← Eesti

2-16-9434/88

Obsah (9)§ 123§ 146§ 122§ 44§ 2§ 3§ 4§ 126§ 108

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-9434 Otsuse kuupäev Tartu, 9. oktoober 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Ko

) § 122 lg 4 kohaselt ühisvara jagada ja välistada oma osa pankrotivarast. 2

(9)2-16-9434 Hageja esitas pankrotihalduri vastu ka hüvitisnõude.

§ 123

lg 4 kohaselt on välistamisõigust omaval isikul õigus saada hüvitist pankrotivara arvel

§ 146lg 1 p-s 1 sätestatud korras, kui pankrotihaldur on vara võõrandanud.

Pankrotihaldur võõrandas ekslikult oksjonikeskkonnas ühisvarasse kuulunud Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus 50 A-aktsiat. Pankroti välja kuulutamise ajal oli A-aktsiaid 650,

  1. aprilliks 2017 oli kostja II kontol aga 600 A-aktsiat.
  2. Pankrotihaldur leidis, et hageja nõuded on aegunud, ning taotles vaheotsuse tegemist ja palus jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Tuvastushagi palus pankrotihaldur jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna see on esitatud asjasse mittepuutuva asjaolu tuvastamiseks. Hageja nõustus asjas vaheotsuse tegemisega, kuid märkis, et vara jääb hageja ja võlgniku ühisvaraks ka juhul, kui kohus leiab, et ühisvara jagamise ja pankrotivarast välistamise nõue on aegunud. Aegunud saaks olla vaid ühisvara jagamise ja pankrotivarast välistamise nõue, tuvastushagi esitamine ei ole tähtajaga piiratud.
  3. Tartu Maakohus tegi
  4. augustil 2017 vaheotsuse aegumise kohta ning
  5. septembril 2017 määruse pankrotihalduri taotluse kohta täiendava otsuse tegemiseks ja teabe saamiseks. 3.1 Tartu Maakohus rahuldas
  6. augusti
  7. a vaheotsusega pankrotihalduri taotluse aegumise kohaldamiseks hageja ja kostja II ühisvara jagamise nõudes ning jättis menetluskulud hageja kanda.

§ 122

lg 5 kohaselt saab pankrotivõlgniku abikaasa esitada ühisvara jagamise hagi kuue kuu jooksul ajast, mil ta sai ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada või pidi sellest teada saama. On tõendatud, et hageja pidi korteriomandi ja väärtpaberite pankrotivara hulka arvamisest teada saama 21. märtsil 2013, mil toimus kostja II pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek. Hageja ei ole esitatud tõenditele vastu vaielnud. Kuna pankrotihaldur on järjekindlalt ja ühemõtteliselt märkinud, et ta arvas korteriomandi ja aktsiad pankrotivara hulka, ei olnud ka nimetatud esemete pankrotivara hulka arvamine varjatud või raskesti mõistetav. Maakohus leidis, et hageja ühisvara jagamise nõue aegus

§ 122lg 5 kohaselt 21. septembril 2013 kl 24.00 ja seetõttu on põhjendatud teha pankrotihalduri taotlusest lähtudes Ts

MS § 449 lg 3 alusel vaheotsus, millega kohaldada ühisvara jagamise nõudele aegumist ja jätta hagi selles osas rahuldamata. Maakohus märkis, et otsustab hiljem esemete ühisvarasse kuulumise tuvastushagi ja abielu lahutamise nõudesse puutuva. 3.2 Tartu Maakohus jättis

  1. septembri
  2. a määrusega rahuldamata pankrotihalduri taotluse täiendava otsuse tegemiseks, kuid rahuldas teabe saamise taotluse. Maakohus märkis määruse põhjendustes, et kuigi vaheotsuse kohaselt on ühisvara jagamise nõue aegunud ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata, ei tähenda see, et kohus peaks tegema lahendi kõigi esitatud haginõuete kohta. Vaheotsuse p-s 15 on märgitud, et maakohus lahendab edaspidi esemete ühisvara hulka kuulumise tuvastusnõude ja abielu lahutamise nõude, mistõttu ei saa nende nõuete kohta vaheotsust TsMS § 448 lg 1 kohaselt puuduolevas osas täiendada. Maakohus selgitas, et hagi tagamise abinõuna on esemete võõrandamise keelu eesmärk tagada hageja omandi säilimine tuvastushagi lahendamiseni. 3

(9)2-16-9434 4. Hageja esitas maakohtu vaheotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata

§ 122

lg 5, tühistada maakohtu vaheotsus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta pankrotihalduri kanda.

