Obsah (7)

§ 101§ 108§ 100§ 102§ 96§ 97§ 99

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-13578 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2019, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi A. L. hagi J. L. vastu elatise nõudes

§ 101lg 1).

1. Elatis tuleb kanda iga kuu 10-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja J. L. arveldusarvele nr. XXXXXXXXXX, selgitusega: „Elatisraha A. L.“. 1
2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1, § 164 lg
4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
5. J. L. esitas A. L. seadusliku esindajana Viru Maakohtule hagi J. L.`i vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel on poolte abielust 07.05.2005 sündinud tütar A.. Abielu on lahutatud
6. aastal. Alates 2008.a. septembrist elab hageja koos seadusliku esindajaga ja on seadusliku esindaja ülalpidamisel, hageja igakuised kulutused moodustavad 540 eurot. Kostja hageja ülalpidamises ei osale, elatist ei maksa. Avaldaja palus välja mõista kostjalt elatise A. L. kasuks seadusega sätestatud alammääras, samuti nõuda kostjalt tagasiulatuvalt elatist

§ 108alusel alates 01.09.2017.

(tl. 3-6). 2. 23.10.2018 esitas hageja lepinguline esindaja seisukoha kostja 27.09.2018 vastusele. Hageja esindaja esitas järgmised vastuväited:  Mitte ükski kostja poolt toodud väidetest ei ole aluseks elatise vähendamisel;  Kostja ei ole esitanud andmeid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, sealhulgas viimase 6 kuu palgatõendit;  Abielu kestel soetatud korteriomandi asukohaga xxx xx-xx, xxx ja elatise küsimust ei saa samastada lapsele elatise maksmisega;  Väide, et kostja kasvatab M. L. eelmises abielus 12.08.2010 sündinud poega M. F.´d ei ole asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja ei ole last lapsendanud ja lapse bioloogiline isa maksab lapsele elatist, ning lapse ema saab emapalka.  Ei ole tõendatud, et kostja täidab lapse vajadused, kui laps viibib tema juures. Laps viibib isa juures peamiselt kooli vaheaegadel ja need kohtumised on lühiajalised (mitte rohkem kui 5 päeva), seega ei saa sel ajal toidu, meelelahutuskulude ja bussipiletite ostmist lugeda elatisnõude täitmiseks;  Vaidlust ei ole selles, et alaealine A. elab ema juures ning on viimase ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamises osalenud ei ole.  Hagi esitamisele eelnenud aasta eest elatis on 3190 eurot (11.09.2017-31.12.2017 eest 940 eurot ja alates 01.01.2018-11.09.2018 eest 2250 eurot). Kostja ei ole esitanud tõendeid või asjaolusid, mis võimaldaks kohtul elatist vähendada alla

§ 100lg 1 sätestatud miinimummäära.

Kostjal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja käitumisest tulenevalt puuduvad alused tagasiulatuva elatisnõude väljamõistmata jätmiseks või selle olulises osas vähendamiseks, kuid on aluseks temalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista: 2  elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest summas 250 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära;  hagi esitamisele eelnenud aasta eest elatis summas 3190 eurot;  määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette hiljemalt elatise tasumise kuule eelneva kuu

