algatamise taotlus
lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohus kuulutas L. K. pankroti välja 04.09.2018.a. kohtumäärusega ning pankrotihalduriks nimetati Eve Selbergi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
29.juuli 2019 aruande kohaselt: 1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul puudub materiaalne vara. Võlgnik on töötuna arvele võetud perioodil 08.02.2018 – 01.07.2018 ning arvel olek lõpetati seoses tööle asumisega alates 02.07.2018 xxx xxx OÜ. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole L. K. saanud maksustatavat tulu kogu pankrotimenetluse kestel, see on perioodil 01.09.2018 kuni 30.06.2019, samuti puuduvad töötasu laekumised tema pangakontole. Võlgniku sissetulekuks nähtuvalt tema pangakontost on sotsiaaltoetus 41,68 eurot kuus ja töövõimetuse toetus 381,19 eurot kuni 413,70 eurot kuus, mida TMS § 132 alusel ei saa arestida, mistõttu laekumised pankrotivarasse puuduvad. 2. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. 2.1 Massikohustused vastavalt pankrotiseaduse § 148 lg 1 Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid L. K. pankrotimenetluses ei ole tehtud. Pankrotimenetlusega seotud bürookulud on kantud pankrotihalduri vahenditest.
L. K. on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on L. K. kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ning ta kohustub täitma
nimetatud kohustusi.
lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. L. K. oli Eesti Töötukassas arvel kuni 02.07.2018 ning maksustatavat tulu ta pankrotimenetluse kestel saanud ei ole, millest võib järeldada, et võlgnik ei ole täitnud
Pankrotihaldur ei ole käesoleval ajal võlgnikuga ühendust saanud, telefoninumbrid millised võlgnik on pankrotihaldurile andnud, ei ole kättesaadavad 11. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Lõpetada L. K. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist; - Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Eve Selberg halduri kohustustest; - Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 476,90 eurot (sh 397 eurot pankrotihalduri tasu ja 79,40 eurot käibemaks), mis maksta välja Advokaadibüroo Clarus kontole nr EE631010220279749221 AS-s Swedbank. - Otsustada võlgniku L. K.i suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 4 Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et L. K. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad võimetusest tasuda kohustused võlausaldajate ees. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. L. K. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ nõue summas 2 306, 58 eurot ja K. K. nõue summas 974,85 eurot (elatisnõue).
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada Eve Selberg halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus jätab rahuldamata võlgadest (kohustustest) vabastamise menetluse algatamise taotluse
lg 2 p 5, § 176 lg 2 alusel.
lg 2 p 5 kohaselt, kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Pankrotihaldur märkis, et
lg 1 on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. L. K. oli Eesti Töötukassas arvel kuni 02.07.2018 ning maksustatavat tulu ta pankrotimenetluse kestel saanud ei ole, millest võib järeldada, et võlgnik ei ole täitnud
Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kuna võlgnik ei ole täitnud pankrotiseadusest paragrahvist 173 tulenevaid kohustusi. Samuti on võlgnik pankrotimenetluse käigus andnud pankrotihaldurile ebaõigeid andmeid oma sidevahendite kohta ning jätnud oma seadusest tulenevad kohustused täitmata. 5
lg 2 kohaselt, võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustuste summa moodustab kokku 3 281,43 eurot, millest 974,85 eurot moodustab elatise võlgnevus K. K.le. Asjas on tuvastamist leidnud, et võlgnik on jätnud täitmata seaduses sätestatud elatise maksmise kohustuse. Ülaltoodust lähtuvalt nõustub kohus pankrotihalduri arvamusega, et antud juhul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud. Halduri tasu kinnitamine ja menetlusabi taotlus
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Haldur palub määrata halduri tasuks ja kuludeks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 euro ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu maksmiseks. Kuivõrd L. K. pankrotimenetluses ei ole vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur L. K. nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 486 eurot. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab L. K.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot, millest ei mõisteta riigituludesse välja 476 eurot 40 senti (TsMS § 183 lg 2 alusel). Menetlusabina antud summa 486 eurot kuulub kandmisele Advokaadibüroo Clarus kontole nr EE631010220279749221 AS-s Swedbank. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.