  1. Hagi esitamise ajal kostja II pankrotihalduriks olnud Einar Vallandi vabastati pankrotihalduri kohustustest ning Tartu Maakohus nimetas
  2. veebruari
  3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-48403 kostja II pankrotihalduriks Ene Ahase (kostja I). 5.
  4. Enne kostjat I kostja II pankrotihalduriks olnud Einar Vallandi vaidles
  5. oktoobril 2017 esitatud vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 5.
  7. veebruaril 2018 kostja II pankrotihalduriks saanud kostja I esitas
  8. oktoobril 2018 avalduse apellatsioonkaebuse õigeksvõtmiseks menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja palus saata asi tagasi maakohtule asja arutamiseks ja menetluse jätkamiseks.
  9. Kostja II leidis, et korteriomand kuulub ühisvara hulka, kuni seda ei ole jagatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  10. Tartu Ringkonnakohus jättis
  11. veebruari
  12. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid tühistas maakohtu vaheotsuse osas, milles maakohus jättis otsuse resolutsioonis lahendamata hageja nõude tuvastada, et korteriomand ja aktsiad kuuluvad hageja ja kostja II ühisvara hulka, ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis tuvastusnõude läbi vaatamata. Ringkonnakohus täpsustas osaliselt ka maakohtu otsuse resolutsiooni ja muutis otsuse põhjendusi. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Ringkonnakohus märkis, et kuna kostja II pankrotihaldur vahetus, loetakse, et käesolevas asjas on ühisvara koosseisu tuvastamise ja jagamise ning hageja osa pankrotivarast välistamise nõue esitatud Hillar Soosalu (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase ehk kostja I vastu. Ringkonnakohtu otsuse tervikresolutsiooni kohaselt:  jäeti aegumise tõttu rahuldamata hageja hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks ja hageja osa välistamiseks pankrotivarast, muutes otsuse põhjendusi;  jäeti läbi vaatamata hageja nõue tuvastada, et korteriomand ja aktsiad kuuluvad hageja ja kostja II ühisvara hulka;  tühistati
  13. oktoobri
  14. a hagi tagamise määrus, millega oli kostjal I keelatud korteriomandit ja aktsiaid võõrandada ja  saadeti hageja hagi kostja II vastu abielu lahutamiseks maakohtule menetluse jätkamiseks. Kuna maakohus leidis, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on aegunud, on maakohtu vaheotsus TsMS § 449 lg 3 mõttes käsitatav lõppotsusena ning nõue ühisvara jagamiseks tuleb jätta rahuldamata, mistõttu ei ole vaja tuvastada ka nõude olemasolu. Abielu lahutamise nõude osas on maakohtu otsus käsitatav osaotsusena TsMS § 450 lg 1 mõttes ning selle nõude menetlemine jätkub maakohtus. Hageja esitas

§ 122

lg 4 kohase nõude ühisvara jagamiseks.

§ 122

lg 5 kohaselt saab sellise nõude esitada kuue kuu jooksul ajast, mil pankrotivõlgniku abikaasa sai ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada või pidi sellest teada saama. 4

(9)2-16-9434

§ 122

lg-s 5 sätestatud kuuekuuline tähtaeg ühisvara jagamiseks ei ole põhiseadusega vastuolus ja seetõttu puudub alus jätta see kohaldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud hageja väitega, et kuuekuuline ühisvara jagamise nõude aegumistähtaeg piirab ebaproportsionaalselt hageja õigust pöörduda kohtusse Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimese lause mõttes. Põhiseadusvastane ei ole ka võrdsuspõhiõiguse riive PS § 12 mõttes, võrreldes abikaasadega, kellest üks ei ole maksejõuetu, ega omandipõhiõiguse riive PS § 32 mõttes.

§ 122

lg-s 5 sätestatud kuuekuuline tähtaeg ei riiva põhiseadusvastaselt võrdsuspõhiõigust, sest pankrotivõlgniku ja tema abikaasa õiguslik seisund on erinev abikaasadest, kellest üks ei ole maksejõuetu. Maksejõuetuse korral saab pankrotivõlausaldaja esitada

§ 44

lg 1 kohaselt nõudeid vaid

-st lähtudes. Pankrotimenetluse eesmärk on

§ 2

kohaselt rahuldada võlausaldajate nõuded pankrotivara arvel võlgniku vara võõrandamise kaudu. Selle eesmärgiga on kooskõlas kohustus nõuda ühisvara jagamist kuue kuu jooksul alates ühisvara pankrotivara hulka arvamisest teadasaamisest. Samuti ei ole omandipõhiõiguse riive ebaproportsionaalne. Hagiavalduse kohaselt sai hageja ühisvara pankrotivara hulka arvamisest teada

  1. juunil 2016, kui avastas, et pankrotihaldur müüb ühisvara hulka kuuluvaid esemeid. Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et sai ühisvara pankrotivara hulka arvamisest teada
  2. mail
  3. Hageja leidis, et kuna ta esitas hagi
  4. juunil 2016, ei olnud ühisvara jagamise nõue aegunud. Maakohus leidis lõpptulemusena põhjendatult, et ühisvara jagamise nõue on aegunud, kuid leidis ekslikult, et hageja pidi saama ühisvaras olevate esemete pankrotivara hulka arvamisest teada kostja II pankrotimenetluses
  5. märtsil 2013 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Hageja ei osalenud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Seal osales küll tema lepinguline esindaja, kuid ei ole tõendatud, et lepinguline esindaja oleks hagejat ühisvaras olevate esemete pankrotivara hulka arvamisest teavitanud. Asja materjalidest nähtuvalt on aga tõendatud, et hageja sai
  6. a juulis teada korteriomandi arvamisest pankrotivara hulka, ning vähemalt
  7. oktoobril 2014 sai hageja teada, et aktsiad on arvatud pankrotivara hulka. Maakohus leidis, et ühisvara jagamise nõue on aegunud, arvestades, et pankrotihaldur tõendas, et kostja II pankrotivara nimekirjas kajastus muu hulgas korteriomand (I kd, tl 69) ning et ta selgitas hagejale
  8. juuli 2014 vastuskirjas, et ta käsitab korteriomandit kostja II lahusvarana ja seega pankrotivarana (I kd, tl 72). Hageja apellatsioonkaebuses neid asjaolusid ei vaidlustanud. Samuti nähtus tsiviilasjas nr 2-11-48403 esitatud hageja vastusest (I kd, tl-d 103–108), et ta oli
  9. a oktoobris teadlik korteriomandi pankrotivara hulka arvamisest. Hageja pidi hiljemalt
  10. oktoobril 2014 teadlik olema ka aktsiate pankrotivara hulka arvamisest, sest hageja pidi siis kätte saama TsMS § 3141 lg 1 mõttes tsiviilasjas nr 2-14-54824 hagiavalduse vastuse koos lisadega, kus lisas 7 kajastusid nii võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokoll kui ka kostja II pankrotivara nimekiri (II kd, tl-d 1 ja 2). KIS andmetel tehti hagiavalduse vastus lisadega hagejale nähtavaks
  11. oktoobril 2014 ning saadeti
  12. oktoobril 2014 ka hageja e-posti aadressile, mis kattub e-posti aadressiga, mida hageja kasutab praeguses menetluses. Kuna hageja ühisvara jagamise nõue jääb aegumise tõttu rahuldama, tuleb rahuldamata jätta ka hagejale kuuluva osa pankrotivarast välistamise nõue ja võõrandatud aktsiate eest hüvitise ja sellelt arvestatud viivise saamise nõue. Hageja nõue tuvastada, et korteriomand ja aktsiad kuuluvad ühisvara hulka, tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata, sest hagejal puudub selle nõude esitamiseks õigustatud huvi, kui ühisvara jagamise nõue jääb rahuldamata. Maakohus leidis ekslikult, 5

(9)2-16-9434 et lisaks abielu lahutamise nõudele jätkub menetlus ka esemete ühisvarasse kuulumise tuvastusnõude osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

§ 122

lg 5, mis näeb pankrotivõlgniku abikaasa ühisvara jagamise nõudele ette kuuekuulise tähtaja alates ajast, mil võlgniku abikaasa ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või pidi teada saama. Ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire ja tegi üllatusliku otsuse, kui tühistas maakohtu vaheotsuse osas, milles maakohus vaheotsust ei teinud, ja tegi uue otsuse, millega jättis esemete ühisvara hulka kuulumise tuvastusnõude läbi vaatamata. Maakohus käsitles vaheotsuses üksnes ühisvara jagamise nõuet, märkides, et lahendab esemete ühisvarasse kuulumise tuvastusnõude ja abielu lahutamise nõude edaspidi. Seega oli maakohtu vaheotsus käsitatav lõppotsusena üksnes ühisvara jagamise nõude osas. Apellatsioonkaebuse esitas üksnes hageja, kes ei vaidlustanud tuvastusnõude ja abielu lahutamise nõude lahendamist edasises menetluses. Ringkonnakohus jättis ekslikult arvestamata ka kostja I

  1. oktoobri
  2. a taotlusega, milles kostja I loobus aegumise vastuväitest, võttis hageja apellatsioonkaebuse õigeks ning palus saata asja tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus rikkus esemete ühisvara hulka kuulumise tuvastusnõude osas ka põhjendamiskohustust, jättes otsuses selgitamata, miks ta leiab, et hagejal ei ole korteriomandi ja aktsiate ühisvara hulka kuulumise osas tuvastushuvi. Vaatamata sellele, et kohtud leidsid, et ühisvara jagamise nõue on aegunud, ei tähenda see, et korteriomand ja aktsiad ei oleks enam abikaasade ühisvara. Tuvastusnõude esitamine on ainus võimalus hagejale vältida omandiõiguse kaotust.

§ 122

lg 5 on põhiseadusega vastuolus ja see tuleks jätta kohaldamata, sest ühisvara jagamise nõude kuuekuuline aegumistähtaeg riivab ebaproportsionaalselt hageja põhiõigust tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele PS §-de 14 ja 15 mõttes, omandipõhiõigust PS § 32 mõttes ning võrdsuspõhiõigust PS § 12 mõttes, sest abikaasade ühisvara jagamise nõudele väljaspool pankrotimenetlust ei ole kuuekuulist tähtaega seatud. Ühisvara jagamise nõude aegumistähtaeg ei võimalda pankrotivõlgniku abikaasal kasutada õiguskaitsevahendeid ega vara võõrandamist vaidlustada. Ebaõige on pankrotihalduri lähenemine, et kui kuuekuuline nõude aegumistähtaeg on möödas, võib pankrotihaldur ühisvarasse kuuluvad esemed müüa ning hageja enda omandist ilma jätta. Ühisvara nõude aegumistähtaja möödumine ei saa kaasa tuua seda, et abikaasade ühisvara muutuks pankrotis oleva kostja II lahusvaraks.

  1. Kostja I nõustub kassatsioonkaebusega osaliselt, leides, et ringkonnakohus jättis ekslikult arvestamata tema
  2. oktoobri
  3. a apellatsioonkaebuse õigeksvõtmise avaldusega, kus sooviti, et lõpetataks vaidlus ühisvara jagamise nõude aegumise üle ning saadetaks asi tagasi maakohtule. Pooled ei vaidle, et pankrotihalduri ühisvara jagamise nõue on aegunud ning kohtud leidsid, et mittevõlgnikust abikaasa ka seda nõuda ei saa. Pooled soovisid seetõttu kokkuleppel ühisvara jagada, kohtusse pöördumine oli vajalik võlausaldaja kaasamiseks. Mittevõlgnikust abikaasa jaoks ei ole ühisvara jagamise nõude aegumistähtaeg

§ 122lg 5 mõttes liiga piirav, pankrotihaldurile tähtaja seadmine on aga põhjendamatu, sest nii ei ole võimalik 6

(9)2-16-9434 võlgniku pankrotimenetlust jätkata, pankrotihaldur ei saa ka hageja nõusolekuta ühisvara võõrandada. Menetluskulud palub kostja I jätta menetlusosaliste endi kanda.
  1. Kostja II hageja kassatsioonkaebuse kohta vastust ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 kohaselt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tervikuna tühistada. TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 4 alusel tuleb teha uus otsus osas, milles ringkonnakohus täpsustas maakohtu otsuse resolutsiooni osas, milles maakohus oli jätnud aegumise tõttu rahuldamata Piret Soosalu hagi Hillar Soosalu (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase ja Hillar Soosalu (pankrotis) vastu ühisvara jagamiseks. Riigikohus teeb ühisvara jagamise ja vara välistamise nõude osas TsMS § 449 lg 3 teise lause kohaselt aegumise kohaldamata jätmise kohta vaheotsuse. Selle nõude menetlemine jätkub maakohtus. Ülejäänud nõuete osas saadetakse asi maakohtule, kus jätkub asja arutamine.
  3. Kassatsiooniastmes puudutavad küsimused ringkonnakohtu pädevust maakohtu vaheotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse lahendamisel olukorras, kus maakohtu menetluses on neli hageja nõuet, maakohtu vaheotsusega anti hinnang vaid hageja ühisvara jagamise ja vara välistamise nõude aegumisele ning kostja I esitas ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebuse õigeksvõtmiseks. Lisaks puudutavad küsimused hageja kui mittevõlgnikust abikaasa ühisvara jagamise nõude esitamise tähtaega pankrotimenetluses

§ 122

lg 5 mõttes, nimetatud sätte põhiseaduspärasust ning tähtaja möödumise õiguslikke tagajärgi. Kolleegium käsitleb esmalt ringkonnakohtu pädevust (I) ja selgitab seejärel vastusena kassatsioonkaebuse väidetele

§ 122lg-sse 5 puutuvat ja teeb menetluslikud otsustused (II).