1. kuupäeval, elatis ja elatise võlgnevus tuleb tasuda J. L. pangakontole nr XXXXXXXXXX selgitusega „Elatisraha A. L. elatis ja/või elatise võlgnevus“ sõltuvalt sellest, millist makset teostatakse;  viivis hagi esitamisele eelnenud aasta hüvitise eest (s.o 3190 eurot) alates 11.09.2018 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras;  jätta kohtumenetluse kulud täielikult kostja kanda. (tl. 50-53) KOSTJA VASTUS
2. Kostja esitas 27.09.2018 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt alljärgnevatel põhjendustel:  J. L. ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja ainuisikuliselt täidab laenukohustust, mis oli võetud ühisvaraks oleva korteriomandi, asukohaga xxx xx-xx, xxx linn (Laenuleping 07084742-EV) ostuks. Korteris elavad J. L. vanemad;  Poolte vahel oli kokkulepe, et kuna kostja tagastab laenu (sh ka J. L. eest), siis J. L. ei nõua kostjalt elatist;  Kostja kannab J. L. pangakontole raha tütre jaoks tema tantsutundide eest tasumiseks, puhkamiseks ja reisimiseks, samuti annab kostja sularaha erinevates summades. Kostja juures viibides on hageja oma isa täielikul ülalpidamisel;  Kostja töötab Elisa Teleteenused AS-s, tema keskmine töötasu alates 01.08.2018 moodustab 800 eurot (bruto). Kostjal ei ole väärtpabereid, tal puuduvad hoiused;  Kostja on abielus M. L.ga ja sellest abielust on tal tütar S. L. (sündinud 01.02.2018), seoses millega kostja palub vähendada elatist

§ 102lg 2 alusel;  Perekonnas elab veel kostja abikaasa alaealine poeg M.

F.;  Kostja on nõus sellega, et tal lasub tütre ülalpidamise kohustus, kostja on võimeline maksma tütre A. ülalpidamiseks 180 eurot kuus alates 11.09.

1.  Kostja ei ole nõus tagasiulatuva elatise nõudega. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. (tl. 1542). MENETLUSE KÄIK
3. detsembril 2018.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 28.12.
4. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11.01.2019 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 56).
5. Hageja lepinguline esindaja esitas 27.12.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 480 eurot. Esindaja palus jätta nimetatud kulu kostja kanda, mõistes menetluskuludelt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud korras (tl. 70).
6. Kostja esitas 04.01.2019 vastuse, milles märkis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt, summas 240 eurot. Kostja palus TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. (tl. 176-77). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, so elatise nõude osas rahuldab kohus hagi täielikult, tagasiulatuva elatise nõude ja sellega kaasneva viivise osas jätab kohus hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (

) § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl 6) nähtub, et J. L. ja J. L. on alaealise lapse seega on J. L. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. A. L. vanemad, Elatise nõue 8. Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär

1. aastal oli 500 eurot ja elatise miinimummäär 250 eurot, kuupalga alammäär
2. aastal moodustab 540 eurot ja elatise miinimummäär 270 eurot.
3. Kostja tunnistas hagi osaliselt, summas 180 eurot kuus ning märkis, et ei keeldu lapsele elatise maksmisest. Kostja märkis, et tema bruto-töötasu moodustab 800 eurot kuus; vastavalt tema ja hageja seadusliku esindaja vahelisele kokkuleppele kannab ta nende ühisvaraks oleva korteri, asukohaga xxx xx-xx, xxx, laenulepingust tulenevaid kohustusi (kokkuleppe kohaselt ei nõua hageja seaduslik esindaja temalt laenu tagastamise korral elatist), tema ülalpidamisel on 2018.a. aastal uuest abielust sündinud tütar S., abikaasa ei tööta ja on lapsehoolduspuhkusel. Tema ülalpidamisel on ka tema abikaasa poeg M. F.. Seoses teise lapsega palub kostja vähendada elatist

§ 102

lg 2 alusel, kuna hageja kasuks elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud ulatuses oleks laps S. varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav laps. 10. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kuivõrd

§ 101

lg 1 sätestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, leiab kohus, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-05).

1. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi hagejate seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringu Maksu- ja Tolliametile.
2. Maksu- ja Tolliameti 14.12.2018 vastuste kohaselt moodustas hageja seadusliku esindaja J. L. neto-sissetulek ajavahemikul 01.12.2017-30.11.2018 kokku 13 992,41 eurot, so keskmiselt 1 166,03 eurot kuus (tl. 66). Kostja J. L.`i neto-sissetulek moodustas ajavahemikul 01.12.201730.11.2018 kokku 13 162,62 eurot, so keskmiselt 1 096,89 eurot (tl. 64). 4 Kostja poolt esitatud sünni tõendist nähtub, et 01.02.2018 sündis tütar S. L. (tl. 41), seega on tõendatud, et kostjal on 2 last: hageja A. (sünd. 07.05.2005) ja S. (sünd. 01.02.2018), kes elab koos kostjaga ning kelle suhtes kostja täidab ülalpidamiskohustust.
3. Kostja kinnitusel elab koos nendega tema praeguse abikaasa M. poeg M. F.. Kohus ei välista, et kostja võib kanda tema ülalpidamisega seotud kulutusi, kuid kohus nõustub hageja lepingulise esindajaga, et antud kulutusi ei saa võtta arvesse hagejale elatise väljamõistmisega seonduvalt, kuna M. F.`l on bioloogiline isa, kellel on kohustus kanda ülalpidamiskohustust oma poja suhtes elatise maksmise kaudu.
4. Kostja väitel annab ta hagejale ülalpidamist siis, kui hageja viibib tema juures, tasudes hageja sõidukulud, samuti kannab üle raha hageja tantsutreeningutega, puhkusega seonduvalt, annab taskuraha. Kostja on esitanud selle kohta konto väljavõtted perioodi 17.04.2017-03.08.2018 eest (tl. 28-30). Nimetatud kulutuste osas märgib kohus, et kuna esitatud tõenditega on tõendatud kulutuste kandmine enne hagi esitamist, siis ei saa kohus neid kulutusi elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Kohus selgitab, et kostja poolt märgitud kulude puhul võib olla tegemist elatise maksmisega juhul, kui see on hageja seadusliku esindajaga kokku lepitud. Seega, kui kostja jõuab nimetatud kulutuste osas hageja seadusliku esindajaga kokkuleppele, et neid kulutusi arvestatakse elatisena, siis saab neid kulutusi tulevikus kohtuotsuse täitmisel arvesse võtta. Samas, seadus ei keela lisaks elatise maksmisele aidata oma last muul viisil (tantsuringid, puhkus, sõidukulud, taskuraha, jne).
5. Kostja väitel oli tema ja hageja seadusliku esindaja vahel kokkulepe, et kui kostja tasub korteri, asukohaga xxx xx-xx, xxx, ostuks võetud laenu, siis ei nõua hageja seaduslik esindaja temalt elatist (tl. 23-26). Kostja on esitanud konto väljavõtte, millest nähtub laenumaksete tasumine tema poolt 1 aasta jooksul enne elatise hagi esitamist (tl. 20). Hageja lepinguline esindaja leiab, et antud asjaolu ei oma tähtsust elatise väljamõistmise seisukohalt. 16.

§ 100

lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Tsiviilasjas nr. 3-2-1-78-13 (p. 13) märkis Riigikohus, et

§ 100

lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad kui last ülal pidama kohustatud isikud leppida omavahel kokku mh selles, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõuet. Sellise kokkuleppe põhjuseks võib olla mh asjaolu, et kummagi vanema juures elab laps, või see, et üks vanem jätab teisele vanemale ühisvara jagamise käigus rohkem vara või soodustab muul viisil teist vanemat ega nõua selle hüvitamist, kuid soovib vastutasuks, et teine vanem ei nõua temalt lapse ülalpidamiseks elatist. Sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest. Seejuures tuleb arvestada ka seda, et kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve 5 eest üksi kõik lapse ülalpidamise kulud, jääb see kokkulepe vanemate vahel kehtima ka pärast lapse kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda makstu kokkuleppe alusel teiselt vanemalt tagasi.

1. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga osaliselt, so alates hagi esitamisest nõutava elatisega seonduvalt ja peab vajalikuks selgitada, et kuna käesolevas hagis on hagejaks alaealine laps A., kes ei ole hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe pooleks, siis see ei välista tema seadusest tulenevat õigust elatist saada/nõuda. See tuleneb ka Riigikohtu seisukohast, et isegi kokkuleppe olemasolu ei takista vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest. Kohus selgitab, et vastava kokkuleppe olemasolu korral saab kostja nõuda kokkuleppe alusel makstu teiselt vanemalt tagasi, so kostjal on võimalus/õigus pöörduda kohtusse ühisvara- ja laenulepingust tulenevate kohustuste jagamiseks ja/või tema poolt enammakstud summade väljamõistmiseks hageja seaduslikult esindajalt.
2. Kohus pidas vajalikuks kontrollida hageja seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisundit ning tuvastas, et kostjale kuulub: 1) Maateeameti Liiklusregistri 09.01.2019 andmete kohaselt kuulub kostjale 2 sõiduautot: sõiduauto Hyundai Santa Fee, reg.märgiga xxxxx, 2007.a. väljalase ja sõiduauto Audi A6, reg.märgiga xxxxx, 1996.a. väljalase; 2) Kostjale kuulub ½ korteriomandist asukohaga xxx xx-xx, xxx linn; Hageja seaduslikule esindajale kuulub: 1) Maateeameti Liiklusregistri 09.01.2019 andmete kohaselt kuulub hageja seaduslikule esindajale sõiduauto Audi A6, reg.märgiga xxxxx, 2002.a. väljalase; 2) Hageja seaduslik esindaja liisib AS-lt Swedbank Liising 2 sõiduautot: sõiduautot Audi A5 Sportback, reg.märgiga xxxxx, 2010.a. väljalase ja sõiduautot Audi A7, reg.märgiga xxxxx, 2011.a. väljalase; 3) Hageja seaduslikule esindajale kuulub ½ korteriomandist asukohaga xxx xx-xx, xxx linn; kinnisasi asukohaga xxx xx ja xx, xxx; korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx ja korteriomand asukohaga xxx xx-xx,xxx.
3. Kostja esitas taotluse elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 alusel, viidates sellele, et hageja kasuks elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud ulatuses oleks laps S. varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav laps.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 20. Tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) leidis Riigikohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 6 21. Kostja esitas tõendina Elisa Teleteenused AS-ga (endine Starman AS) 01.01.2018 sõlmitud Töölepingu nr. 1252 Lisa 1, mille kohaselt on tema brutopõhipalk 800 eurot. Lepingust nähtub samuti, et „Töötajale arvestatakse igakuist tulemustasu vastavalt tegevdirektori korraldusega kehtestatud korrale“ (tl. 33-38). Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma hageja ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutud ulatuses, kostja on võimeline maksma elatist summas 180 eurot kuus. Kostja ei ole esitanud tõendit 6 kuu töötasu kohta ning nagu nähtub Maksu- ja Tolliameti 14.12.2018 vastusest, siis on kostja tegelik töötasu suurem, kui töölepingus märgitud (töölepingus on ära toodud põhipalga suurus, samuti märgitud, et makstakse tulemustasu, mille suurus sõltub tegevdirektori korraldusest). Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt on kostja viimase aasta ühe kuu tegelik netotöötasu ca 1 096,89 eurot kuus, mis on oluliselt suurem kostja poolt märgitust. Kui nimetatud summast arvestada maha 2 lapse ülalpidamiseks kuluv summa 540 eurot (270+270), siis jääb kostjale tema enda ülalpidamiseks ca 556,89 eurot, mis on täiesti piisav summa, seega kostja ei ole tõendanud, et tal puuduvad rahalised vahendid elatise maksmiseks seadusega ettenähtud ulatuses ja

§ 102lg 2 kohaldamiseks.

Kohus arvestab ka sellega, et kostja abikaasa saab vanemapalka ning abikaasa lapse M.i osalise ülalpidamise kohustus on tema isal M. F.`l. 22. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus leiab, et kostja töötasu/sissetulek on piisav nii enda kui ka oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks seadusega ettenähtud ulatuses, seega puudub alus

§ 102lg 2 kohaldamiseks.

