järgi vangistusega 5 kuud,
68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 12-13.03.2017 ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti
73 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata ja vangistust ei pöörata täitmisele, kui isik ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg 13.03.2017-12.09.2018 1 kehtiv väärteokaristus, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas Jegor Gritsaki süüdistatakse selles, et tema, viibides 03.07.2018 kell 07.50 kasiinos xxxx, mis asub aadressil xxxx lõi kaks korda kannatanu S M’it rusikaga näkku, suu piirkonda, tekitades kannatanule S M’ile füüsilist valu ning vastavalt 03.07.2018 isiku läbivaatuse protokollile kehavigastused – vasakul silmal hematoom, ülemises reas puudu kaks esihammast ning alahuul seest poolt lõhki. Seega pani Jegor Gritsak toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Anastasia Senetskaja, süüdistatav Jegor Gritsak ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Jegor Gritsakile karistuseks 7 kuud vangistust.
mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 kuud 28 päeva vangistust, ning lugeda liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 5 ja
lg 1, 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega 11 kuu 28 päeva vangistusele vastab 358 tundi, mille tegemise ajaks määrata 1 aasta 6 kuud.
lg 4 alusel on Jegor Gritsak kohustatud järgima üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Jegor Gritsak temale
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega tekitati kannatanule kehavigastus või tervisekahjustus. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on süüdistatava süü tõendamist leidnud kannatanule tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistab tsiviilhagi. Kannatanu S M on esitanud tsiviilhagi summas 719,84 euro ulatuses, mis tuleb välja mõista Jegor Gritsakilt. Randa kanda S M’i arveldusarvele nr xxxx xxxx. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub Jegor Gritsakilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb Jegor Gritsakilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 90 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele 2 asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 900 eurot tuleb Jegor Gritsakil tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75,00 eurot. Asitõendid CD plaat helisalvestusega ja DVD plaat videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3;, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 2, § 74 lg 5, § 69 lg 1,3, § 69 lg 4, § 75 lg 1 p 1-6, VÕS § 1043, § 1045, § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada Jegor Gritsak
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.03.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 4 kuud 28 päeva - vangistust võrra ning liitkaristuseks Jegor Gritsakile mõista 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 358 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel allutada Jegor Gritsak üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Jegor Gritsak kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilhagi Välja mõista Jegor Gritsakilt tsiviilhagi summas 719,84 eurot S M’ kasuks, mis kanda a/a xxxx xxxx. Menetluskulud Välja mõista Jegor Gritsakilt 810 eurot sundraha ja kaitsjatasu 90 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 900 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75,00 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Jegor Gritsakile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised 3 nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid CD plaat helisalvestusega ja DVD plaat videosalvestusega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.