I

  1. Hagiavalduses ja selle täiendustes esitas hageja järgmised nõuded:  lahutada kostjaga II sõlmitud abielu;  tuvastada korteriomandi Dunkri 3 (registriosa 17482201) (korteriomand) ja Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus (registrikood 10095562) 650 A-aktsia ja 650 B-aktsia (aktsiad) kuulumine hageja ja kostja II ühisvara hulka;  jagada nimetatud ühisvara ja välistada hagejale kuuluv osa pankrotivarast, jättes korteriomandi ja aktsiad hageja ainuomandisse, kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja mõista hagejalt kostja II kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara eest;  hüvitada pool ühisvarasse kuulunud, kuid pankrotihalduri võõrandatud Aktsiaseltsi Eesti Golfikeskus 50 A-aktsia müügihinnast pankrotivara arvel ja mõista välja seadusjärge viivis sellelt aktsiate müügist saadud raha laekumisest pankrotivarasse kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
  2. Pankrotimenetluses mittevõlgnikust abikaasa esitatud ühisvara jagamise ja seotud nõuete lahendamisele ringkonnakohtus

eriregulatsiooni ette ei näe, seega kohaldub ringkonnakohtu pädevusele

§ 3lg 2 kohaselt Ts

MS-s sätestatu. TsMS § 11 lg 1 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju, sh

§ 4lg 1 kohaselt pankrotiasju. 7

(9)2-16-9434 Maakohus lahendas vaheotsusega üksnes hageja ühisvara jagamise ja vara välistamise nõude aegumise. Ülejäänud nõudeid maakohus vaheotsuses ei käsitlenud, jättes rahuldamata ka pankrotihalduri taotluse teha ülejäänud nõuete kohta täiendav otsus. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. Kuna maakohus vaheotsusega abielu lahutamise, esemete ühisvarasse kuulumise ja hüvitise nõuet ei lahendanud, ei saanud ringkonnakohus neid nõudeid enne maakohut lahendada. Ringkonnakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu selles osas tühistada. Menetlus jätkub maakohtus.
  1. Ühisvara jagamise ja vara välistamise nõude lahendamisel rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõigust, jättes tähelepanuta
  2. oktoobril 2018 esitatud kostja I taotluse, milles kostja I loobus aegumise vastuväitest, võttis apellatsioonkaebuse õigeks ning taotles, et asi saadetaks maakohtule tagasi. Kolleegium saab kassatsiooniastmes menetlusnormi rikkumise TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 4 alusel kõrvaldada ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hageja ühisvara jagamise ja vara välistamise nõude osas aegumine kohaldamata ja jätkata asjas menetlust.
  3. Kuna kostja I ei soovi enam aegumisele tugineda, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis aegumise tõttu rahuldamata hageja nõude kostjate vastu ühisvara jagamiseks ja enda osa pankrotivarast välistamiseks, muutes otsuse põhjendusi. Kolleegium saab TsMS § 449 lg 3 alusel teha vaheotsuse, millega jätab ühisvara jagamise ja vara välistamise nõudele aegumise kohaldamata. Seega jätkub nimetatud nõuete osas menetlus maakohtus. Kuivõrd kostja I loobus ühisvara jagamise nõudele aegumise vastuväite esitamisest ja nõuet ei saa seetõttu lugeda aegunuks, ei ole asja lahendamiseks vajalik anda hinnangut hageja ühisvara jagamise nõude aegumisele

§ 122lg 5 mõttes.

II 17. Vastusena hageja kassatsioonkaebuse väidetele ja kohtupraktika ühtlustamiseks märgib kolleegium aga järgmist. 18.

§ 122

lg-te 4 ja 5 kohaselt saab pankrotivõlgniku abikaasa esitada ühisvara jagamiseks ja oma osa pankrotivarast välistamiseks hagi kuue kuu jooksul alates ajast, mil ta ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või pidi teada saama.

