageja on esitanud Tallinna notarile xx xx pärimisavalduse, mis on kantud registrisse nr xxx all. Vahetult pärast hageja poolt pärandi vastuvõtmise avalduse esitamist notarile teavitas notar hagejat, et kostja on esitanud notarile S F väidetavalt 19.10.2017 allkirjastatud koduse testamendi kahe tunnistaja juuresolekul, mille alusel S F pärandanud kogu oma vara kostjale. Notar väljastas seadusjärgsele pärijale koduse testamendi koopia. Hageja, kes tunneb oma venna käekirja, on veendunud, et allkiri ja kuupäev „19.oktoober“ testamendil ei ole kirjutatud S F poolt. Hageja hinnangul on tegemist tühise tahteavaldusega ja tühise tehinguga, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Kuna 19.10.2017 S F nimelt vormistatud kodune testament ei ole allkirjastatud tema poolt ega ole sellele omakäeliselt testaatori poolt kantud kuupäeva „19.oktoober“ ja aastat. Hageja palub tuvastada S F 19.10.2017 koduse testamendi tühisus. 3. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt

§-le 444 lg 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja avaldab, et 19.10.2017 S F oma korteris tunnistajate juuresolekul allkirjastas päranduse, millega pärandas kogu oma vara kostjale. Pärast S Ft allkirjastasid päranduse dokumendi ka tunnistajad ning S F andis päranduse dokumendi üle kostjale. Kostja märkas, et päranduse dokumendi blanketil puudub kuupäev ning ta palus S Fl selle kirjutada, kuid S F ütles, et kostja paneks kuupäeva ise, mida kostja ka S F ja tunnistajate juuresolekul tegi. II. Kohtuotsuse põhjendav osa 4.

§ 150

lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Kostja on 27.09.2018 tasunud tunnistajatasu 71,88 eurot. Tunnistajate I Ki (Ki, isikukood xxx) ja M Si (S, isikukood xxx) 23.01.2019 kohtuistungil avaldatust nähtub, et nad ei soovi tunnistaja tasu. Kostja 23.01.2019 kohtuistungil avaldas, et kostja taotleb tunnistajatasu tagastamist ning kostja 2

