Obsah (5)

§ 184§ 65§ 68§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-15-3320 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3320 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 4 aastat ja 11 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 23.08.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 1 kuu ja 8 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 7 aastat ja 8 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 12.11.2014.a karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 12.11.2014.a. 2 Leonid Tserelit on kriminaalkorras karistatud 4 korral (3 kehtivat karistust ja 1 arhiveeritud karistus). Vägivaldsuse raskusaste ei ole suurenenud, ühiskonnaohtlikkus suurenes. Varasemalt on isikut karistatud kahel korral vägivallateo toimepanemise eest. Käesolevalt pani teistkordselt toime rahvatervise vastase kuriteo rahalise kasu saamise eesmärgil. Kuritegude ettevalmistamise muster kordub, kuna ka eelmine kuritegu oli narkootikumide käitlemine suures koguses. Soodusteguriks on enesekesksus ja suutmatus kohandada materiaalseid ambitsioone tegelikele võimalustele. Kinnipeetav on töötanud Viru Vangla majandustöödel koristajana, samuti Viru Vanglas Hooldus Plussis, kus töösuhe lõpetati seoses tervisliku seisundiga. Alates 05.07.2019 töötab isik Viru Vangla majandustöödel aknapesijana, käskkiri on tähtajatu. Kinnipeetav läbis xxxx tõstukijuhi lühikursuse ning omandas seal abikoka eriala. Isik on omandanud riigikeele A2 taseme, osales ka riigikeele B1 taseme kursusel, kuid eksami tulemus oli negatiivne. Viru Vanglas sotsiaalprogramme läbinud ei ole, on varasemalt läbinud neid Tallinna Vanglas. Isikuga on läbi viidud individuaalse täitmiskava vestlused igakuiselt, lisaks sellele on ta kriminaalhooldusametnikuga vestelnud teemal "Väärtushinnangute analüüs" ja teemal "tegutagajärg", kus vesteldi põhjustest, mis teda viis kuritegudeni. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel 2 aastat 2 kuud vangistust. Leonid Tserel elas enne vangistust koos abikaasa ja tütrega õele kuuluvas korteris aadressil xxxx. Antud elukohas on ta kehaliselt väärkohelnud oma abikaasat. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava elukohaks xxxx. Antud korteris elavad kinnipeetava abikaasa ja tütar. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda õele kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. T R kinnitas 12.06.2019 toimunud kodukülastusel, et Leonid Tserel võib asuda elama antud korterisse. Elamispinnaks on heas korras 2-toaline korter, kus elavad kinnipeetava õde ja õe elukaaslane. Eluasemega seonduv asjaolu võib saada probleemiks, kui isik satub abikaasaga ühte korterisse. Isikul on keskharidus ning ta on omandanud xxxx elektriku kutse. Erialane töökogemus on vähene ja sertifikaadid aegunud. Kinnipeetav on huvitatud kutseoskuste kaasajastamisest või uue eriala omandamisest. Kriminaalhooldaja andmeil saab isik eesti keelest aru, kuid suhelda ei suuda. Suhtumine enesetäiendamisse on positiivne. Kinnipeetav on valmis nii õppima kui ka töötama vangistuse jooksul. Soovib omandada riigikeele B1 taset. Tahab peale eriala omandamist veidi töötada. Kinnipeetaval on olnud oma ehitusfirma, mis majanduslanguse ajal lõpetas tegevuse.