§ 126

lg-te 1 ja 3 kohaselt koostab pankrotihaldur pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara nimekirja, kus tuleb eraldi märkida vara, mille välistamist pankrotivarast nõuavad või saavad nõuda kolmandad isikud, samuti vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis (vt ka Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-07, p-d 18‒23). Kolleegium leiab, et teadasaamise või teada saama pidamise aeg ning ühisvara jagamise nõude aegumistähtaja kulgema hakkamine

§ 122

lg 5 mõttes eeldab, et esemed kajastuvad pankrotivara nimekirjas ning pankrotivõlgniku abikaasa on teada saanud või pidi teada saama, et esemed on pankrotivara nimekirja kantud. 19. Arvestades seda, et halduri ülesanded hõlmavad pankrotivara koosseisu väljaselgitamist, on eelkõige halduri ülesanne leppida kokku pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamises kohtuväliselt või esitada vajaduse korral

§ 122

lg 1 alusel ühisvara jagamise nõue.

§ 122lg 1 ei anna haldurile kaalutlusõigust jätta kokkuleppel või nõuet esitades abikaasade ühisvara jagamata. 8

(9)2-16-9434 Juhul kui pankrotivõlgnik on füüsiline isik, kes on sõlminud abielu enne kehtiva perekonnaseaduse jõustumist (vt PKS § 211 lg 1) või kelle varasuhteid reguleerivad seadusjärgse varasuhtena või valiku tagajärjel varaühisuse varasuhte sätted (vt PKS § 24 lg 2), peab haldur arvestama vajadusega jagada pankrotimenetluse korraldamiseks ka abikaasade ühisvara. 20. Kolleegium leiab, et

§ 122

lg-s 5 sätestatud kuuekuuline ühisvara jagamise tähtaeg ei ole põhiseadusega vastuolus, sest seda on võimalik põhiseaduskonformselt tõlgendada. PKS § 25 kohaselt lähevad seaduse jõul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 27 lg 6 sätestab selliselt omandatud esemete ühisvara hulka kuulumise eelduse. 21.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Kui ese kuulub pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisvarasse, saab haldur nõuda

§ 122lg 1 alusel ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist.

Pankrotivõlgniku vastutus piirdub PKS § 33 lg 3 kohaselt tema enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga, kuid selleks, et pankrotivõlgniku vastutust saaks kohaldada, tuleb ühisvara jagada ja eraldada sellest võlgniku osa. Ka füüsilisest isikust pankrotivõlgniku ja tema abikaasa varaühisuse varasuhte kestel omandatud esemed kuuluvad üldjuhul ühisvara hulka.

§ 122

lg-s 5 sätestatud ühisvara jagamise nõude aegumistähtaja möödumine ei muuda pankrotivõlgniku ja tema abikaasa ühisvara hulka kuuluvaid esemeid võlgniku lahusvaraks. See tähendab, et abikaasade ühisvaras olevad esemed jäävad nende ühisvaraks ka pärast seda, kui ühisvara jagamise nõude aegumistähtaeg on möödunud. Seetõttu peab haldur

§ 126

lg 3 järgi tegema pankrotivara nimekirja märke, et tegemist on võlgniku ja tema abikaasa ühisvaraga. Pankrotihaldur ei või ühisvaras olevaid esemeid pankrotivõlgniku abikaasa nõusolekuta käsutada ning kui ta peaks seda tegema, on käsutamine PKS §-st 31 tulenevalt tühine. 22. Kolleegium leiab, et pankrotivõlgniku abikaasal on õigus esitada ka tuvastushagi (TsMS § 368 lg 1) selleks, et teha kindlaks, kas mingi pankrotivara hulka arvatud ese kuulub ühisvarasse või mitte. Sellise tuvastushagi puhul ei kohaldu

§ 122lg 5.

  1. Kuivõrd käesoleva otsusega tühistatakse ringkonnakohtu otsus tervikuna, sh osas, milles ringkonnakohus tühistas TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise abinõu, jääb maakohtu
  2. oktoobril 2016 seatud hagi tagamise abinõu kehtima.
  3. Kuivõrd ühisvara jagamise nõude osas jätkatakse asja lahendamist, ei märgita TsMS § 173 lg 5 kohaselt kohtulahendis menetluskulude jaotust.
  4. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause kohaselt tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon isikule, kes selle tasus või kelle eest see tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Luik, Henn Jõks, Tambet Tampuu 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.