(5)saadab kontonumbri, kuhu tagastada tunnistajatasu ettemaks. Kostja saatis 24.01.2019 elektronkirja, milles tõi välja, et kostja kontonumber xxx (Swedbank). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab tunnistajatasu 71,88 eurot tagastamise kostja märgitud kontole. Asjas tuvastatud asjaolud
  1. Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: - hageja on xxx surnud S F (isikukood xxx) seadusjärgne pärija (õde); - kostja on esitanud notarile S F 19.10.2017 kuupäeva kandva allkirjastatud koduse testamendi kahe tunnistaja juuresolekul, mille alusel S F pärandanud kogu oma vara kostjale. Hageja hinnangul on tema nõue põhjendatud, sest 19.10.2017 kodune testament ei ole allkirjastatud S F (testaator) poolt ja sellel ei ole testaatori poolt omakäeliselt kantud kuupäeva „
  2. oktoober“ ja aastat. Kostja vaidleb hagile vastu. Kohus kontrollib, kas hageja nõue on põhjendatud ja lahendab hageja nõude. Hageja nõude lahendamine
  3. Pärimisseaduse (PärS) § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. 19.10.2017 kuupäeva kandva testamendiga on S F pärandanud kogu oma vara kostjale. Kohtule esitatud 19.10.2017 kuupäeva kandva testamendi tekst on trükitud ja testamendi alla kirjutajaks on märgitud testaator S F (isikukood xxx). Samuti on testamendile alla kirjutanud kaks tunnistajat I K (isikukood xxx) ja M S (isikukood xxx). Tunnistajate I Ki ja M Si 23.01.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et testamendi tegemise juures olid kostja, I K, M S, testaator S F. Testaator kirjutas testamendile alla kahe tunnistaja juuresolekul. Kõigepealt allkirjastas testamendi S F, järgmisena I K ja M S. S F ütles dokumendi kohta, et kostja on tema eest hoolt kandnud ja tänutäheks tahab oma vara jätta kostjale (vt 23.01.2019 kohtuistungi helisalvestust ajavahemikus 10:29:27 kuni 10:59:46). Kohus leiab, et 19.10.2017 kuupäeva kandva testamendi puhul on tegemist testamendiga PärS § 23 kohaselt. Kohus alljärgnevalt kontrollib hageja vastuväidete põhjendatust.
  4. Hageja põhjendab enda nõuet muuhulgas sellega, et testamendil ei ole testaatori poolt omakäeliselt kantud kuupäeva „
  5. oktoober“ ja aastat. Kostja avaldas hagi vastuses, et märkas päranduse dokumendi blanketil puuduvat kuupäeva ning ta palus S Fl selle kirjutada, kuid S F ütles, et kostja paneks kuupäeva ise, mida kostja ka S F ja tunnistajate juuresolekul tegi. Kostja avaldas 10.09.2018 kohtuistungil, et pani kuupäeva testamendi üleval paremasse nurka. Kohus tuvastab, et 19.10.2017 kuupäeva kandvale testamendile märkis kostja üleval paremasse nurka kuupäeva „
  6. октябрa“ (
  7. oktoober). Testamendile alla kirjutades on testaator selle läbi lugenud ja nõustunud kogu sisuga. Kohtu hinnangul testamendi tühisust PärS § 23 lg 1 järgi ei too kaasa see, kui testaator ei kirjutanud testamendile ise testamendi tegemise kuupäeva ja aastat. Kuupäeva kirjutamine omab tähtsust testamendi kehtivuse poolest, sest PärS § 25 lg 1 alusel kaotab kodune testament kehtivuse, kui selle 3
(5)tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Samale seisukohale on varasemalt kohtupraktikas jõutud. Kohus leiab, et PärS § 23 lg 1 järgi kodusel testamendil testaatori poolt kuupäeva ja aastaarvu omakäeliselt kirjutamata jätmine ei ole selline vormiviga, mis toob kaasa testamendi tühisuse, kui on võimalik tuvastada testamendi tegemise aeg. Kostja avaldas 10.09.2018 kohtuistungil, et testamendi allkirjastamine toimus 19.10.
  1. Kohtule on esitatud 19.10.2017 kuupäeva kandev kodune testament. Tunnistajate I Ki ja M Si 23.01.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et testamendi tegemine toimus oktoobris ja testamendi tegemise juures olid kostja, tunnistaja I K, tunnistaja M S, testaator S F (vt 23.01.2019 kohtuistungi helisalvestis, 10:29:27-10:59:46). Kostja ei ole vaidlustanud testamendi tegemise aega ega tõendanud kostja esitatust teistsugust testamendi tegemise aega. Kohus tuvastab, et 19.10.2017 kuupäeva kandva testamendi tegemise aeg oli 19.10.
  2. Kohus tuvastas, et 19.10.2017 kuupäeva kandva testamendi tegemise aeg oli 19.10.2017 ja tegemist on PärS § 23 kohase koduse testamendiga. Poolte vahel puudub vaidlus, et testaator S F suri xxx. Eeltoodust tulenevalt on PärS § 25 lg 1 järgi kodune testament kehtiv, sest selle tegemise päevast ei olnud möödunud kuus kuud, kui testaator suri. Samuti on PärS § 25 lg 2 järgi kodune testament kehtiv, sest tuvastatud on testamendi tegemise aeg. 8.

§ 232

lg 1 kohaselt 1 kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

§ 232

lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määras käekirja ekspertiisi läbiviimise 19.11.2018 kohtumäärusega. Ekspertiisiakt valmis 10.01.2019 ja eksperdi arvamuse kohaselt 19.10.2017 testamendil olev allkiri testaator S F nimelt ei ole tõenäoliselt testaator S F kirjutatud. Hageja seisukoht peale ekspertiisi on, et 19.10.2017.a allkirjastatud testamendi puhul ei ole täidetud TsÜS § 78 lg 1 ja PärS § 23 lg 1 tingimused, sest testamendil ei ole testaator S F allkiri. Seetõttu ei vasta 19.10.2017.a testament PärS § 23 tingimustele ning on TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Kohus leiab, et eksperdid ei andnud kategoorilist vastust küsimusele, kas allkiri on kirjutatud testaator S F poolt. Ekspertiisist ei tulene vaidlusalusele asjaolule tõsikindlat ühest vastust, kas testaator S F kirjutas testamendile alla või ei kirjutanud. Ekspertiisis leiti, et tõenäoliselt ei kirjutatud testaator S F poolt allkiri 19.10.2017 testamendile. Kohus leiab, et ühel tõendil nagu ekspertiisiakt, ei ole ette kindlaksmääratud tõenduslikku jõudu, vaid kohus hindab kõiki tõendeid kogumis. Nii nagu ühel üksikul tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud tõenduslikku jõudu, ei saa üheltki tõendilt tõenduslikku jõudu ka ette välistada. Seega omavad kogumis ekspertiisiga tähendust ka tunnistajate ütlused ja seda eriti antud olukorras, kus ekspertiis ei ole tõsikindlalt tuvastanud, et testaator S F ei ole testamendile alla kirjutanud. Kohus seejuures ei kahtle peale tunnistajatele küsimuste esitamist ja nende üle kuulamist tunnistajate usaldusväärsuses ja ei jäta nende ütlusi kõrvale. Kohtul tuleb allkirja ehtsuse kinnitamiseks analüüsida tunnistajate ütlusi koosmõjus ekspertiisiga. Tunnistajate I Ki ja M Si 23.01.2019 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et testaator S F poolt testamendile esimese allkirja kirjutamine ebaõnnestus. Tunnistaja M S täpsustas, et testaator S F andis esimese allkirja hästi tugevalt ja paber läks katki (vt 23.01.2019 kohtuistungi helisalvestis, 10:29:2710:59:46). Tunnistaja ütlustest nähtub kirjeldus, kuidas allkirja andmine toimus ja miks võis testaatori allkiri erineda tavapäraselt antust. Tunnistajate ütlused ja eksperdiarvamus ei ole otseses vastuolus, sest eksperdid ei andnud kategoorilist vastust neile esitatud küsimusele. Kohus leiab, et isiku allkiri võis tavapäraselt antust erineda, sest testaator oli eakas (üle 60. aastane 19.10.2017 testamendi tegemisel) ja testaatoril esines raskusi allkirja kirjutamisel (tunnistaja ütluste kohaselt esimese allkirja kirjutamine ebaõnnestus ja paber läks katki). Välistatud pole, et testaatoril 4

(5)võis esineda tervisehäireid, mis mõjutasid kirjutamist, sest testaator suri vähem kui kaks kuud pärast 19.10.2017 testamendi tegemist. Samuti võib allkiri ajas muutuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus ekspertiisiakti koosmõjus tunnistajate ütlustega hinnates, et kuivõrd ekspertiis ei tuvastanud tõsikindlalt, kas testaator S F allkirjastas testamendi või mitte, testaator S F allkiri võis erineda tavapäraselt antust, kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud isikud, kes olid vaidlusaluse koduse testamendi allakirjutamise tunnistajateks, on kinnitanud, et testaator S F kirjutas testamendile alla ise – on antud asjas tõendatud, et testaator S F kirjutas 19.10.2017 testamendile alla. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Seetõttu on testament kehtiv ning rahuldamisele ei kuulu hageja nõue tuvastada S F 19.10.2017 koduse testamendi tühisus. Kohus jätab hagi rahuldamata. 9.

§ 386

lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus rahuldas osaliselt 12.03.2018 määrusega hagi tagamise avalduse (peatas pärimismenetluse ja kandis eelmärke korteriomandile). Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulude jaotus 10.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja esindas end kohtumenetluses ise ja esitas kohtule enda poolt allkirjastatud menetlusdokumente. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu lepingulise esindaja kulude kandmist kostja poolt. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Kostja avaldas 23.01.2019 kohtuistungil, et oma menetluskulud kannab kostja ise. Seetõttu määrab kohus kindlaks, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.