Tagasiulatuva elatise ja sellega kaasneva viivise nõue

1. Hagiavalduses palub hageja seaduslik esindaja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise alates 01.09.
2. 23.10.2018 kohtule esitatud vastuses palub hageja lepinguline esindaja välja mõista kostjalt elatise kogusummas 3190 eurot (ajavahemiku 11.09.2017-31.12.2017 eest 940 eurot /4*235 eurot/ ja alates 01.01.2018-11.09.2018 eest 2250 eurot /9*250 eurot/), samuti viivise elatise võlgnevuselt alates 11.09.2018 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 24.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 25. Riigikohus on 25.05.2016 kohtuotsuse nr. 3-2-1-35-16 p-s 19, 20 märkinud, et: „Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. /------/ Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).“ 7 04.12.2013 lahendi nr. 3-2-1-136-13 p 11 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et: „Kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab õigustatud isik (sh lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem) järjepidevalt nõudma kohustatud isikult (sh lapse teiselt vanemalt) ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.“
5. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue ei täida enam ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus. Hageja seaduslik esindaja märgib hagiavalduses, et hageja elab koos temaga alates 2008.a. septembrist ning et kostja, vaatamata mitmetele püüdlustele kompromissile jõuda, ei osale hageja ülalpidamises, seega jääb kohtule ebaselgeks, miks on hagi elatise nõudes esitatud kohtule alles
6. aasta septembris, aga mitte näiteks juba
7. aastal või vähemalt
8. aastal? Hageja seaduslikul esindajal oli võimalus esitada hagi kohtule koheselt, kui selgus, et kostja ei täida vabatahtlikult ülalpidamiskohustust hageja suhtes, hageja esindaja seda aga ei teinud. Hageja seaduslik esindaja on põhjendamatult aastaid venitanud hagi esitamisega ning kohus leiab, et antud juhul ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud, kuna see tuleneb hageja seadusliku esindaja tegevusetusest. Kui aga elatise nõude mitteesitamise põhjuseks oli pooltevaheline kokkulepe, mille kohaselt kostja alates september 2008 kuni 20.04.2037 tasub nende ühisomandis oleva korteriomandiga, asukohaga xxx xx-xx, xxx, seotud laenu ning kostja on oma kohustust korrapäraselt täitnud, siis on tagasiulatuva elatise nõue seda enam põhjendamatu (antud seisukohta on Riigikohus väljendanud lahendi nr. 3-2-1-78-13 punktis 13). Antud juhul on hageja seaduslik esindaja, jättes õigeaegselt esitamata hagi elatise nõudes, rikkunud hageja huve, lähtudes iseenda huvidest, sest kostja tasus laenu ka tema eest.
9. Kuna kohus jätab hageja nõude tagasiulatuva elatise nõudes rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata ka sellelt elatiselt nõutava viivise nõude.
10. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel.

§ 108

alusel esitatud nõude, so ajavahemiku 01.09.2017-31.08.2018 eest esitatud elatise nõude, samuti VÕS § 113 lg 1 alusel nõutava viivise nõude jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus mõistab elatise välja alates 01.09.2018 (kuigi hagi on esitatud 11.09.2018), kuna elatise tasumine toimub ühe kuu eest ette, seega on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis 2018.a. septembrikuu eest täies ulatuses. 29. Kohus mõistab kostjalt J. L.`ilt välja elatise hageja A. L. kasuks alates 01.09.2018 kuni 31.12.2018 summas 250 eurot kuus, ning alates 01.01.2019 summas 270 eurot kuus, kuni A. L. täisealiseks saamiseni, so kuni 07.05.2023.a. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (

§ 101lg 1).

Elatis tuleb kanda iga kuu 10-ks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja J. L. arveldusarvele nr. XXXXXXXXXX, selgitusega: „Elatisraha A. L.“. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus 8

1. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
2. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, TsMS § 164 lg 3 märgitud asjaolusid ei esine, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. Seoses sellega ei kohus sisulist hinnangut hageja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik Kohtuotsust muudeti Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2019 otsusega osaliselt. 9