1. aastal vanglast vabanemise järel oli isik töötuna arvel, kuid kahe kuu jooksul (okt 2013) sai maalrina tööle xxxx OÜ-sse, juunis 2014 asus xxxx OÜ-s maalrina tööle. Augustis 2014 palus luba xxxx tööle minekuks ja sellest ajast alates ametlikult ei töötanud, novembris vahistati. Legaalne tulu süüdistusakti järgi oli
2. aastal 593 eurot kuus,
3. aastal 200 eurot kuus. Abikaasa töötas. Isik tasus kriminaalhooldaja andmeil võimaluste piires oma rahalisi kohustusi. Isiku materiaalsed ambitsioonid ületasid tema legaalseid võimalusi, mistõttu asus sissetulekuid uuesti ebaseaduslikult suurendama. 14.06.2019 seisuga on isikul 45 789,08 eurot tasumata rahalisi nõudeid. Narkokuriteod on toime pandud materiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Isik on nõus minema Eesti Töötukassasse. Leonid Tserel elas koos abikaasa M T ja tütre E. Abielu on sõlmitud kas
4. või
5. aastal, kui neil sündis laps. Kinnipeetav läbis kriminaalhooldusel olles perevägivalla programmi. Isiku isa on surnud, ema Z M, õde T R ning vend V M hindavad suhteid headeks 3 ning toetavateks. Vend on samuti varem kriminaalkorras karistatud vägivalla kasutamise eest endise abikaasa suhtes ja narkokuriteo eest, vabanes vanglast
6. aastal. Kinnipeetava tütar suhtleb isaga telefoni teel. T R väitis kodukülastusel, et Leonid Tserel soovib vabanemise korral algatada lahutusprotsessi, kinnipeetav oma seadusliku abikaasaga ei suhtle. Leonid Tserel ise ei oska seda praegu kommenteerida ning väidab, et vabanedes on näha, millised suhted siis on. Kinnipeetavat on teist korda karistatud narkokuriteo eest, mis viitab kriminaalsete sidemete olemasolule. Vangistuse jooksul ei ole pikaajalistel kokkusaamistel käinud. Viimati käis 14.05.2019 lühiajalisel kokkusaamisel oma õega. Kinnipeetava sõnul saab ta väidetavalt oma abikaasaga hästi läbi. Isik on alkoholijoobes olles kaotanud enesevalitsuse ja kasutanud oma abikaasa suhtes korduvalt vägivalda. Väidetavalt hakkas alkoholi tarbimist kontrollima pärast teistkordset vägivallategu oma abikaasa suhtes. Mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust ja sellega kaasnevaid võimalikke tagajärgi, on veendunud, et suudab alkoholi tarbimist kontrollida. Isik tunnistab, et on tarvitanud varasemalt nn "klubinarkootikume", kuid juhuslikult ning mingit vajadust nende järele ei tunne. Kriminaalhoolduse andmeil tarbis viimati
7. aastal xxxx marihuaanat. Isiku sõnul mõistab ta hukka narkootikumide tarvitamise. Samas on ta ise tegelenud narkootilise aine valmistamise ning levitamisega majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku käesolev kuritegu ei ole sooritatud selle jaoks, et saada raha narkootikumide tarvitamiseks. Puuduvad andmed, et isik oleks pärast eelmist vangistust sõltuvusaineid tarvitanud. Isikul tuvastati eelmise vangistuse ajal probleemid maksaga, ta põeb kroonilist haigust. Käitumist iseloomustab läbimõtlematu ja hetke emotsiooni ajel tegutsemine, mida hiljem kahetseb. Kinnipeetava sõnul on läbitud sotsiaalprogrammid aidanud oluliselt kaasa enesekontrolli paranemisele. Kinnipeetav oskab oma probleeme kirjeldada ning tuua välja võimalikke lahendusi, kuid praktikas otsib lihtsaid ja kiireid lahendusi, ka illegaalseid, võimalikud negatiivsed tagajärjed ei heiduta. Vangistuse ajaks on seadnud realistlikud eesmärgid, mis toetavad paremat toimetulekut edaspidi. Vangistuses on käitumine hea. Isik ei õigusta oma kuritegelikku käitumist, saab aru ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide vajalikkusest ning tunnistab, et on neid rikkunud. Samas suhtumine teistesse inimestesse on ükskõikne ning enda heaolu arvestav, millele viitavad ka korduvad narkokuriteod. Ametnikesse suhtub viisakalt, on koostöövalmis. Kinnipeetav on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes uue kuriteo toime katseajal. Kinnitab, et on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Leonid Tsereli vangistusest enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 20.11.2021 ja kuriteo toimepanemise tõenäosusest tulenevalt käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Katseajaks on otstarbekas määrata Leonid Tserelile

§ 75lg 2 p-des 21 ja 4 sätestatud kohustused.

Leonid Tserel kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Abikaasaga suhtleb ta telefoni teel, kuna neil on ühine laps. Abikaasal on uus perekond, kuid keegi peab aitama last kasvatada ja ülal pidada. Vangistuses olles suhtleb ta õe, ema, tütre ja oma abikaasaga, samuti õetütrega. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuna ei ole teada, kas ta saab vabaks või mitte. Kuna ta on omandanud abikoka eriala, siis tahab proovida tööd kokana. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Leonid Tsereli tingimisi enne 4 tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Leonid Tsereli ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Leonid Tserel ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti mitmendat korda. Seega ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistused isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolev kuritegu ja eelmine kuritegu on mõlemad rasked rahvatervisevastased narkokuriteod, mis on toime pandud isiku materiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas ja probleemideta. Ta on olnud hõivatud tööga vangla majandustöödel, läbis xxxx tõstukijuhi lühikursuse ja omandas abikoka eriala, samuti omandas riigikeele A2 taseme. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalik elama asuda oma õele T R kuuluvasse korterisse koos õe ja õemehega. Vahetult enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud, vabanemisel puudub tal samuti garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Töökoha ja kindla sissetuleku puudumine on kinnipeetava puhul suureks uue kuriteo toimepanemise riskiks, kuna viimased narkokuriteod on ta toime pannud seetõttu, et saada majanduslikku kasu. Iseloomustusest nähtuvalt ületasid varasemalt tema materiaalsed ambitsioonid tegelikke võimalusi, mistõttu ta hakkas suurendama oma legaalseid sissetulekuid illegaalsel teel. Lisaks on isikul 14.06.2019 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 45 789,08 eurot, mille tasumine on töökoha ja sissetuleku puudumisel ebatõenäoline. Isiku lähedasteks on ema, õde ja vend, kellega suhted on väidetavalt head ja toetavad. Lisaks sellele suhtleb ta oma tütre ja abikaasaga, kelle suhtes on varem korduvalt alkoholi tarvitanuna vägivalda kasutanud. Isiku vend on samuti kriminaalkorras karistatud narkokuriteo toimepanemise eest. Arvestades, et isik on toime pannud narkokuriteo juba teist korda, võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga või narkootilisi aineid tarvitavaid isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid ja pannud katseajal, olles Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega tingimisi enne tähtaega eelmise karistuse kandmisest vabastatud, toime uue narkokuriteo. Seega ei ole kinnipeetav oma varasemast käitumisest ja sellega kaasnenud tagajärgedest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Kuigi kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud positiivne, ei saa kohtu hinnangul karistuse eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku vabastamist ennetähtaegselt. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et Leonid Tsereli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. 5 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik